tegid kivist ja puust Peamised Alepõllundus (kasvatasid Põlluharimine, keraamika Põlluharimine (kartuli ja tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal
staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi
mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu. Peale matemaatika ja astronoomia tundmise olid Maiad osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid aktiivsed kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Seda kõike suudeti tänu oma matemaatilistele teadmistele. Maiade süsteemi aluseks oli number/arv 20 ja seda arvu väljendati 3 sümboli abil punkt tähendas ühte, kriips tähendas viite ning merikarp viitas nullile.
Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks
koosneva tähestiku. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr purskas lõunas Ilopango vulkaan, mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu. Peale matemaatika ja astronoomia tundmise olid Maiad osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid aktiivsed kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Seda kõike suudeti tänu oma matemaatilistele teadmistele. Maiade süsteemi aluseks oli number/arv 20 ja seda arvu väljendati 3 sümboli abil punkt tähendas ühte, kriips tähendas viite ning merikarp viitas nullile.
org, kus pesitsevad Teeba valitsejad oma hauakambrites, mis moodustavad otsekui käike kaljude vahel. Uue riigi ajastul tekkis pehme ning elegantne stiil, kuigi kujude poosid teostel jäid ikkagist samasuguseks. 3. MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE VÕRDLUS Mesopotaamia kunst on meile vähetuntum kui Egiptuse kunst. Nende kahe riigi vahel on palju erinevusi geograafilise asendi ning kliima tõttu. Skulpuure ning ehitisi tehti erinevatest materjalidest. Egiptusest tehti kiviskulptuure, kuid kliima tõttu ei säilinud Mesopotaamias kivist skulptuurid ning Mesopotaamia tehti neid hoopis graniidiga või liivakiviga. Arhitektuuris Mesopotaamias kasutati telliseid, mis omavahel ühendati. Egiptuses kiviplokid paigutati lihtsalt väga täpselt üksteise peale või kõrvale. Riikidevaheline usukultus oli ka täiesti erinev. Egiptlased uskusid surmatagusesse ellu surnukehasid säilitati ning hingede elu hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks
OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt in...
OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt in...
matemaatika ja astronoomia alal ning lõid keeruka kalendrisüsteemi. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr toimus lõunas Ilopango vulkaani võimas purse, mis mattis suure maa-ala tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni 'eelklassikalise' ajastu lõppu. Maiad olid osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid agarad kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised. Nende matemaatilise süsteemi aluseks 15 oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips
Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 2.2.SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEESEMED: Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika
Modigliani oli ka väga populaarne Montmartre'i neidude seas. Kahjuks aga hakkas noor kunstnik aina rohkem jooma ja muutus seetõttu agressiivseks ja käitus tihti väga mõtlematult. Ta noris tihti tüli, kuid alati kahtses oma tegusid järgmisel päeval. Modigliani nägi järjest halvem välja, kui ei talunud ainsatki kaasundliku sõna. Tema muserduse üheks põhjuseks oli ka suur igatsus oma ema ja kodumaa Itaalia järgi. Aastal 1911 eksponeeris Amedeo Modigliani oma arhailistena mõjuvaid kiviskulptuure portugali kunstniku Amedeo de Souza-Cardoso ateljees. Algas intensiivne tegelemine karüatiididemotiiviga nii skulptuuris kui ka maalis. Aastal 1912 näidati Modigliani skulptuure Sügissalongis. Osa neist osteti ära. Modigliani tutvus samuti Pariisis elavate skulptorite Jacob Epsteinija Jacques Lipchitziga, kellest viimane nimetas Modigliani kunsti tema isikliku taju väljenduseks. Kevadel 1913 peatus Modigliani Livornos, kus ta elas kivimurru lähedal
Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione- kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi nt. basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti. Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure enamasti kujutati kas loomi inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale nefriidi või türkiisiga mosaiiktehnikas. Vana-Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud