TOPAAS SISUKORD 1. Esileht 2. Sisukord 3. Kivinimetuse päritolu ja tähendus 4. Keemiline koostis ja valem 5. Füüsikalised omadused 6. Avastamise ajalugu 7. Kasutusalad 8. Suurimad esindajad 9. Kasutamine iidsel ajal 10. Kivimvariatsioonid 11. Leiukohad 12. Kasutatud allikad KIVINIMETUSE PÄRITOLU JA TÄHENDUS • Oma nime on topaas saanud Punase mere Topazose saare järgi. • see pärineb sõna „tuli“ sanskritikeelsest vastest, sest paljud rahvad uskusid, et kivi kollane värvus tuleb päikesest. KEEMILINE KOOSTIS JA VALEM • Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne r ombilise süngoonia mineraal.
Harilik pärn (Tilia cordata) Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab kuni 35 meetrit kõrgeks, tüve läbimõõt küündib kuni 3 meetrini, ja elab kuni 600 aastat vanaks. Tihedus on 0,530,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seeme...
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska,
tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel liivakivi leidub Eesti aluspõhja Kambriumi kihtides põhjarannikul ja teisest küljest Devoni lademeis Lõuna-Eestis punavärvilisus ongi Kagu-Eesti aluspõhjakivimitele väga omane, siiski leidub neis ka puhtaid, peaaegu valgeid liivakivilasundeid põhiliselt Kirde-, Lõuna-, Lääne-Eestis Kruus
,,Teemant ja Smaragd" on mulle, kui inimsele kellele meeldivad ehted väga asjakohane ja põnev teema, sellise referaadi koostamiseks. Smaragd Teemant 3 2. Smaragd Värvus: roheline Välimus: väike särav vääriskivi või suurem hägune kristall Kättesaadavus: ehtekivi kvaliteediga smaragd on kallis, kuid lihvimata smaragdi on lihtne saada. Leiukohad: india, Zimbabwe, Tansaania, Brasiilia, Egiptus, Austria, Kolumbia . Omadused Smaragd on inspiratsiooni ja lõputu kannatlikkuse kivi. See on elujaatav väga teviklik kivi. Tuntud ka eduka armastuse kivi, toob see kodust õnnistust ja lojaalsust. See tugevdab ühtusust, tingimatut armastust ja partnerlust ning edendab sõprust. Smaragd hoiab partnerlust tasakaalus. Kui kivi värvi muudab, siis öeldakse et see on signaal truudusetusest. Smaragd avad südametsakra* ja sel on tundeid rahustav
Prantsusmaa Üldiseloomustus Paiknemine Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. e Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 te...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäes...
Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva elus elektrotehnikas,
Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg
elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
docstxt/1283183536103622.txt
Nafta kontrolltööks kordamine 1. Millest on nafta tekkinud? 2. Tähtsamad leiukohad? 3. Mis on OPEC? 4. Nafta ja kriisikolded? 5. Nafta süsivesinike koostis? 6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4
Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides (California), Kanadas (Alberta), Kesk- Aasias, Itaalias, Kariibi meres, Mehhiko lahes, Venemaal. Pilt järgmisel Nafta leiukohad kaardil Nafta kasutusalad Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku too...
Värvus kollakaspruunist kuni rohekaspruunini Õhukeste kildudena süttib hõlpsasti, põleb suitseva leegiga, iseloomulik lõhn Põlevkivi Suuremad maardlad on Eesti põlevkivimaardla, Kukruse lade ja Tapa maardla Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes Kasutusalad: energeetikatööstuses. Töötlemisel saadakse toorõli. Põlevkivigaasi kasutatakse majapidamisgaasina. Põlevkivist on võimalik toota ligi 50 erinevat toodet. PÕLEVKIVI LEIUKOHAD Fosforiit Tekkis 500 miljoni aasta eest Välimuselt kollakas kuni tumehall Koostises on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest (karbisarnased loomad, kes elasid madalamas selfimeres) Kasutamine: liitväetiste tootmine Sisaldab suures koguses fosforit Leidub Põhja-Eestis (Lääne- Virumaal), Toolses FOSFORIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level
3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat transportida ka suure maa taha. 20. sajandi algul leiutati ja arendati sisepõlemismootorit. 4. Erinevate energiavarade eelised ja puudused võrreldes teiste energiavaradega. Suuremad leiukohad ja suuremad tootjad. Tead nafta, maagaasi ja kivisöe olulisemaid voogusid (vedu) maailmas. Nafta Eelised: Lai kasutusala, suure kütteväärtusega, lihtne transportida. Puudused: Töötlemine on kulukas ja keeruline. Merest ammutamine on kulukas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Venemaa(Lääne-Siber), Kariibi mere piirkond, Mehhiko laht, USA. Suuremad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA. Peamised kasutusalad:
ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja
Viikingite kunst Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingite ornamentikastiilide jagunemine ajas: Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Materjalidest kasutati puitu ja pronksi.
