maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim • Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. • Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises.
Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis) Muinasmaakonnad: Revala, Harjumaa, Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Maakunst On 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Maakunsti tunnused Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises
konstruktivist Tatlinile ja tema teosele Kolmanda Internatsionaali Monument. Maakunst Lõpp galeriikunstile Alates kuuekümnendatest levima hakanud hipiliikumine ja tarbimisühiskonna kultus tõid kunstis kaasa täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Nagu nimetuski ütleb, on see kunstivorm ühel või teisel moel maastikuga seotud. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin. Nii loodi teos galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib
konstruktivist Tatlinile ja tema teosele Kolmanda Internatsionaali Monument. Maakunst Lõpp galeriikunstile Alates kuuekümnendatest levima hakanud hipiliikumine ja tarbimisühiskonna kultus tõid kunstis kaasa täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Nagu nimetuski ütleb, on see kunstivorm ühel või teisel moel maastikuga seotud. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin. Nii loodi teos galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib
Algab Sahara kõrbestumine rajatakse vasekaevandused. Tripolje põlluharijate külad Lõuna-Ukrainas u 3500 Esimeste linnriikide tekkimine Meso-. u 3200 Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses u 3200 Kiviringid ja -sambad Potaamias. Uruk võis olla esimene linn maailmas. Nippur kui sumerite usukeskus (Dolmenid) Põhja- ja Lääne-Euroopas u 3400 Sumerid võtavad kasutusele savist arve- u 3100 Kuningas Narmer ühendab Ülem- u 3000 Lõuna_Pransusmaal hakatak- tahvlid ja esimesed kirjamärgid. Ääremärkus
elumuutusega seotud riitus (rebaste ristimine)) Carnac, Prantsusmaa- menhiri põld, suured kiviread kõrvuti ja lõpus üks kiviring Puudub informatsioon, miks need kivid seal nii on. Kermario dolmen- Osad kivid on teiste peale tõstetud , haudehitised Kividest ringid- kromlehh Dromberg; kromlehh, Iirimaa Sonehenge u. 3000 e.Kr- 56 süvendit ja vallikraav I etapp- süvendid jne II etapp Püstised postid ja mõned megaliidid III Triliidid- kolmikkivid, kiviringid, altarikivi ja lähenemise avenüü/allee Kivid on toodud kaugelt u 320km kauguselt miks ja kuidas?? Kultuur polnud orjanduslik, seega nõudis rahvalt suurt koostööd ja pingutust Ohverduspaik, tuhastatud inimsäilmete matmispaik, u 1000 a e.Kr jäeti stonehenge maha. Telg on orienteeritud nii, et pööripäeval langeb valgus väravate vahelt. 19s lõpus on seal palju restaureerimisi läbi viidud, on tehtud betoonvundamente jne. Uuspaganlikud riitused tänapäeval Woodhenge
Neid horisontaalselt või vertikaalselt seina külge kinnitades moodustas ta erinevaid kompositsioone. 8. kohaspetsiifiline maakunst Alates kuuekümnendatest levima hakanud hipiliikumine ja tarbimisühiskonna kultus tõid kunstis kaasa täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures mõõtkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal
Allikad · Allikate levik on mõjutanud ka asustuse kujunemist- veel 19. Sajandil peeti eluhoonete asukoha valikul oluliseks ka allika olemasolu, et puhas vesi oleks alati käepärast · On tähelepanuväärne, et Lõuna-Eesti murrete ,,läte" olnud kasutusel ka kaevu läheduses. Eesti ohvrikivid · Kivisid austatakse vastavalt rahvakalendri tähtpäevale · Tuuakse ande ning isegi riietatakse · Kiviringid-labürindid kannavad endas maagilist väge Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine · Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm(istu), mis asub teispool vett · Kalmistu kui surnute ,,küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi- esimesena maetu Kalmed ja surnutekultus · Kommunikatsioonifunktsioon · Surnuu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus · Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas
498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind) · Hõbeaare Birkast (2,161 kg hõbedat) 449 araabia münti, 1 Bütsantsi münt, 16 käevõru, ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja hõbeehted (enamasti mujal tehtud) üldiselt näitavad kaubanduslikku aktiivust (koostöö viikingitega, vene valitsejatega jm) · Viikingite relvad kvaliteetsed, kõrgel tasemel · Matmiskombed kiviringid Käku kivikalmes Saaremaal. Lisaks veel uus kalmetüüp: laibamatused N 17.12.09 Hilisrauaaeg HILISRAUAAEG (1050-1225) Sellest ajast on teada ajaloolisi kirjutusi (näiteks Jaroslav Targa Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. LINNUSED hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis. Vanad linnused jäetakse maha ning rajatakse uued, mis on asulatest tunduvalt kaugemal
lähtevorm tuleb kuskilt lõuna poolt, kuid kohapeal hakatakse neid järgi tegema ja nende vorm veidi muutub. Ehtetüüp kodustatakse ära ja tehakse oma rahvale ja veidi teist moodi. Kohalik käsitöö saavutas sel ajal väga kõrge taseme. Loomulikult aitas sellele kaasa ka kohalik rauatootmine. Viikingite aeg eestis 800-1050 Viikingite ajal on valitsenud põletusmatused. Surnud maetakse kivikalmetesse. Saaremaal on mõningad sellised kivikalmed, millel on ka kiviringid olemas. Üldiselt mingit korralikku konsruktusiooni pole. Viikingite ajal juba 10ndal sajandil hakkab tulema ka nö laibamatust. Laibamatus ilmub kõigepealt Hiiumaalne. Alguses arvati et selline komme tuleb seoses ristiusulevikuga, aga tõenäoliselt see polnudki peamine mõjutaja. Alates 9ndast sajandist hakkab üha enam ilmuma hõbemünte. Need on vermitud enamasti araabiamaades. Esineb mõnigaid igapoolseid müte ka india, bütsantsi aga domineerivad siiski araabia hõbemündid
Kr 50 p.Kr Raudesemeid Eestis varem kui 500 eKr , aga sellel ajal toimuvad muutused ja esemete arv kasvab. Kindlustatud asulaid enam pole, need jäetakse maha. Lohukivid. Ringide keskel alati kirst, kuhu on maetud alati kõige tähtsam surnu. Viidi kalmetel läbi tseremooniaid, võimalik , et kolbad olid kasutusel rituaalide ajal, polnud alati maha maetud. Eelrooma rauaaja keskel võetakse kasutusele uus kalmevorm, varased tarandkalmed. Kalmete pmber laotud ristkülikukujulised kiviringid, millesse maeti ka inimesi. Kolmandal ja teisel sajandil enne Kristust. Tarandid pole eriti suured ja eri mõõtmetes, pole süstematiseeritud. Põldude muutus, eelrooma aegsed on korrapärasemad kui pronksiajal , nimetati keldipõldudeks, kuna need tuntud lääne-euroopa rannikul ja Briti saartel. Kolmes mõõdus, ühed 195 m2, 2x195 m2 ja 3x195 m2. Olemas eraomand? Ja ülik, kes seda maksustas ? Oder, nisu, linnused. Mäepealsed asulad(Iru, Pada, Alatskivi) ja ringvallid(Võhma, Pidula)
pööripäeva jaoks. Tegemist võis olla ka omaaegse observatooriumiga, kus oli võimalik ennustada nii päikese- kui kuuvarjutusi. Mõni arvab, et see on tulnukate tehtud, sest tol ajal ei oskanud inimesed selliseid asju teha. On peetud raviva otstarbega kohaks, kust inimesed käisid otsimas abi oma tervisehädadele. Ravimiseks hakati sealt endale kivikilde lööma. Üle Inglismaa käisid inimesed seal omale kilde võtmas, üks mees käis isegi Sveitsist. Muusikateadlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Üks ameeriklane lasi ehitada täismõõdus betoonist koopia. Katsetati ja leiti, et selline rajatis on mingi imelise akustikaga. Eesti pronksiaeg 1800-500ekr: vanem pronksiaeg 1800-1100ekr, noorem 1100-500ekr. Eestist on leitud vaid 16 vanema pronksiaja pronkseset. Ühtegi kinnismuistendit ei teata. Üks odaots (1800ekr) on kõige vanem eesti leidudest. See on pärit Uurali mägedest, kuid leiti muhult. Tegemist on väga ilusa ja kvaliteetse odaotsaga
Uuringud näitavad selgelt, et Stonhenge`i rajajad olid head matemaatikud ja astronoomid. Kivid on korralikult paigaldatud ja tee, mis selle juurde viib on orienteeritud suvise päiksetõusu pööripäeva järgi. On leitud, et tegu võis olla observatooriumiga või et hoopis ufonaudid tegid. On avastatud luid selle lähedalt, st paik võis olla raviva otstarbega, kivid ravivad. Üritati kivikilde murda. Rahvast käis sinna üle Inglismaa. Muusikatedlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Eesti pronksiaeg. Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 ekr ja noorem pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi
annaabi.ee 
