nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.kiirem saakloom jääb ellu. Olelusvõitlus-isendi sõltuvus tema ellujäämist takistavatest teguritest.n.kiskjad piiravad saakloomade arvukust. Paleontoloogia.teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma, kasutades selleks fossiile.Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud organismidel pole fossiile säilinud.Ligikaudset vanust arvestatakse välja nn juhtfossiilide abil.Vanemad kihid all, mooremad ülalpool.Elavad fossiilid-muutumatuna eksisteerinud kaua aega.nt siil, hõlmikpuu.vahevorm-Ürglind -linnu(sulestik ja varvaste asend) ja roomaja(hambad ja saba). Võrdlev anatoomia.uurib sarnasusi ja erinevusi organismide ehituses.nt elevant ja mammut.Homoloogilised
kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi määravad geenid omakorda edasi. 8.Kohastumuste suhtelisus seisneb...nt:varjevärvus 9.Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm,kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala.Uued liigid tekivad lootuses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 10.Kivistis on kivimitest leitud kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 11.Kivististena säilivad loomadest skeletiluud ja kodad, taimede seemned ja tolmuterad,vähem aga varred. 12.Rudiment on kehaosa, mis pole vajalik inimestele ja teistel loomadel, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel.Nt:õndraluu,ussipik,teravad silmahamvad,kõrva liigutavad lihased ja kolmas siljalaug. 13.Evolutsiooni tõendite nt:kivistised,sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises
Tavaline vetikas puutüvedel ja kividel on üherakuline pleurokokk. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Vetikatest on järele jäänud tohutud ladestud kivistunud ainet, kuid üsna vähe määratavaid fossiile. Kivististena on säilunud põhiliselt lubi - ja ränivetikad - need on vetikad, mille rakukesta muudab vastupidavaks lubi- või räniaines. Lisaks lubivetikatest makrofossiilidele võib kivististena leida vetikate spoore ja tsüste. Hõimkond rohevetikad Chlorophyta on vetikate seas liigirikkamaid. Eesti aluspõhja settekivimites leidub põhiliselt männas-põisvetikate kivistisi. Nendega sarnanevad tänapäevased vetikad asustavad
Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem
Põhjenda ja too näide. 3. Millised tegurid mõjutavad elusorganisme? Too näiteid. 4. Mis on looduslik valik? Kuidas see toimib? Too näide. protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla. 5. Kuidas tekib uus liik? looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 6. Millised looma- ja taimeosad on kivististena kõige paremini säilinud? -loomade skeletiluud ja kojad, taimede seemned ja tolmuterad, vähem aga varsti 7. Milline seos valitseb kivististe leiusügavuse ja tema vanuse vahel? -Mida sügavamal on kivistused saadud, seda vanemad need on ja seda rohkem erinevad need tänapäevastest organismidest. 8. Miks ei ole elu tekkimine enam võimalik? - Kuna ookeanivee temperatuur, keemiline koostis ja elutingimused ei võimalda seda. 9
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad?