Raud(hõbevalge, keskmise kõvadusega, plastiline, magnetiseeritav), alumiinium(hõbevalge,saadakse boksiidist,sulamistemperatuur 660kraadi), vask(punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav,hea soojus- ja elektrijuht), kuld(väärismetall, väheaktiivne metall, normaaltingimustes pehme kollane metall), hõbe(väärismetall, tavatingimustes suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust, hõbevalge värvusega, plasiline) 11. Nimeta rauamaagi ja boksiidi leiukohad. Rauamaagi: hiina, brasiilia, austraalia, SRÜ, india Boksiidi: austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. 12. Iseloomusta rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid vanasti ja tänapäeval. Vanasti: rauamaagi või söe leiukohtadesse. Tänapäeval: odava elekri piirkondadesse ja sadamalinnadesse 13. Iseloomusta alumiiniumitööstuse ettevõete paigutust mõjutavaid tegureid. Al tootmine on suure energiakulu tõttu suhteliselt kallis, seepärast
varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest.
maailmaturul o EL komisjon püüab raamprogrammide abil siinset kõrgtehnoloogiatööstust arendada o Valitsus investeerib tootearendusse tarbeelektroonikas 5. Iseloomusta metallide tootmist kaevandamisest viimistluseni! o Kaevandamine o Maakide rikastamine o Sulatamine o Sulamite valmistamine o Valmis toote viimistlemine 6. Nimeta suurimaid rauamaagi leiukohad ja terasetootja riike! o Terasetootjad: Jaapan, Venemaa, Saksamaa o Rauamaagi leiukohad: Hiina, Brasiilia, Austraalia 7. Nimeta alumiiniumitootmist mõjutavaid tegureid! o Odav energia o Odav tööjõud 8. Selgita muutusi alumiiniumitootmisettevõtete paigutuses! o Vanasti rauamaagi ja söe leiukohtadesse o Nüüd odava energia piirkondadesse, sadamalinnadesse, gaasijuhtmee piirkonda 9. Nimeta suurimaid boksiidi leiukohad ja alumiiniumi tootjad!
Vääriskive on väga palju, valisin välja aga need, mis mulle kõige rohkem meeldisid. 3 Akvamariin Akvamariin on mereveeroheline või sinine berüll. Sinine toon tuleneb rauasisaldusest kivis. Maailma suurimad maardlad asuvad Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas. Veel võib teda leida Ameerika Ühendriikides, Madagaskaril, Austraalias, Birmas, Sri Lankal ja Indias. Kahjuks on kuulsad Uraali leiukohad ammendunud. Mõjub hästi hambavalu korral. Ravib lõua-, kaela- ja kuklapiirkonda ning närvivalu, tugevdab südant. Akvamariini kasutati kroonijuveelides ning sobivalt lihvituna monstrantsides. Ta hoiab tagasi hasartseid mängureid, kaitseb neid kaotuse eest, jahutab kirgi, rahustab närve. Aleksandriit Aleksandriit on päevavalguses hallikas, sinakas või rohekas, muutub tule valgel lillakaks või kirsipunaseks
materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12. Mineraalvesi- Eesti thtsamad mineraalvee leiukohad on: Krdla, Kuressaare, Hdemeeste, Vru ja Vrska. Traditsioonilist mineraalvett vib kasutada vi tarbida kohe leiukohast, niteks ravilistel eesmrkidel spaad vi tavakasutuses kaevud.
...................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg........................................................................................................................... 3 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD...............................................................................3 2.1 Peamised maagid.............................................................................................................3 2.2 Peamised leiukohad......................................................................................................... 4 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS............................................................................................4 4
Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul Koosluste häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus Tüükad ja jalalkuivanud puud Mitmes kõdunemisastmes lamapuit Vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised puud Kitsalt spetsialiseerunud putuka-, sambliku-, sambla- ja seeneliikide leiukohad Kaitstavate liikide leiukohad Soostuvate metsade tüübirühma järgi jaotuvad nad: Sõnajala kasvukohatüübiks- mineraaliderikas maapinnalähedane põhjavesi, muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla. Domineerivateks puudeks on kased ja sanglepp + kuusk, haab, saar, alusmetsas kasvab näiteks harilik jalakas, pärn ja vaher. Põõsarindes harilik toomingas, paakspuu ja kuslapuu. Puhmarinne puudub, kuid see
· Agraarühiskond Agraarühiskond ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole
tooraine) transportida(surve all) kõrge väärtusega TAHKED KÜTUSED Lai levik, ohutus transpordi Saastab(CO2, väävel), (elektrijaamad, kütlamajad, ladustamisel ja kasutamisel. maakaevandusel gaasi keemiatööstus, metallenergia) Stabiilne hind kogunemine- plahvatus Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispigas? Leiukohad asuvad asustamata piirkondades, arenguriikide tehnoloogia ei võimalda, lihtsus ja odavam transportida naftat kui valmistatud tooteid Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Sinna, kus on suur tarbimine, võimalikult lähedale kohtadele, kuhu on kõlbus naftat vedada. Miks valitsevad naftatööstuses RV firmad? Neil on uus turg ja palju ressurssi, kapitali Milline keskkonna reostus võib kaasneda nafta ammutamise, trans ja kasutamisega?
