Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4. Pneumaatilistel jaotitel oli vaja õhku, et panna siiber liikuma ning jaoti ümber lülitada, kuid elektriliselt toimivatel jaotitel lülitub jaoti ümber solenoidiga ümber. 5. Pneumaatilisel NING-klapil anti signaal edasi kaks võrdse rõhuga, kuid elektriliselt toimival NING-klapil antakse signaal läbi jadaühenduse. 6. NING tehet kasutatakse näiteks puudelõhkumis masinal kus on vaja hoida 2-te nuppu korraga peal, et masin tööd teeks. Sele EP-1 EP1.H2 Küsimused: 1. Tuua praktikast näiteid VÕI tehte kasutamise kohta. 2. Võrrelda VÕI tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5).
põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja kasutada vastavat abinõud, mis võimaldab seda teha.Kui vana seibi paksus ei ole loetav siis mõõdetakse see ära mikromeetriga.Kui lõtk mõõdetud ja seibi paksus ka siis leitakse uus seib. Õige seibi arvutamise valem: Sisselaskeklapp: N=T+(A-0,25), Väljalaskeklapp: N=T+ (A-0,30) N- Uue seibi paksus, T- enne paiknenud seibi paksus, A- Mõõdetud pilu, ARV- autodatast. Näide: Leia uus seib teades, et neid toodetakse 17 erineva paksusega iga 0,05mm
Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees? Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel. 6. Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes? Soendussärk drosserklapis. Jahutusvedeliku suunamine läbi drosselklapi- takistab klapil ladestunud kondensvee kinnijäätumist. 7. Mida iseloomustab mootori liitervõimsus (kW/liiter)? Mootori effektiivsust. annab võimaluse erinevate mootorite võrdluseks. 8. Mis eesmärk on sisselaskekollektori juures pleenumil? 9. Mida nimetatakse sisselaskesüsteemis primartoudeks ja mida sekundaartorudeks? Tava sisselaskeosa. Sekundaar nim pööriskambriks e. Pleenumiks, primaartorud runnerid. 10. Selgitage mootori täiteastme olemust!
● keerme ja nuudiga (sääre otsas on keere, mille peale keeratakse mutter ja mutter splinditakse. Et sääreots ei muljutaks ära siis selleks asetatakse sääre otsa karastatudmaterjalist kübar, võipressita – kse sääre otsa kübar). AL ja kõigis teistes soojuslikult koormatud silindrikaantes valmistatakse klapi - pesad kuumuskindlast terasest millised on oma pesadesse pressitud. Jahutatava kerega klapid: Klapil on oma korpus, mille sees on jahutussärk, mis tagab intensiivsema klapi jahutuse. Klapikere kinnitatakse tavaliselt kahe tikkpoldiga silindrikaande klapi süvendisse.Põhiosad klapp koos äärega klapikorpus (malm) klapipesa (kuumuskindel teras) vedrud vedru ülemine taldrik koos kinnitusega. KLAPIVEDRUD Ülesanne: sulgeda gaasikindlalt klapid Valmistatakse: mangaatterasest 60G, 65G
süttimine). Tänepäevased rakendumisalgoritmid on muutunud väga keerulisteks ning üritatakse vältida ebavajalikke rakendumisi, püüdes seejuures arvesse võtta aspekte nagu turvatooli olemasolu, istme asukoht ja sõitja mass. 4.3 Tulevik Süsteem, mis pole just kuigi uus, kuid pole siiski veel väga laialt levinud ongi klappide ajastuse muutmine erinevate lisafunktisoonidega. Sellise süsteemi korral on nõutav klappide juhtimiseks kas nukkvõll koos hüdrotõukuritega igal klapil, või ilma nukkvõllita ning iga klapp on varustatud elektrooniliselt juhtivate hüdrauliliste elementidega. Viimase variandi puhul on tegu väga moodsa ning ökonoomse lahendusega(static-start). Peale nukkvõllide saab seejuures lahti ka suurest, energianõudlikust ja raskest starterist. Auto juhtaju teab, millise silindri kolb on kõige lähemal Ü.S.S.-le (ülemine surnud seis) , ning seejärel selle silindri sisselaskelapp avada, juhtida sisse sinna küttesegu ning
5) Pikendusvõll õhujagajale 6) Maksimumpöörete kaitse 7) Hammasrattas 2.2.6.2 Gaasijaotusklappid Sisse- ja väljalaskeklappi ülesande on avada ja sulgeda õhukanal. Ühel silindrikaanel on kaks sisse- ja kaks väljalaskeklappi. Klappid on valmistatud süsinikterasest. Klapitaldrikul on 30˚ tööfaas. Klapifaas sooveldatakse spetsiaalse pastaga. Klapisääre külge kinnitatakse ülemisse koonilisse treitud ossa vedru ülemineklapitaldrik, mis kinnitatakse kooniliste poolrõngastega. Klapil on eraldi juhtpuks, mis on valatud malmist. Nookur lööb klapisääre otsa ära. Seetõttu on paigaldatud sääre otsa karastatud teraskübar. 26 Klapil kasutatakse vedrusid. Vedru ülesandeks on sulgeda klapp. Vedrud valmistatakse mangaanterasest. Klapi sulgemiseks kasutatakse kaht vedru. Klappisääre väljaulatuva klappisääre ülemisel otsal olevas ringlõikes asub koonuseline lukustusrõngas, mille abil
Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga. 3- Tinglik rõhk Pt määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures. 4- Maksimaalne töörõhk Pmax määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust. 6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik S=f(m) S ava ristlõikepindala, m=h/hmax avanemise aste. Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed.
Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga. 3- Tinglik rõhk Pt määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures. 4- Maksimaalne töörõhk Pmax määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust. 6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik S=f(m) S ava ristlõikepindala, m=h/hmax avanemise aste
Järelikult peab nivoo reguleerimine minema täpsemaks ja kiiremaks. Tänapäeval kasutatakse kõigil keskmistel ja suurtel kateldel kolmeparameetrilist reguleerimist. Kolmeparameetrilise toiteregulaatori puhul on kasutatav jäiga tagasiside signaal mitte toiteklapi asendi järgi, vaid vahetult toiteveekulu järgi. Signaal toiteveekulu järgi annab regulaatorile toiteveekulu stabilisaatori funktsiooni, kõrvaldades nivoo sõltuvuse toiteklapi asendist ja rõhulangust sellel klapil. Kolmeparameetrilisel reguleerimisel võrreldakse aurukulu ja toiteveekulu. Kui need on võrdsed, siis auru-veetrakti bilanss on tasakaalus ja katla trumli veetase ei muutu. 60 Tasakaalu kadumisel reguleeritakse toiteveekulu nii, et aurukulu vastaks toiteveekulule. Signaalid vee ja auru kuluanduritelt summeeritakse algebraliselt
Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab automaatselt lastes voolavat keskkonda läbi vaid siis kui rõhk taldriku all ületab ülemises osas olevat rõhku koos vedru rõhuga. Kõigil muudel juhtudel on klapp suletud. Ühesuunaline sulgurklapp omab nii taldrikut kui tokki (spindlit), kuid need ei ole jäigalt seotud. Tokk võib suruda taldriku sadulale. Sel juhul on läbivool klapist suletud
liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab automaatselt lastes voolavat keskkonda läbi vaid siis kui rõhk taldriku all ületab ülemises osas olevat rõhku koos vedru rõhuga. Kõigil muudel juhtudel on klapp suletud. Ühesuunaline sulgurklapp omab nii taldrikut kui tokki (spindlit), kuid need ei ole jäigalt seotud. Tokk võib suruda taldriku sadulale. Sel juhul on läbivool klapist suletud.
Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab automaatselt lastes voolavat keskkonda läbi vaid siis kui rõhk taldriku all ületab ülemises osas olevat rõhku koos vedru rõhuga. Kõigil muudel juhtudel on klapp suletud. Ühesuunaline sulgurklapp omab nii taldrikut kui tokki (spindlit), kuid need ei ole jäigalt seotud. Tokk võib suruda taldriku sadulale. Sel juhul on läbivool klapist suletud
suuremaid käivituspöördeid. Klapid töötavad raskes temperatuurireziimis (eriti väl- Klappidega gaasijaotusinehhanisme käsutatakse nelja- jalaskeklapp). Seetõttu tehakse sisselaskeklapp kroomte- taktilistel mootoritel. Kõik nad on tänapäeval rippklappi- rasest, väljalaskeklapp aga ränisisaldusega terasest. dega, s. t. klapid asuvad silindripeas ning avanevad silindri Ühel klapil võib olla l . . . 2 k l a p i v e d r u 5. Kähe poole. Püstklappe (klapid paiknesid püsti silindri kõrval) vedru puhul paiknevad need teineteise sees ja omavahe - käsutati vanematel tüüpidel, nagu M-72, K-750.. lise sidumise vältimiseks on vedrudel vastupidine keeru- Joonisel 15 on toodud kahesilindrilise mootori gaasijao- suund. Vedru üks ots toetub silindripeale, teine klapisääre
annaabi.ee 