Nimetage nende ühendite omadusi (3), mis võimaldavad neil taimelehtedest lahkuda. Kergesti lenduvad. 3. Esitage 5 hüpoteesi, miks peaksid taimed vaevaga sünteesitud orgaanilisi ühendeid uuesti õhku paiskama. 3. küsimus Kuigi nende merepõhja vaibana katvad kolooniad meenutavad esmapilgul metsaalust samblapinda, kuuluvad nad siiski loomariiki. Paljud liigid katavad koorikutena mereloomade kodasid ning on ehitanud õrnu koralle meenutavaid võrkjaid struktuure. Ka kivististena võib neid ohtralt leida: õrnad pitsilised moodustised helepruuni põlevkivi pinnal. Oive Tinn, Tõnu Meidla. 2006. Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 10. 1. Millise loomarühmaga on tegemist? Tegemist on sammalloomadega. 2. Millised kohastumused on neil väikestel, 1 mm pikkustel loomadel tekkinud, et olelusvõitluses ellu jääda? Neil on kujunenud välja väga põhjalik tööjaotus. On eraldi isendid kes: linnukloomikud kaitsevad kolooniat, piugloomikud ehk
eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad tunnistused on kivistised loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal on teada, et ühed kõige varasemad eluvormid olid bakterid. Järk-järgult tekkisid ja arenesid taimed, mida nimetatakse sinirohelisteks vetikateks. Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena, stromatoliitidena, mis on säilinud kivististena, ka tänapäeval tekib madalates troopikameredes stromatoliite. Vetikad tootsid hapnikku gaasi, mida vajavad taimed ja loomad eluks. Hapnik pääses merest õhku ning moodustas atmosfääris osoonikihi, mis kaitses Maad päikesekiirguse eest. Elusolendid hakkasid asustama maismaad ja hingama õhku. Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja taimede liike. Mõned, näiteks putukad, on jõudsalt arenenud; teised, näiteks
suutelised reguleerima üldist soolade konsentratsioni ega osmootset rõhku kehaõõnt täitvates vedelikkudes. Seepärast sõltub soolade konsentratsioon meritähe kõiki kudesid ja siseelundeid uhavates õõnevedelikkudes terveni ümbritseva vee soolsusest ja tugev magenemine osutub neile tüüpilistele mereloomadele hukatuslikuks. (1) Huvitavaid tähelepanekuid Meie päevini elanud loomade seas on meritähed üks kõige iidsemais rühmi. Kivististena on meritähed tuntud juba vanaaegkonna ühe vanema ajastu, nimelt ordiviitsiumi setetest, mis tekkisid ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Meritähtede kujutisi on avastatud väljakaevamistel Kreeta saarel leitud 4000 aasta vanustel freskodel. Nimetus Aster s.o. täht, anti neile kummalistele loomadele juba muistsete kreeklaste poolt. Aristoteles võttis meritähed üle 2000 aasta tagasi enda loodud loomade süsteemi ja talle oli
1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid
kuulusid samuti Kambriumi fauna koostisse. Ka teised molluskite klassid olid Kambriumis tavalised, kuid nad olid väikesed ning võrreldes hilisemate Paleosoikumi ajastusse kuuluvate järeltulijatega vähelevinud ja üsna tähtsusetud. Okasnahksed olid Kambriumi ajastul esindatud rohkearvuliste variatsioonidega, aga ükski neid polnud sarnane tänapäeval elavate okasnahksete- meritähtede, merisiilikute ja meripuradega. Kambriumi lademest on kivististena leitud vähesel hulgal konodonte - need on hammast meenutavad struktuurid, mis kuulusid ujuvale konodondiloomale. Samuti on leitud ostrakoode, kes kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Kambriumi ajastul esines tõenäoliselt palju pehmekehalisi loomi, kes aga ei säilinud fossiilsetena. Üheks selliste eluvormide tõestuseks on hästi säilinud jäljendid Kesk-Kambriumi vanusega Burgessi kiltadest. See kuulus leiukoht asub Briti-Kolumbia kaljumägedes.
jagatakse kaheks suureks rühmaks: lõuatud ehk sõõrsuud (Agnatha, Cyclostomata) ja lõugsuused (Gnathostomata). Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. 83. Jagatakse suureks rühmaks:lõuatud e. sõõrsuud ja lõugsuused. Lõuatud on silmud- Luudeta, soomusteta, usja kehaga. Suu iminapana. Sarvhambad. Kummalgi pool seitse lõpuspilu. Toitub meres kaladest, Lahksooline. Kudemisrändel jõgedesse ei toitu; sureb pärast kudemist
83. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. Lõugsuuste (Gnathostomata) rühma moodustavad "päris" kalad ja neist põlvnenud neljajalgsed. Ühine on üla- ja alalõua teke (vastavalt maxilla ja mandibula), kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. 84
annaabi.ee 
