Tartu linnavalitsuse haridusosakonna 2003. aasta kevadel tehtud koolikeskkonna turvalisuse uuring, milles pea 15 protsenti 7.9. klassi õpilastest väitis, et nad on illegaalseid narkootikume proovinud. Samuti paljud suitsetavad. Osadel on aga kodused probleemid. Igal juhul võivad olla täiesti erinevad põhjused. Fakt aga on see, et probleemid on. Ja neid tuleb kuidagi lahendada. Näiteks koolikiusamise puhul ma ei soovitaks kohe vanemaid asjasse segada, vaid alguses rääkida kiusajaga. Sest igal kiusamisel on mingi põhjus. Kui aga kohe pöörduda vanemate poole võib see asja hullemaks teha. Alkoholi ja narkootikumide puhul peaks igaüks lihtsalt oma peaga mõtlema ja mitte mõelda sellest, mis teised sinu keeldumuse peale ütlevad. Ja kodused probleemid saab lahendada vist ainult kodus pereringis. Ja loomulikult peaks iga lapsevanem leidma aja, et oma lapsega suhelda. Sest iga laps on kodu peegel ja kui kodus midagi lahti on, tuleb see ka koolis nähtavale. Probleeme
uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi muud kuna siis ei aita enam need märkused, mis on õpetajad teinud. Halvimal juhul tuleb see kiusaja koolist välja visata.
kontaktandmeid jms. Kindlasti tuleks jälgida ka seda kellega suhtlevad sinu sõbrad, et sa saaksid ka neid hoiatada ja nii ära hoida pahandusi. Ohvriks jääda on väga lihtne ja kindlasti ei tohiks vaikida, kui sina oled kellegi ohvriks sattunud! Nõuandeid küberkiusamise korral Räägi juhtunust kellegagi, keda usaldada, kes toetab sind ja oskab aidata! Vaheta meiliaadressi, sulge konto. Lõpeta igasugune suhtlemine võõraga või kiusajaga! Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mõtle enne, kui midagi internetis teed või kellegi kohta postitad. Mis sulle tundub hetkel naljakas, võib olla teisele solvav ning veelgi enam see võib olla seadusevastane! Kiusajad Kiusajaid võib olla üks kuni mitu. Kiusamiseks leiab ta tavaliselt kõige väiksema põhjuse. Nad loovad erinevaid libakontosi, kuid see pole alati nii. Kiusajad võivad välja uurida sinu konto või kontode paroolid
nõu anda. Mitmel korral pöördusid väiksemad õpilased minu poole kurtes, et neid kiusatakse. Koos üritasime leida kõige paremat lahendust probleemile. Väikeste jaoks oli oluline, et neil oleks olemas tugiõpilane, kuna õpilase poole pöördumine tundus nende jaoks turvalisem kui õpetaja jutule minek. Kõigepealt rääkisid nad mulle enda murest ja siis koos läksime ja rääkisime sellest õpetajale, või üritasin kiusajaga ise asjad selgeks rääkida. Koolivägivald on probleem, millega tuleks tõsiselt tegeleda ning mida tuleks ennetada. Kellegi koolitee ei tohiks katkeda sellepärast, et ta ei julge kooli minna, kartes, mis temaga täna tehakse. Ka kaasõpilased peaksid rohkem märkama, mis nende ümber toimub ning peaksid julgema abivajajast õpetajale või koolijuhtkonnale teada anda. Kõik saab alguse õpilastest endist, kui õpilased ise ei märka ega hooli, ei tee seda ka keegi teine.
nõu anda. Mitmel korral pöördusid väiksemad õpilased minu poole kurtes, et neid kiusatakse. Koos üritasime leida kõige paremat lahendust probleemile. Väikeste jaoks oli oluline, et neil oleks olemas tugiõpilane, kuna õpilase poole pöördumine tundus nende jaoks turvalisem kui õpetaja jutule minek. Kõigepealt rääkisid nad mulle enda murest ja siis koos läksime ja rääkisime sellest õpetajale, või üritasin kiusajaga ise asjad selgeks rääkida. Koolivägivald on probleem, millega tuleks tõsiselt tegeleda ning mida tuleks ennetada. Kellegi koolitee ei tohiks katkeda sellepärast, et ta ei julge kooli minna, kartes, mis temaga täna tehakse. Ka kaasõpilased peaksid rohkem märkama, mis nende ümber toimub ning peaksid julgema abivajajast õpetajale või koolijuhtkonnale teada anda. Kõik saab alguse õpilastest endist, kui õpilased ise ei märka ega hooli, ei tee seda ka keegi teine.
Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada. Koolitugi Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga. Sekkumine kiusamiskäitumise korral Õpetaja tunneb huvi laste käitumise vastu ja lapsed annavad teada, kui kedagi kiusatakse. Koolivägivalda aitaks leevendada ka kooli tunnis peetavad rollimängud, kus lapsed pannakse ohvri või kiusaja rolli ja antakse ülesanne probleem lahendada. Samuti kiusajaga individuaalselt tegelda, et välja uurida, mis põhjustab lapse vägivaldset käitumist. Vägivalla juured saavad alguse kodust. Seepärast tulekski tähelepanu pöörata vanematele, et nad oma last tunnustaksid ja lapse jaoks aega leiaksid. Ohvrid aga vajavad tuge, usaldust ja arusaamist, kiusajad ootavad aga positiivset tähelepanu lähedastelt ja sõpradelt, et nad ei peaks selle saamiseks negatiivseid viise otsima
kaasõpilastest. Kiusajateks võivad osutuda need õpilased kellel ei lähe koolis hästi, õpilased kes üritavad ennast sellega paremana näidata või õpilased kes ise on kokku puutunud vägivallaga kas seda nähes või enda peal tundes. Kiusamine ohver või selle pealt nägija peaks sellest rääkima täiskasvanule keda ta usaldab. Tähtis on, et see isik saaks midagi ette võtta. Ohver peaks vältima kiusajat ja neid olukordi ja kohti kus ta võib kiusajaga kokku puutuda. Hea oleks liikuda ka koos sõpradega, siis on julgem. 4 4.0 Kelle mure on koolivägivald? Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja on 24.aprillil 2007.aastal kirjutanud arutleva artikli kelle mure on koolivägivald? ( vaata lisad 2 ), mille põhineb minu kirjutis. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine väidab, et kõrgkoolides ei õpetata piisavalt
iseloomuga ja kannavad omavaheliste arveteklaarimise eesmärki. Veebikonstaabel Maarja Punak ütleb, et küberkiusamine ja sotsiaalmeedia kasutamine kättemaksuks on üsna levinud. Veebikonstaablite igapäevatööst moodustab aina suurema osa mitte noorukite, vaid just täiskasvanute vahel tekkinud probleemide lahendamine. Sassiläinud suhted "Enamasti tähendab see kiusu ohvriks langenud inimeste nõustamist, ent tihti võtab veebikonstaabel ka ise kiusajaga ühendust ning selgitab sellise käitumise sobimatust," räägib Punak. 1. Alles mõni päev tagasi levis Facebookis hoiatav teade meeste arvelt rikastuva naise kohta: "Mehed on minu jaoks igakuine sissetulek. Kuidas ma teid ära kasutan? Otsin teid tutvumisportaalidest. Te olete nii kergeusklikud ja mina näitan ennast kui kättesaadavat objekti ning te kutsute mind külla. Selleks, et külla tulla, on raha vaja, ja teie, mehed, seda mulle kannategi
MIDA TEHA, KUI NÄED, ET KEDAGI KIUSATAKSE? ÄRA ÜHINE KIUSAJATEGA. Ära ole teiste vastu vastik narrides neid ja nende üle naerdes. JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma et sa kiusajate poolegi vaataksid. Kas tead, et tavaliselt lõpeb kiusamine 10 sekundit pärast seda, kui keegi pealtvaatajatest olukorda sekkub? Palu abi täiskasvanult või hüüa kedagi appi. ÄRA PÜÜA KIUSAJAGA KAKELDA. Ära kunagi püüa kiusaja üle naerda või teda narrida. See teeks lihtsalt olukorra hullemaks nii sinu kui teiste jaoks. USU LAST, KEDA KIUSATI. Kuula, mida neil on öelda. ÄRA LASE KIUSAJAL END TÄHTSANA TUNDA PÖÖRATES TALLE TÄHELEPANU. Ignoreerides kiusajat võtad sa sellega ära tema mõjuvõimu. KIUSAJATELE MEELDIB MÄNGIDA KÕVA MEEST, seepärast alati, kui nad teevad teistele liiga, on neil pealtvaatajaid. Enamikel juhtudel kiusamine lõppeks, kui
