südametegevus on kõrvalekaldumine normaalsest korrapärasest südame sinuatriaalsõlmele alluvast rütmist, s.o siinusrütmist. · Rahuolekus on normaalne südametöö regulaarne sagedusega 6080 lööki minutis. · Südame rütmihäire võib esineda ka tervel inimesel, kuid sagedamini on see südamehaiguse või mõne muu haiguse avaldus. Miks tekib? · Südamega seotud vereringehäiretest põhjustavad südamerütmi muutusi enim klapirikked, kõrgvererõhktõbi ning kopsuvereringe patoloogia. Arütmiat võivad tekitada ka elektrolüütide tasakaalu häired, kilpnäärmehaigused, autonoomse närvisüsteemi funktsioonihäired, hapnikuvaegusega iseloomustuvad seisundid, samuti mitmed ravimid, alkohol, tubakas, kohv ja narkootikumid. Inimene ise ei pane südamerütmi muutusi tihtipeale tähele. Sümptomid · Kaebused on erinevad olenevalt sellest, kas on tegemist äkki tekkinud või juba kroonilise
11) kesknärvisüsteemi põletikulised protsessid; 12) kesknärvisüsteemi pärilikud ja degeneratiivsed haigused; 13) sclerosis multiplex; 14) epilepsia; 15) lihasdüstroofia; 16) silma võrkkesta irdumine; 17) glaukoom; 18) vaatevälja defektid silmapõhjas; 19) nägemise langus mõlemal silmal alla 0,05; 20) veresoonte- ja südamehaigused vereringe puudulikkusega; 21) rasked kuulmishäired; 22) reumatism aktiivses faasis; 23) südame klapirikked vereringe puudulikkusega; 24) aordi aneurüsm; 25) bronhiaalastma rasked vormid; 26) bronhoektaasiatõbi; 27) äge ja krooniline maksapuudulikkus; 28) glomerulonefriit; 29) äge ja krooniline neerupuudulikkus; 30) rasked või aktiivses faasis sidekoe süsteemsed haigused.
vatsakeste saki kuju vahelduv (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). Joonis 5. Ventrikulaarne tahhükardia. 8 Ventrikulaarne tahhükardia eri tüübid 1. Terve südame VT-d · Parema vatsakese idiopaatiline VT · Vasaku vatsakese (fastsikulaarne) VT (kõige levinum) 2. Haige südame VT-d · Südameinfarkti järgse seisundiga kaasnev VT · Muude südamehaigustega (kardiomüopaatia, klapirikked) kaasnev VT · VT-st tulenev vatsakeste virvendus · Polümorfne VT · Pöörduvate sakkide tahhükardia · Parema vatsakese düsplaasiaga kaasnev VT · Sääretahhükaardia (Mäkijärvi 2010). Ventrikulaarne tahhükardia ravi 1. Kui VT kestab alla poole minuti ja vereringe on hea (teadvus säilib), võib patsienti jälgida ning anda vajadusel beetablokatorid ja lidokaiini i/v aeglaselt EKG kontrolli all (Mäkijärvi jt 2010). 2
normist. Üldiseks põhjuseks on südames elektrilise aktiivsuse erinevus normist. Üldiselt tekivad rütmihäired siis, kui südame elektrilise juhtesüsteemi töö on häiritud. Südame rütmihäired võivad esineda nii iseseisva haigusena kui ka reaktsioonina mingile teisele haigusele näiteks: sagedastest kurgupõletikest tekkinud reuma, põletikulised kolded organismis (katkised hambad!), südamelihase infarkt, klapirikked, kõrgvererõhutõbi, kilpnäärme ületalitlus jne. 3 Rütmihäireid klassifitseeritakse erinevate arütmiat iseloomustavate tunnuste alusel. Lihtsaim võimalik jaotus põhineb südamelöögisagedusel, mis loetakse normaalseks vahemikus 60...90 lööki minutis. Arütmiaid löögisagedusega alla 60 l/min so. bradüarütmiateks. [aeglase
profülaktikas aktiviseeritakse haiget varajases postoperatiivses perioodis, toetatakse südametegevust, kasutatakse kompressioonsukki ning rakendatakse antikoagulantravi. Tromboosi tekke riskifaktoriteks on pikaajaline voodiravi, haige vanus üle 50.aasta, hüpovoleemia, hüpertooniliste ja teisi perifeersete veenide seinu ärritavate ravimite manustamine, infektsioon organismis, alajäsemete veenide põletikud ja varikoos, läbipõetud müokardi infarkt ning südame klapirikked. Kõrge tromboemboolilise riskiga on üldkirurgilised, ortopeedilised, onkoloogilised ja günekoloogilised operatsioonihaiged. 10.Potsentsiaalne oht paralüütilise iileuse tekkeks. Paralüütiline iileus võib avalduda seoses üldanesteesia ja kõhuõõneoperatsioonidega kui on pärsitud soolemotoorika. Seni kuni ei ole taastunud sooletegevus on haige nasogastraalaspiratsiooniga ja totaalsel parenteraalsel toitmisel. Sooleperistaltika
