IDADIOSPÜÜRI VILJAD Tomati moodi viljad (hurmaad) on tavaliselt 6...8 sentimeetrise läbimõõduga ja muutuvad küpsedes rohekaskollasest oranzikaks või punakaks. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ja A vitamiini. MILLAL ON HURMAA VALMIS? Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. PÄRITOLU JA KASVATUSKOHAD Kakiploomipuu on pärit IdaAasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19.sajandil viidi ka USAsse ja LõunaEuroopasse. Kasvatatakse ka Austraalias Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. HURMAA KASUTUSALAD Puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel
põõsastest välja, seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Korjake ja hävitage kahjustatud marjad. Sõstrapõõsaid tuleb pritsida pungade paisumise ajal, enne kui röövikud on jõudnud pungadesse tungida (Neem-Azal). Ferromoonpüünised. Sõstra klaastiib – Synanthedon tipuliformis Kahjustatakse enamasti sõstra- , harvem karusmarjapõõsaid. Liblika tiivad klaasjalt läbipaistvad, siruulatus 20...23 mm. Röövikud talvituvad säsis. Kevadel enne nukkumist närib röövik oksale väljalennuava. Liblikad lendlevad juuni teisel poolel ja juulis. Munad munetakse pungadele, punga alusele ja koorepragudesse kokku kuni 60 muna. Röövikud liiguvad toitudes ülevalt alla Kahe aasta jooksul üks põlvkond Tõrje: kahjustatud oksad lõigake altpoolt
datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Diospüüri vili on mari, selle läbimõõt on 6-8 cm ning meenutab kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna. Keskmine kaal 100-400g, õhukese sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni. Maitse : Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. Toored hurmaad on kõvad ja tanniinisisalduse tõttu mõrkjad ning tekitavad süües suus "paksu tunde" nagu toomingamarjad. Küpsedes lähevad viljad pehmeks ja sisu muutub läbipaistvaks (eriti hästi on see näha, kui lõigata hurmaa viiludeks), aga süüa kõlbavad nad juba ammu enne lödiks muutumist. Hurmaa on üsna õrn ega talu jõhkrat käitlemist.
Kõik persimoni-tüüpi viljad (botaaniliselt küll marjad) on sileda läikiva koorega, meenutades kujult kas õuna või tomatit; läbimõõt on keskmiselt 6-8 cm, kaal võib aga olla 100-400 grammi. Viljade värvus varieerub kollasest oranzini ja sealt edasi sügavpunaseni. Ostmine Poolvalminult on viljaliha rohke parkaine sisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Kuid valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Poolvalmis vili küpseb toatemperatuuril mõne päevaga. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv sisu, mis hakkab kumama läbi õhukese koore. Mõned pruunid plekid ei tee paha, sest seegi viitab täisküpsusele, kuid küpsed viljad tuleb otsekohe ära tarvitada. Kasutamine Vilju süüakse toorelt, kusjuures õhuke koor eemaldatakse; viljaliha võib süüa ka lusikaga otse koore seest nagu kiivit või greipi. Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse. Kasutatakse ka puuviljasalatites, suupistetes singi kaaslasena, kompottide, siirupite ja keediste
tootmisprotsess. Ta nõuab palju vett (1 tonni kiu saamiseks 400 800 tonni vett) ja energiat. Esmalt töödeltakse puidutselluloos lahustuvasse olekusse, samaaegselt eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis
Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante. Kasutamine: Vilju süüakse toorelt, üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega. Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide
Sageli neelavad õhku, et lendamist kergendada. Rindmikulülidest paremini arenenud teine lüli, esimene ja kolmas pisikesed. Tagatiivad esitiibadest alati väiksemad; ümara kujuga; mõnikord puuduvad üldse. Tiivad õrnad, tiheda soonestusega, klaasjalt läbipaistvad, harva valkjalt hägused. Tiivaservas võivad paikneda ripsmed. Ühepäevikulised ei suuda tiibu seljale kokku voltida. Jooksujalad; isastel esimene jalapaar pikenenud, täidab tundlate funktsioone; käpad 4-5 lülilised, kahe küünisega. Tagakeha silinderjas, enamasti sale; koosneb 10 lülist. Tagakeha tipule kinnituvad pikad jätked 2 urujätket ja sabaniit. Levinud kogu maailmas. Eestis liike umbes 50. Selts: Kiililised (Odonata)
kibeainetest puhastatud. Kinoa seemneterad on üsna väikesed, 2–3 mm läbimõõduga. Seeme on läikiv ja selle värvus võib olla helekollane, roosa, oranž, punane, pruun või must. 3.7 Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. 3.8 Durumnisujahu Valmistatakse durumnisust, mille terad on klaasjalt läbipaistvad ning kõvemad kui tavalised nisuterad. Jahu on värvuselt kollasem kui traditsiooniline nisujahu. Durumjahu sisaldab väga vähe taignale sitkust andvat gluteeni, seetõttu sobib see hästi toorpasta ning kohevate pitsapõhjade valmistamiseks. Sobib ka teistesse küpsetistesse, millelt oodatakse kohevust ja muredust. 3.9 Täisterajahu Täisterajahu jahvatatakse töötlemata viljateradest ning täisteraviljatooteid omakorda
Itaalia.Granaatõunaistandikke leidub ka endise N Liidu lõunaosas. Granaadipuu kasvab rohkem põõsa kui puukujulisena 5-8 m kõrguseks. Granaatõunaks ehk granaadiks nimetatav vili on botaaniliselt tegelikult ebamari. See on ümmargune, kuni 10 cm läbimõõduga, kollakaspruuni kuni sarlakpunase, umbes 5 mm paksuse sileda nahkja kestaga ja võib kaaluda kuni 500 g. Viljas on arvukalt umbes 7 mm pikkusi ja 1-2 mm jämedusi seemneteri. Iga seeme on ümbritsetud pehmelihalise, klaasjalt läbipaistva, helepunase, mahlase, magus-aromaatse ümbrisega. Arvukate granaatõuna sortide hulgas leidub aga ka selliseid, millel seemneteri ei olegi ja on arenenud vaid lihakas seemneümbris. Põhilisteks Euroopa turgude varustajateks granaatõuntega on Hispaania, Itaalia jt Vahemeremaad ning Iisrael. Vili on võrdlemisi hästi trasporditav ja säiliv. Säilitamisel muutub vilja kest kõvemaks ja tugevamaks ja hoiab sisu värske. 0- +1C temperatuuril ja
puudutuse tagajärjel; noli mitte, tangere puudutada (lad.k.). Eesti keeles on alg- selt nimeks olnud leppmalts pehmete lepataoliste lehtede tõttu. Sugukond lemmalt- salised. Kasvukoht: märjal viljakal mullal lodudes, kraavide äärtes, jõgede ja ojade kallastel, põõsastes. Õrn lemmalts on üheaastane, nõrga juurestikuga, õhukeste, laiade lehtedaga metsataim. Vars on 40-80 cm kõrge, püstine, lihakas, sageli klaasjalt läbipaistev, sõlmekohtadelt paksenenud. Varre ristlõikes on juhtsoonte rakud silmaga nähtavad. Lehed vahelduvad, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad, piklik-munajad või elliptilised, hambulise servaga. Õied suured, kollased, 2,5-3 cm pikad, 3- või 4- kaupa rippuvatel varbadel. Ülemine tuppleht kollane, aheneb kannuseks, millesse koguneb nektar. Emakasuue avaneb pärast tolmukate kuivamist (eel-isasus), osa õisi ei avanegi, seal toimub isetolmlemine
annaabi.ee 
