Hoone katust katab roostevabast terasest sileplekk 0,5 mm. Katte all asetseb 30 mm paksune difusioonisoontega mineraalvillast plaat. Peamist soojusisolatsiooni pakub selle all olev 300 mm paksune mineraalvillast soojustus. Lisaks on 1 mm paksune õhu- ja aurutõkkekile ning 15 mm paksune vineeralus, mis kõik toetuvad profiilplekile PP-125-0,5. Katus toetub liimpuittaladele mõõtmetega 90x300 mm. Siseviimistlusena on puidule või metallist aluskarkassile kinnitatud PVC-kattega klaasvillast moodulitega 600x600 mm ripplagi, mis märgades ja niisketes ruumides on asendatud alumiiniumist ripplaega. Roostevabast terasest sileplekk 0,5 mm Mineraalvillaplaat (tuulutussoontega) 30 mm mineraalvillast soojustus 300 mm õhu- ja aurutõke 1 mm
kasutama mahutite, boilerite ning muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Tehniliste villade paksus ulatub 20 mm-st 120 mm-ni. Mahumass aga 50-100 kg/m3. Soojaerijuhtivus 0,06-0,08 W/m. oC (100 kraadi juures). Tuntumad isoleerelemendid on klaasvillast torukoorik (Isover KK), alumiiniumpaberiga kaetud klaasvillast torukoorik (Isover KK-AL), klaasvillast 12 ventilatsioonimatt (Isover KIM-AL), kivivillast torukoorik (Paroc), alumiiniumpaberiga kaetud kivivillast torukoorik (PV-AE), võrkmatid (traatvõrguga kaetud kivivillmatid taluvad kõrgeid temperatuure) ja mineraalse sideainega kivivillplaat (HT-900).
Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine
puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. Tuule takistamiseks ei piisa ainult soojustusest, vaid tuleb kasutada ka tuuletõket. 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine.
Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks. Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid. Eriotstarbelised villad-alumiiniumpaberiga kaetud soojusplaat. Koormustaluvad villad- sandwich elementides, põrandakütte aluseks isolatsiooniks, sammumüra summutamiseks. Tehnilised isolatsioonimaterjalid- klaasvillas, torustike isoleerimiseks. Akustilised plaadid-jäigad klaasvillast plaadid. Puistevill-ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina. Vahtpolüsterool ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal ja kergesti süttiv.
minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks
kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga
kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja jooksul on materjalile kulutatud summad tagasi teenitud saavutatud energiasäästu tõttu. Kasutades uusimat tehnoloogiat, toodetakse klaasvillast kvaliteetseid soojustus- ja isolatsioonimaterjale laias valikus. Viilkatuste, vaheseinte, välisseinte ja mitmete muude sõlmede isoleerimiseks on hulgaliselt tooteid. Näiteks: Knauf Insulation toodab klaasvilla, mis on keemiliselt neutraalne ja mittehügroskoopne, vastupidav nii närilistele kui putukatele, ei sisalda ohtlikke, lenduvaid
Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 14 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 15 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 16 Hoone osad EPMÜ Puitsõrestikseina postide, vöölaudade ristlõige: ühekordsel hoonel 5*10cm kahekordsel ja mansardkatusega hoonel 5*15 cm Seinapostide vahekaugus 60 cm klaasvillast soojustuse ja kipsplaatidest sisevoodri korral; Seinapostide vahekaugus 80-90 cm puistematerjalist soojustuse ja laudadest sisevoodri puhul. Tabel. Puitalade vajalik ristlõige cm (laius *kõrgus) Sille m 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 Vahelaetalad sammuga 0,67 m 4×18 5×20 7,5×20 7,5×22 10×22 10×25 5×22 5×25 7,5×25
Puistevilla kasutatakse pööningute ja piiratud tööruumiga paikade soojustamiseks. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste“ ja „Paroc-puiste“. Tehnilised isoleermaterjalid. Need on mõeldud boilerite, mitmesuguste mahutite ja teiste tehniliste seadmete isoleerimiseks. Enamkasutatavad isoleer-elemendid on järgmised: 209 Isover KK - klaasvillast torukoorik; Isover KK-AL - alumiiniumpaberiga kaetud klaasvillast torukoorik Isover KIM-AL - klaasvillast ventilatsioonimatt; PV-E - kivivillast torukoorik (Paroc); PV-AE - alumiiniumpaberiga kaetud kivivillast torukoorik; võrkmatid - traatvõrguga kaetud kivivillmatid; HT-900 - mineraalse sideainega kivivillplaat.
100 20·10 -6 50 Polüesterkiud-soojustus 20 300·10-6 3,3 Linavill 35 125·10-6 23 700·10-6 1,4 Klaasvillast puistevill 28 500·10-6 2 35 400·10 -6 2,5 Kivivillast puistevill 40 250·10 -6
Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetudviimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover-klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites.
isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. · Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetud viimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover- klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 57. Värvid- koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- · Värvi koostiskomponentideks on: lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. · Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: · Füüsikalisteks
annaabi.ee 
