Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15-20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Enne asenduskonstruktsioonide paigaldamist tuleb saneeritud kohad ja kogu ruum tolmuimejaga puhastada. Eesmärgiks on õhku ja kahjustamata pindadele sattunud eosed kokku koguda. Tolmuimejal peab olema vastav filter, mis püüab kõik eosed kinni. Vastasel korral on tolmuimeja just eoste levitamisel abiks. Pärast saneerimist peab olema võimalik konstruktsioone jälgida ja kontrollida üsna pika aja jooksul veendumaks, et majavamm on hävinud.SD
2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et olekd rahuldatud tingimus Sd < Rd kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja Rd on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad
Ajaloolised relieefid roomlased kujutasid ajaloosündmusi hästi tõetruult (keiser Trajaanus? Oli kaetud üleni relieefidega) Ara Pacis- rahujumalannale pühendatud altar Kõrged sambad, mille otsas oli kellegi kuju (Londonis admiral Nelsoni sammas) Ratsafiguurid, mida hakkasid tegema roomlased Maalikunst (Rooma) Saab tunda õppida, tänu Pompeii väljakaevamistele Eristatakse nelja stiili: Inkrustatsiooni-stiil valitses Tuffi perioodi ajal, seinad imiteerisid kivikonstruktsioone Arhitektuuri-stiil arhitektuuri osad maaliti seinale perspektiivses lühenduses (nimetu stiil) Sein sai ruumi piirava tähenduse Lopsakas ja fantaasiaküllane ruum Varakristlik kunst (esimese aastatuhande esimene pool) Rooma riigi territooriumil kristlaste poolt tehtud kunst Bütsantsi kunst (476-1453) Ida-Rooma ehk bütsantsi territooriumil tehtud kunst Vara keskaja kunst 1) Meroringide kunst(5-8saj) ehk suure rahvaste rändamise aja kunst
Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15 20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Seened
Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 70 cm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15-20 cm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Enne asenduskonstruktsioonide paigaldamist tuleb saneeritud kohad ja kogu ruum tolmuimejaga puhastada. Eesmärgiks on õhku ja kahjustamata pindadele sattunud eosed kokku koguda. Tolmuimejal peab olema vastav filter, mis püüab kõik eosed kinni. Vastasel korral on tolmuimeja just eoste levitamisel abiks. Pärast saneerimist peab olema võimalik konstruktsioone jälgida ja kontrollida üsna pika aja jooksul veendumaks, et majavamm on hävinud. 6.1
[ 5, lk 47 ; 6, lk 47, 48, 51- 54] Osaliselt kahekorruseline ristikäik sidus kiriku kalusuuriga ning kulges kiriku kohal läbi tugipiilarite. Ristikäigu ülemine korrus oli tõenäoliselt puidust ning lõpeb kiriku kõrval konsoolärkliga, mille kaudu pääsesid nunnad kiriku rõdukorrusele. Kirikutiiva ristikäigu alumine korrus ühendas läänetiiva kirikuga. [ 2, lk 229; 5, lk 47] Ida- ning põhjatiiva sisekülgedelt pole leitud võlvitud ristikäigule osututavaid kivikonstruktsioone. [6, lk 57] Luterliku reformatsiooniliikumise ajal 16. sajandil jätkusid missad kuni 1543. aastani. Kloostri abtiss Elsbe Soye astus luteri usku ning valitses edasi emanda seisuses. Kloostri sisekord muutus rangemaks ning 1598. aastal keelati nunnade lahkumine kloostrist. 5 Klooster kaotas oma kunagised privileegid ning muudeti aadlitütarlaste kasvatuskooliks, millena see püsis 1629
teket soodustava toimega. Kahjustav toime seisneb selles, et ultravioletkiirgus hakkab lagundama vuugimörte. Bioloogilised kahjustused Seinale mõjuvad samuti atmosfääri ebapuhtus. Õhus leiduva tolmuga kantaks seintele samblike, seente ja taimede spoore ja seemneid. Seinale sattuvad mitmesugused elusorganismid. Kivikonstruktsioonidel või selle vahetus läheduses kasvav taimestik (ja mikroorganismid) kahjustab kivimaterjali ja kivikonstruktsioone - taimejuurestik lagundab müüritist (peaasjalikult vuuke) ja kahjustab konstruktsiooni välisilmet või savipinnaste puhul niiskuse vähenemisest või suurenemisest põhjustatud deformatsioonid kahjustavad vundamente. 12. Ebaühtased koormused tekivad kuna inimsed ehitavad peale teistkorrust või laiendavad olemasolevaid avasid, mida tehakse omavoliliselt. Tänu selle muudetakse konstruktiooni püsivust mis võib kaasa tuua kandevõime kaotamise ja halvimaljuhul varisemise.
