suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad kuuluda: polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Täiteaine võib olla: pulbrikujuline -talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. Plastmasside töötlemine
poletleenkilega, fototapeet seina suurune pannoo kujutab ht kindla szeega pilti, vineertapeet- paberile on peale liimitud huke puidu spoon, mis seinal kaetakse veel lakiga. Tapeete turustatakse 500-1000 mm laiuse rulli keritud ribana. Fototapeeti turustatakse ristklikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid hukesi kattematerjale, niteks: klaaskiudriie, vrvitakse peale seina liimimist le, Seineks on reljeefse pinnaga snteeskiudriie, kaetud hukese kilega ja seinal vrvitakse le, Klassikalised tekstiilmaterjalid ( vib seinal le vrvida), Dekra on mittekootud huke vilditaoline materjal, Linkrust on paber, mis on kaetud hukese linoleumi sarnase kihiga, dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi snteetilise kihiga. Vedeltapeet oma phimttelt erineb tapeetidest nende klassikalises mistes.
(vatti) meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus.
Seejärel pihustatakse kiududele sideainet (va puistevillad). Lint suunab villa kihi valtside vahelt läbi ning saadakse korrapärase kujuga materjal. Pressimisest sõltub, millist villa tihedust tahetakse saada. Näiteks võib eristada pressimise surve alusel järgmisi villasid: rulli keeratud isolatsioonimaterjale, isolatsiooni plaate (pehmed plaadid, jäigad, koormust-taluvad plaadid jms). Vahel kaetakse plaadid ja matid mõne kaitsva kattekihiga. Selleks võivad olla klaaskiudriie, alumiiniumpaber vms. Üleval mainitud, et mineraalvillad ei põle nad sulavad. Tavaline ehituslik mineraalvill võib kaotada oma soojaisolatsiooni omadused juba 200 kraadi juures, mitte seetõttu, et kiud hakkaksid sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt kuumust. Kui 8 sideainet ei ole, siis ei seisa vill enam koos. See pudeneb laiali ning ei kanna enam isolatsiooni võimet
plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet.
Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. 25 Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tuntum
plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet
stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40 ... 80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet.
plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist (vaik) ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab täiteaine (40-80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifiktaatoriks on mingi kõrge keemistemp-ga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet.
Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained. 14.2. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad kuuluda: polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Täiteaine võib olla: pulbrikujuline - talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline – tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline – paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist.
polüetüleenkilega, · fototapeet seina suurune pannoo kujutab üht kindla süzeega pilti, · vineertapeet- paberile on peale liimitud õhuke puidu spoon, mis seinal kaetakse veel lakiga. Tapeete turustatakse 500-1000 mm laiuse rulli keritud ribana. Fototapeeti turustatakse ristkülikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid õhukesi kattematerjale, näiteks: · klaaskiudriie, värvitakse peale seina liimimist üle, · Seinteks on reljeefse pinnaga sünteeskiudriie, kaetud õhukese kilega ja seinal värvitakse üle, · Klassikalised tekstiilmaterjalid ( võib seinal üle värvida), · Dekra on mittekootud õhuke vilditaoline materjal, · Linkrust on paber, mis on kaetud õhukese linoleumi sarnase kihiga, · dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi sünteetilise kihiga. 61. Klaasi valmistamine
Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim ,,Isover-klaasvill", mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3,
annaabi.ee 