2. Metalli töötlemine: Maagi kaevandamine, rikastamine, tooraine sulatamine, puhtametalli või sulami tootmine, valtsimine, stantsimine, valamine, viimistlemine. 3. Metallurgia areng: · Varem koondunud kivisöebasseinidesse · Praegu pigem sadamalinnadesse või odava elektriga piirkondadesse hüdroenergia piirkonnad · Kaevandamine, rikastamine, toormetalli sulatamine arengumaades · Asendumine plastmassiga 4. Rauametallurgia: · Leiukohad: Venemaa, Austraalia, Brasiilia, USA, Kanada, Hiina · Suurimad terase tootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa 5. Alumiiniummetallurgia: · Tooraine (boksiidi) leiukohad: Austraalia, Guinea, Jamaica, Brasiilia, Hiina · Suurimad alumiiniumi tootjad: Hiina USA, Venemaa, Kanada 6. Tootmist mõjutavad tegurid · Suure energia kulu tõttu on alumiiniumi tootmine kallis, sulatustehased asuvad odava elektriga piirkondades Kergetööstus 1
Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets jne.. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Loodusrikkused UNESCO nimistusse loodusobjektidest kuulub pöögi ürgmets Lääneosas, Karpaatides. Dnepri-Doni piirkonnas on maagaasi, nafta, vedelgaasi, kivisoola ja kipsi leiukohad. Piirkonna lõunaosas on Donetski kivisöe maardla ning elavhõbe, kivisoola ja savide leiukohad. Tähtsamad majandusharud Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus laiaulatuslik rasketööstus, kõrgtehnoloogiline tootmine (valmistatakse pea kõiki transpordivahendite liike). Toodetakse ja kaevandatakse kivisütt ning muid tahkeid kütuseid. Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle.
veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandikuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California), Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne. Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal. Kanada Alberta provintsi leiukoht on suurim maailmas. Kullakaevandus
Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst
Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandkuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California),Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne. Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal. 5 Kasutatud kirjandus
Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus on kivisöepõhine. Selle tootmise eesmärk on peamiselt oma rahva ja tööstuse varustamine energiaga, eksporditakse ülejäägid. Gobi kõrbes asuv söekaevandus on pigem suunatud Hiinasse ekspordiks. Ligi kaks kolmandikku riigis toodetavast energiast kasutatakse tööstuses,
Turvas Anabell Sarv 5.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas
· Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. · Kromlehh Ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest
Kunst käsitöö alalväärivad vajavad mainimist kellasepa kunstitooted. Väga kõrel seisis kunst käsitöö kõigil tarbe ja dekoratiiv tarbekunsti aladel. Egiptlased valmistasid hoolikalt ja tehniliselt meisterlikult esemeid. Hulgaliselt on säilinud puust imepeenelt valmistatud tualettarbeid. Eraldi mainimist väärivad pronksist väikekujud. Vana Kreeka kunst Nendel aladel mida inimasustasid Kreeklased arenes kõrge kultuur juba kolmandal aastatuhandel ekr. Selle leiukohad on Egeuse mere rannik. Kreeka rannikul ja Väike-Aasia loode osas. Kreeka kultuur vahendas Vana idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Kuid jääb iseloomult selliseks oma sarnaseks. Meie eristame kolme ajajärku Kreekas. Nendel aladel mida hiljem asustasid kreeklased arenes kõrge kultuur juba 3k e.kr. Selle leiukohad on Egeuse mere kallastel. Kreeka rannikul ja Väike-aasia loodeosas. Kreeka kultuur vahendas vahe
Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/geol/pkivi.html
Pistaatsia · Põõsas võib kasvada kuni 10 m. · Lehed 10-20 cm · Viljadeks luuvili - pistaatsia pähkel · Aastas saadakse üks kord saaki Kasvutingimused · Päike · Kasvab soolasel pinnal · Kannatab temperatuure -10°C kuni 40°C · Kuiv pinnas · Ei kannata niiskust Pistaatsia peamised leiukohad Asukoht · Algne kodumaa on Lääne-Aasia : Süüria · Leidub : · Vahemeremaades -Itaalia, Kreeka, Türgi · Aasias Süüria, Iraan, Hiina, Pakistan, Afganistan · Mujal Kalifornia, Austraalia, Mehhiko · Suurim toodang pärit Iraanist, USA-st ja Türgist Kasutusalad · Süüakse eraldi toiduna · Kasutatakse toidu valmistamisel · Tervisele kasulik vähem südamehaigusi Tervis