kompleksid. Edzna kanalisüsteemi rajamine nõudis väga suure koguse mulla teisaldamist, et seda võib maiade tsivilisatsiooni suurimaks inertstehniliseks ettevõtmiseks pidada. Kõige suurimad ehituskompleksid rajati madalmaal El Miradori linnas: sealse Danta kompleksi baas kattis 90000 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu 200 jalgpalliväljakut ning tõusis kolmel platvormitasandil kuni 70 meetrini. Mitmele tasandile rajati kolmikpüramiide ja teisi massiivseid ehitisi. Enne kui maiad hakkasid kivikonstruktsioone rajama, testisid nad teivastest ja õlgedest loodud struktuuride järel saviplonnide ja muda ning õlgede segust valmistatud tellistega. Madalmaal loodi esimesed kivikonstruktsioonid mullale väikseid munakaid või siis jõekive lisades, aga 1000 eKr hakati mõndades kohtades katsetama õhukeste tahutud kivide asetamist mitme kihina, et luua platvorme või valle. Keskmise eelklassikalise perioodi ajal levis aina enam kivimüüritise
kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees. Kuid sarrus võib olla ka muust materjalist, kasutatakse isegi klaasplast- ja bambussarrust. Sarrustamine ehk armeerimine on konstruktsiooni tugevdamine teise materjaliga, näiteks terassarrusega. Sarrustatakse peamiselt raudbetoon- ja kivikonstruktsioone, kuid ka näiteks keraamika-, kips-, klaas- ja plasttooteid. Tehnikas kasutatakse liitmaterjale ehk eelsarrustatud materjale. Betooni on sageli vaja sarrustada. Nimelt on betoon materjal, mille kõvadus on väga suur, aga tõmbetugevus suhteliselt väike. Sarrustamine aitab betooni tõmbetugevust oluliselt suurendada. Sarrusetööd ehk armatuuritööd on tööde kogum, mis hõlmab sarruskarkasside valmistamise ja paigaldamise kas vormi või betoneerimiskohale
Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad. Hauale on kuhjatud kivikangruid ja pinnast, rajatud 9 kivikonstruktsioone (nt muistse Eesti kivikirstkalmed, tarandkalmed, kangurkalmed, kääpad). Egiptuse valitsejate muumiad paigutati hauakambritesse või koguni püramiididesse. Levinud on olnud matmine pühakodade põranda alla ja valitsejatele mausoleumide ehitamine. Kokkuvõte. Surma ja surnuid nii kardetakse kui ka suhtutakse neisse soodsalt, kusjuures nende kahe suhtumise piir on peaaegu kõikides kultuurides hajus; põhilisi surnukohtlemise viise on kolm (peitmine,
selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes. Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel. Skandinaaviamaades on pronksiajal nii pikk kui lühike periodiseering.
- konstruktsioonile ohtlike situatsioonide ärahoidmise või vähendamisega; - valides konstruktsiooni niisuguse kuju, mille puhul üksiku elemendi purunemine ei vii konstruktsiooni tervikuna rivist välja; - sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise
annaabi.ee 
