ROMAANI STIIL Kristiina Anton • On alguse saanud kristluse usust. • Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile)
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 1) Lääne-Euroopas hakkas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil 10. - 12. Sajandil. 2) Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga.
ROMAANI stiil 11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS
kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis
piktogrammidest, mis on graveeritud merekarbile ja oraakliluudele. Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on vähe kuna see on kunstnike jaoks liiga raske töö ja seda teevad tavaliselt lihttöölised. Kiviehitistes on üle võetud puuarhitektuuri konstruktsioon ja vormikõne. Enamasti tehti kivist müüre. Müüridega sai kaitsta losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuur ei olnud muistes Hiinas kõrgete kunstide ulgas nagu olid maalikunst ja kalligraafia. Sellest hoolimata on skulptuure tehtud üsna palju. Materjali valik oli üsna laialdane: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus, jne. Tarbekunst Tarbekunst on Hiinas väga kõrgetasemeline
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik
Niisiis oli tulemuseks ravimtaimede viljelemisele lisaks ka veel kaunis lilleaed. Kloostri surnuaed oli ühtlasi aed, kuhu istutati erinevaid puuliike, aga ka viljapuid. Tarbeaias oli piirde sees 18 ristkülikukujulist istutusplatsi. Munkadel oli juurviljakasvatus oluline, kuna nende toit koosnes põhiliselt taimedest. Basiilika tüüpi kirik. Klooster oli hariduse ja kultuuri keskus. Järsult kasvas kiviehitiste püstitamine. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis aluse nimetada seda ehituskunsti romaani stiiliks. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes
skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi. 28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid. 29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides? Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor
Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi. 28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid. 29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides? Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor
lossikabel. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. § 28. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised. Karolingide aja ehituskunst sõltus peamiselt keisri õukonnast ja oli vähese levikuga. 9.saj lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Linnu toetas tihti paavst. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.12.saj ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik.
rahvaste kunsti iseärasusteks. See nähuts on seotud pranstlaste, sakslaste, itallaste ja teiste rahvuste väljakujunemisega. 21.Romaani arhitektuur. 11.sajandil kasvas järsult kiviehitiste püstitamine Lääne-Euroopas. Püüti elustada karolingide kunsti. Hakati tähelepanu pöörama linnadele ja käsitööle. Kultuur ja kunst arenesid. Esile tõusid mitmed rikkad kaubalinnad. Paari sajandi jooksul püstitati Euroopasse sadu kirikuid. Romaani stiil on saanud nimetuse selle järgi, et kiviehitistes hakati kasutama rooma arhitektuurile omaseid võtteid nt silindervõlv ja ümarkaar. Mõjutusi ja eeskuju saadi Bütsantsist ja isegi islamist. Kogu kunst on seotud kirikuga, usuga. Igal suuremal piirkonnal oli poliitilise killustatuse tõttu omapärane ehituskunst. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid
Pärast Karl Suure surma jagasid tema pojapojad Verduni lepinguga riigi omavahel kolmeks kuningriigiks. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 1.Millal hakkasid Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10.-12. sajandil kujunes Lääne- ja Kesk-Euroopas Euroopas esimene kõigis visuaalse kunsti liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega. 2.Mille järgi sai stiil nimetuse? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? Kiviehitistes kasutati mõningaid Rooma ehitustehnikas tuntud võtteid, nagu ümarkaar ja silindervõlv ja see andis 19. sajandi kunstiajaloolastele aluse nimetada stiili romaani stiiliks. 3.Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist? Kreeka risti kõik harud on ühepikkused. Ladina risti üks haru on teisest tunduvalt pikem. 4.Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Kodakirik on kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kesklöövi ülaosas osal pole aknaid. 5
mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa, idapoolest Saksamaa. Sajandeid kestis keisrite ja paavstide võitlus võimu pärast. Kahe jõu tasakaal rikastas kultuuri ja võimaldas üksikisikute vabamat arengut. Ristiusk innustas laiu rahvahulki, selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse. Palverändurite teede äärde püstitati suuri kirikuid. Euroopasse püstitati paari sajandi jooksul sadu kirikuid. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindrivõlv) ja see andis 19. saj ajaloolastele aluse nimetada 10.-12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Tegelikult polnud rooma arhitektuuri mõjud sugugi ainumääravad. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. 10.-12. saj kujunes Lääne ja Kesk-Euroopas esimene kõigis visuaalse kunsti liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega.
16. saj ehitatud 80 meetri kõrgune Ivan Suure kellatorn (arh. Bon Frjazin). Pidevalt kindlustati uute müüridega kogu Kremlit, telkkatustega kaeti Kremli tornid 17.sajandil. Aastasada varem, kui Venemaa oli juba toibunud tatari-mongoli ikkest ning ise naaberalade vallutamise plaane pidas, jätkus hoogne kirikute, kloostrite, kindluste ja bojaaride losside ehitamine. Puitarhtektuuri eeskujudest otsiti tõeliselt venelikku ning püüti seda siis rakendada ka kiviehitistes. Vene põhjaaladel oli ammust ajast ehitatud puidust tornitaolisi kirikuid, mis olid kaetud telgisarnase katrusega. Kiviarhitektuuris on taolise laadi esimeseks näiteks 16.sajandi algul Kolomenskojesse ehitatud Voznessenski kirik, mille ülespoole pürgiv siluett on hästi kiriku nimetusega kooskõlas (Voznesenije taevaminek). Kiriku rikkalikult pilastritega liigendatud kaheksatahkne alumine osa läheb dekoratiivsete
annaabi.ee 