passiivsemalt kiusamist. Nauditakse. ¼ juhtumist neutraalne auditoorium. Umbes 3% sekutakse. 2. Kiusamine on agressiivne protsess. 3. Müratakse kainikueas. 4. Müramise puhul puudub assümmetria (tasakaalutus) võimusuhetes. Sekkumine on efektiivne, kui me lähtume 3 erinevasttasandist korraga: 4) indiviidi tasand 5) grupi tasand 6) kooli tasand 1) . Indiviidi tasand. Efekti põhimõte A. Kikas. Rääkida eralda kiusajaga jaohvriga. Valmistada neid, etleidakooslahenduse, mismõlemat rahuldaks. Kiusaja puhul tuleb arendada oskus panna end ohvri rolli. Ohvri puhul tuleb tõsta temaenesehinnang. 2). Grupi tasandil. Kaasata kõrvalseisjaid. Kiusamisest räägitakse avalikult. (Müüt, et kiusamine leiab aset WCs.) Luua järelvalve. Sonia Sharp, Peter K. Smith Võitlus koolikiusamisega: juhised turvalise koolikeskkonna loomiseks TEKSTI MÕISTMINE ALGKLASSIDES
Pane kirja nii head kui halvad asjad. Halvad pane väga täpselt kirja, kes millal kus, kes olid juures jne. Raamatut kooli kaasa ei võeta, võtab kaasa ema, kes tuleb kooli. NB! Kõik ei kiusa. Ei tohi lasta öelda seda lauset õpilastel ega lapsevanematel! Kes kiusab, mis ta teeb jne. Aga ei kiusa kõik! Kui juhtub intsident kahe lapse vahel (kas kiusamine või konflikt 2 võrdse vahel) esimesena räägi sellega, kes tegi, kiusajaga! Alles siis ohver ja tunnistajad. Ja peale seda uuesti kiusajaga. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011). Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! Otsi lapsele abi!!! Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ei pruugi olla piisav! Depressioon
koos grupp inimesi). Vägivald Kuisamine Füüsiline Korduv Kindlalt defineeritud Kiusamine koolis See on kõige põhjalikumalt uuritud valdkond (u 30 a) Kiusaja- ohver- kõrvalseisja (Kellega neist peab tegema rohkem tööd ja miks? Ohvriga, sest ohver ongi ohver, tal on see tunne kaasas koguaeg, kiusajaga, sest kuidagi peab teda piirama, pidurdama) Uurimismeetodid, tulemuste kõikuvus (peab alati enne õpilastele rääkimist erinevat ja uuemat materjali lugema). Iseloomulik vanuse kasvades- üleminek otseselt kiusamiselt kaudsele kiusamisele. Miks? Sest kasvab võimaluste arv kiusata- saab lihtsamalt kiusatud. Teised ei näe siis, et tema on kiusaja. Kiusamise vormid: Füüsiline(nt löömine, vägistamine, asjade ära võtmine ja hävitamine) Verbaalne (nt norimine, ähvardamine) Tõrjumine
Selline madalam. 10% vanematest on lapse löömiseks käsutanud protsess leiab aset alateadlikult. mõnda eset (Salisch, 1999). Võib tekkida olukord, et selliselt traumeeritud lapsed Väljapääs: identifitseerivad end oma kiusajaga. Nad hakkavadki mõtle- ründajaga Vanemad löövad "enda huvide kaitseks" ma, et "käristajal on õigus" ja "ma olengi ise süüdi". identifitseeru- Paljud last füüsiliselt käristavad vanemad on ise stressis, mis Niisugune areng võib olla aluseks hingelistele hälvetele ongi tekitanud agressiivse ja ärritatud meeleolu. Vanemate nagu nt. foobiad ja depressioonid
õpilast, kes püüab narrida, mõnitada või ähvardada. • Kas need on avaldatud? • Paljud koolid on edukalt aidanud õpilastel mõista „pealtvaataja“ rolli; mis juhtub, kui • Milline on aja mahavõtmise tagajärge algatava õpetaja moraalne kohustus ja professio- õpilased „vaatavad“ kiusamisepisoode ning mõned mängivad kiusajaga kokku või ühi- naalne roll seoses järelkohtumise kohaldamisega õpilasele samal või järgmisel päeval? nevad temaga „kaasa naerdes“ või teda ergutades. Kiusajad praktiseerivad väga harva oma kiusamiskäitumist „salaja“ (mõistagi välja arvatud täiskasvanute eest). Neil on vaja tunnetada oma „sotsiaalset võimu ja staatust“. Nagu Peter Fonagy on välja pakkunud, on Märkused
annaabi.ee 