päritoluga. Põletiku levimist klappidele soodustab nende nõrk verevarustus ja rikkalik sidekoe esinemine. Tekkivad muutused: 1. Klappide puudulik sulgumine e. insufitsientsus kui osa klapist on hävinenud või suistiku ümbritseva sidekoe vohangu kootudes venitatakse suistik laiemaks. Südame laienemisest tingitud puudulikku klappide sulgumist nimetatakse suhteliseks klapipuudulikkuseks. 2. Suistiku ahenemine e. stenoos klappide servapidi liitumisel, kokkukasvamisel. Eluajal tekivad klapirikked südame vasakus pooles, parempoolsed kahjustused sekundaarse geneesiga Primaarsed klapirikked südame paremal pool on tavaliselt kaasasündinud. 21. Südametamponaad- Südametamponaad südamepauna kogunenud vedelikust (verest) või ülerõhku põhjustavast õhust tekkinud südame kokkupigistamine, mis võib viia südame seiskumisele. Südametamponaadi korral on vedeliku eemaldamiseks sageli vajalik teostada perikardiotsenees: nõela abil eemaldatakse (tavaliselt ultrahelikontrolli all)
kirjapildi mõistmiseks, sensoorne kõneregioon. Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasaku poole jääva ruumi adekvaatne tajumine. Neglekt. Erinevatel insuldi vormidel on erinevad tekkepõhjused: Isheemiline insult(infarkt)80% - Transtoorne e. mööduv isheemiline atakk(TIA) miniinsult alla 24 tunni, ühe kehapoole nõrkus Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne Hemoraagia 20%(verevalandus ajus) HEMORRAAGIA(VEREVALANDUS AJUS) Intratserebraalne hemorraagia(ICH)15%- Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks.(kõrgevererõhk, peavalu) Subarahnoidaalne verevalandus(ämblikkesta) (SAH)5% -Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm.(äkki tekkinud väga tugev peavalu, teadvushäired)
Kroonilist haigust iseloomustab pikaajalisem, veniv, ägenemiste ja vaibumistega kulgev protsess. Kroonilise iseloomu võib omandada äge haigus või võtab ta veniva kulu kohe (näiteks reumatism, tuberkuloos, kasvajad, kõrgvererõhutõbi, haavandtõbi). Haiguse kulgemise kaks vastandlikku ja äärmuslikku võimalust on tervenemine ja surm. Tervenemine ei tarvitse aga alati olla täielik, jäävad järelnähud ehk defektid. Näiteks kuulmise langus keskkõrva põletikul, südame klapirikked südame sisekesta või lihaskesta põletiku järgselt, peavalud koljutraumade või ajukestade põletiku järgselt jne. Eluprotsessid kulgevad ka haige inimese organismis, osa neist on aga suuremal või vähemal määral muutunud. Haige organism ei kohane väliskeskkonna muutuvate tingimustega samaväärselt tervega. Näiteks on tundlikkus temperatuuri muutustele suurem, nii füüsilise kui psüühilise koormuse taluvus väiksem, emotsionaalne labiilsus suurem.
Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire 10. Südame klapirikked. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos On takistatud vere läbimine õiges suunas (kas kodadest vatsakestesse või vasakust vatsakesest aorti või paremast vatsakesest kopsuarterisse), veri peab ennast justkui pressima läbi o Puudulikkus (klapp ei sulgu korralikult)
Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire H. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt – nendega seotud patoloogilise protsessi olemus ja peamised tunnused. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused Südame põhiklappide häired – rikked: Klappide ahenemine e stenoos o On takistatud vere läbimine õiges suunas (kas kodadest vatsakestesse või vasakust vatsakesest aorti või paremast vatsakesest kopsuarterisse), veri peab ennast justkui pressima läbi
veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb
antibiootikumid, ureemia korral dialüüs, veresuhkru kontroll. Postoperatiivne iileus reeglina laheneb 2-3 päeva jooksul. 32. Mesenteriaalveresoonte oklusioon: diagnostika, ravi. Mesenteriaalveresoonte oklusioon on äge või krooniline soolekinnisti veresoonte sulgus, mis põhjustab soole isheemiat. Mesenteriaalveresoonte oklusioon võib olla nii arteriaalne kui venoosne, äge või krooniline. Mesenteriaalisheemia põhjused: Arteriaalne embol (40%): südame klapirikked, kodade virvendusarütmia, aordi aneurüsm, ateroskleroos, südamepuudulikkus Arteriaalne tromboos (30%): mesenteriaalarterite ateroskleroos Venoosne tromboos (15%): koagulopaatiad, põletik kõhuõõnes (pankreatiit, peritoniit), trauma Mitteoklusiivne isheemia (15%): südamepuudulikkus, sokk, vistseraalsed vasokonstriktorid (noradrenaliin, kokaiin) 24
annaabi.ee 