ja kogu meie olemust. Värvid on seotud aura keskustega, mis võnguvad kindlate värvidega samal sagedusel. 7. lilla, värvitu 6. lilla, tumesinine, valge 5. helesinine 4. roheline 3. kollane 2. oranz 1. punane Värvus: purpursest kuni helelillani Välimus: läbipaistvad terava tipuga. Võib esineda kobaratena või teravatipuliste kristallidena. Igasuguses suuruses Kättesaadavus: Üks kõige tavalisemaid kristalle Leiukohad: Brasiilias, Uruguais, Madagaskaril ja Uraali mäestikus Aitab vabaneda halbadest harjumustest Leevendab valusid Aitab negatiivseid emotsioone neutraliseerida Toob endaga kaasa rahu ning tasakaalu oVärvus: Türkiis, roheline või sinine oVälimus: Opaakne, sageli soontega, poleeritud, Igasuguses suuruses oKättesaadavus: Kergesti kättesaadav oLeiukohad: Mehhikos, Arizonas, Nevadas, Hiinas ja Tiibetis Aitab tervisehädade korral
1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad Kasutusalad
Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. kontsentratsioonid rannasetetes 80–95%
Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus-allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Ehitus- palkmajade tihendamine, aknaklaaside vahele. Energeetika- küttematerjal(brikett)
sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? - Lõuna riigid ei tooda terast ja seetõttu pole see nii kvaliteetne. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?
Koostis / struktuur Rubiin ( lad ruber, `punane') on alumiiniumoksiid ( korund, Al 2O3), milles umbes 1% Al 3+ ioone on asendunud Cr 3+ ioonidega. Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Omadused Punase värvusega, tihedus 3900 4100 kg/m 3, kõvadus 9 (Mohs'i skaalal), murdumisnäitaja 1,76 1,77, soojusjuhtivus (RT) 40 W/m·K. Saamine Looduslik (tähtsamad leiukohad Myanmaris, Indias, Tais, Sri Lankal, Austraalias, Zimbabwes, Madagaskaril, Brasiilias). Suurim looduslik rubiin (1184 karaati) leitud Myanmaris. Tehislik (A. Verneuil, 1902: rubiini monokristallide leekfusioonkasvatus). Rakendused Juveelid, laserite aktiivelemendid*, optilised kõrgrõhuandurid. *Rubiini kristall oli esimese laseri aktiivelemendiks, selle tööd demonstreeris Dr. Theodore Maiman 16. mail 1960. a. (Hughes Research Laboratories,
Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja-Austraalias ja Lõuna- Hiinas. Hylocereus kaktus õitseb ainult öösiti. Ja tema iga õis puhkeb ainult üheks ööks. Mistõttu on ta nime poolest veel ka "kuulill" või "öökuninganna". Kaktuseõis punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad Kirjeldus Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Koor on roosa, viljaliha enamasti valge, vahel ka lillakas. Seemned on mustad ja tillukesed. Vili ise ei ole eriti magus, kuid see-eest värskendav. Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Vietnami restoranides pakutakse taldrikutäis draakonivilja õhtusöögi lõpetuseks, see maksab 5000-15000 dongi e. 3-8 krooni kilo. Kasutamine
ELAVHÕBE 1) Elavhõbe on looduses väga haruldane aine.Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse,kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS).Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. 2) Elavhõbe tähis on Hg. 3) Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv vedel metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe keemis temp. on 356 °C ja tahkumis temp. -38,8°C.Elavhõbedal on väga mürgine aur ehk lõhn. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega,mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad.Ühineb hapnikuga kõrgemal,väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril.Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: ...
leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad Koostis · Süsinik ~79% · Vesinik ~11% · Hapnik ~10% · Lisandina väävel ja raud Ajalugu · I- III saj kreeklaste ja roomlaste seas kõrgelt hinnatud · Nimetus: "kuld põhjast" · Merevaigust kujuke hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi · Reumatoidseid põletikke · Kopsude ja hingamisteede haigusi · Ainevahetuse häireid
Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Saadavus Looduses väga haruldane Kuulub mitmekümne mineraali koostisse Ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Kasutamine Kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes (elavhõbeda sambad) Kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses Ohtlikkus ja mõju inimorganismile Elavhõbedaaurud on mürgised Metalliline vedel elavhõbe ei ole nii ohtlik kui elavhõbeda aur.
annaabi.ee 
