vägivaldsest perekonnast pärit lapsed; lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada; keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% KIUSAJATEST SAAVAD KOHTULIKU KARISTUSE ENNE OMA 25NDAT SÜNNIPÄEVA Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Räägi sellest täiskasvanutele lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha.
Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade peitmine. psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine. suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25. sünnipäeva.
midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Taoliste mõtetega ei ole lihtne ning meeldiv kooli poole sammuda. Vahel tuleb ette ka seda, et nooruk ei jõua ära oodatagi, millal saab kooli minna ning koolipäeva lõppedes tekib soov, et koju ei peaks minema. Üldiselt sellistel puhkudel valitseb lapse kodus vägivald või mõni muu stressi tekitav tegur. Kõige halvem ja ebameeldivam
KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab? · tahab tähelepanu saada · arvamus enesest liiga hea või liiga halb · ei oska sõpru leida ega ise sõber olla · puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid · tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: · palju energiat · sõnaosavust, räägib musta valgeks · hea arvamus enesest · oskus teisi mõjutada ja ära käsutada · näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita · suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine.
Kindlasti mõnda vaimset vägivalda olen tunda saanud, aga enamasti ma ei võta seda südamesse ja oskan selle ära unustada. Paljud aga kannavad seda mitmed aastad endaga kaasas. Tänaseks päevaks olen aru saanud, et mina olen ikka olnud väga hea ja tagasihoidlik laps. Võib-olla ka tänu vanematele, kes on mind hästi kasvatanud. Pigem kaitsen nõrgemaid ja vaatan kiusajatele peale viltu. Suureks üllatuseks oli kuu aega avastada vana tuttava uusi pooli. Hea oli tunda, et ka väikestest kiusajatest on sirgunud uued inimesed ning nüüd on nendega palju parem läbi saada. Nad ise ka imestavad, kuidas nad võisid nii palju lollusi teha. Ma loodan, et nüüd on nad head eeskujud teistelegi ja paluvad vabandust teistelt, kellele nad on vägivaldselt käitunud. Ühesõnaga vägivalda on väga raske ära hoida ning selle taltsutamiseks on vaja nii mitmegi osapoole koostööd. Mida varem seda tehakse, seda parem. Meie ümber on nii palju inimesi ja mine sa tea millal kunagi kellegi abi läheb
korras , saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta , samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta , saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt , saada meditsiinilist ja psüholoogilist abi koolis viibimise ajalm jm. Tugiteenuseid , kasutada õppepäevadel einestamiseks sööklat ja puhvetit , turvalisuse leidmiseks on sul õigus kaitsta ennast , eemalduses kiusajatest , pöörduda oma õiguste kaitseks kooli õpilasesinduse , direktori , sinu linnaosavalitsuse , sinu linna linnaosavalitsusse , lastekaitseorganisatsioonide või Haridus- ja Teadusminesteeriumi poole , õpilaste hindamine toimub vastavalt kooli õpilaste hindamise , järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alustele , tingimustele ja korrale , õpilasi tunnistatake ja karistatakse vastavalt kooli tunnustamise ja karistamise korrale
Õpetaja saab erinevate metoodikate ja võimaluste toel aidata lastel üksteist paremini tundma õppida. Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust. 6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab? Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda
KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine.
ning nad suunavad oma viha inimestele, keda peavad endast nõrgemaks. Mõnikord muutuvad sellised kiusajad jõhkrateks, vahel isegi pöördumatult. 3. Kiusajast ohvrid on mõnes situatsioonis ise kiusajad, kuid teises jälle ohvrid. Nad ründavad endast nooremaid või väiksemaid, olles ise eakaaslaste või ka endast vanemate poolt sooritatud rünnakute ohvriks. Mõnikord juhtub, et koolis on nad kiusajad, kodus aga ohvrid. Kiusajatest ohvritega on kõige raskem tegelda, sest nad käituvad agresiivselt ja vastuvõetamatult, kuid on samal ajal ka kaitsetud ja kergest haavatavad. Olles ise kiusajatena halastamatud, on neile väga raske ka kiusamise ohvritena kaasa tunda. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 16 - 18) 1.4.2 Ohvrid Kiusamise ohvrid on nii õppimises, suhetes kui emotsionaalses mõttes halvas olukorras. Nad kipuvad arvama, et kutsuvad ise kiusamist esile, sest midagi on neis
OMA KOGEMUS KOOLIKIUSAMISEGA See oli kusagil põhikooli lõpus, ilmselt kaheksandas ja üheksandas klassis, kus kaks poissi mind tunnist tundi ja vahetunnist vahetundi vebraalselt kiusasid. Nad kommenteerisid iga mu liigutustki. Ja kuna see kõigile teistele poistele ka nalja pakkus siis tihti võtsid ka nemad sellest ühisest norimisest osa. Klassijuhatajale oli see juba ammu silma jäänud ja nii ta siis korraldas nii kiusajatest poistele kui mulle arenguvestluse. Siis said poisid jälle põhjust, miks minu kallal võtta. Nad vist arvasid, et mina käisin õpetajale kaebamas ja sellepärast asjale siuke lahendus leiti. Mina aga polnud õpetajale midagi rääkinud ja ka see arenguvestlus oli veidi ülepakutud. Õpetaja rääkis mu vanematele, et poisid segavad minu õppetööd ja põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud
teemapäevade ja kampaaniate korraldamist. Õpilaste osalemist suurendab ka vastutuse võtmine erinevate ülesannete täitmise eest. Ainuüksi klassi õhkkonna mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb regulaarselt kiusamise probleemi käsitleda. Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel
2003c). sotsiaalsetes oskustes on seotud nende akadeemilise, sotsiaalse ja psühholoogilise funktsioneerimisega, viidates tõenäosusele olla 5. Teiseks, pärast sotsiaalsete oskuste treeningut seotud selliste probleemidega nagu kuritegevus, koolist paranes sotsiaalne staatus kooliklassis ligikaudu 1/2 kiusajatest ja väljalangevus, uimastite tarvitamine jne. 1/3 ohvritest ning paranes kõikide osalejate üldine aktsepteeritus 10. Viimase kähe kümnendi jooksul on nii uurijad kui klassigrupis, viidates nende populaarsuse tõusule klassikaaslaste ka praktikud pööranud tähelepanu sotsiaalsete oskuste treeningule seas (Kõiv, 2003d). kui ühele sekkumisvõimalusele antisotsiaalse käitumisega laste ja
annaabi.ee 
