KITARR... ...on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr · Akustiline kitarr · 7-keelne Vene kitarr · 12-keelne e. unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr TAVAHÄÄLESTUS · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (...
Viies tase Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja juba 18. sajandi teisel poolel. Seda muusikat viljeleti nii maal kui ka linnades, enamasti kirjaoskamatu lihtrahva seas, kelle hulka kuulusid peamiselt andaluuslased aga ka mustlased. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, mil flamenkotantsijad ja -lauljad esinesid paljudes kohvikutes. Flamenko Ajalugu Flamenkol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst, varieeruvus saavutatakse hääletämbri abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid Muusika Flamenkokitarristide ehk tocaor'ide asend ja tehnika erinevad suurel määral klassikalise kitarri mängija omadest. Tänapäeval kasutavad paljud tocaor'id klassikalisi
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
Flamenko Flamenko (hispaania k flamenco) on Hispaania (Andaluusia) päritolu rütmikas muusikastiil (kitarrimäng ja laul) ning temperamentne keerukate käeliigutuste, plaksutuste ja jalalöökidega soolotants, mis moodustavad keeruka muusikalise ja kultuurilise traditsiooni. Flamenko on pärit Andaluusia alamklasside seast ja sisaldab kultuurimõjusid mustlastelt, araablastelt ja põhja-aafriklastelt, hilisemal perioodil ka Ladina-Ameerikast. Flamenko sünniaeg pole teada kuid selle juured võivad ulatuda rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus...
Lõunas on Andaluusia dialekt. Sealne rahvas identifitseerib end pigem oma kodukandi kultuuri kui Hispaania omaga. Hispaania on väga tugevate traditsioonide katoliiklik maa. Hispaania muusikale on iseloomulik tantsulisus ja rütmierksus. Flamenko Flamenko on tekkinud Andaluusia maakonnas mustlasmuusika mõjutusel. Sealt tuleneb ka selle muusikastiili keevalisus ja kirglikkus. Vanimaks elemendis flamenkos on laul ja hiljem lisandunud kitarrimäng ja tants. Lauludeks on lühikesed jutustavad poeemid, mida esitatakse iseloomuliku käheda tämbriga. Kitarri kasutatakse kas soolopillina või tantsu ja laulu saateks. Kitarri saab kasutada ka löökpillina. Fandango Fandango on Andaluusiast pärinev rahvatants ja laul. Seda esitatakse paaris, kitarri ja kastanjetiide saatel. Fandango on 19. sajandil Argentiinas tekkinud tango eelkäija. Ladina-Ameerika Ladina-Ameerika koondab palju erinevaid kultuuritraditsioone
Retsensioon Märtsikuus Võru kultuurimajas kuulasin meile kõigile tuntud superstaari Otti ning noorte seas popolaarseks saanud Koit Toomet. Oodata sai ka üllatusesinejat. Õhtu jooksul esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat ning peamiselt esitati pop stiilis muusikat. Ott Leplandi olen varem juba esinemas näinud, ta oli etendusel ,,Keskkoolimuusikal" peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud. Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: ,,Nädalalõpp", ,,Mälestused", ,,Kaugele siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele ol...
lõhkumiseks üle, aga läks malbelt edasi, sees olid väga madalad ja sünged toonid. Isiklikult jäi mulje nagu räägiks lugu kasvavast vihast mis lõpuks vabaneb, kuid laulu jõulisus säilib. Kolmas härrasmees oli Siim Kartau, repertuaari kuulus Federico Moreno Torroba: Kastiilia süit- Fandango, Arada, Danza. Alustas väga rahulikult kõrgematelt toonidelt liikus madalamatele. Tegi palju pause, isegi liigapalju, oli pisut häiriv. Kitarrimäng iseenesest oli väga rahulik ja tekitas sellise mõnusa meeleolu. Oli näha, et see esineja närveeris pisut liiga palju, higistas, käed värisesid ja eksis tihti. Kokkuvõtteks sai ta mänguga rahule jääda. Neljandana astusid publiku ette Davide Pierbattista ja Asija Ahmetzanova kes mängisid Manuel M. Ponce I osa Allergo moderato sonaadist kitarrile ja klaverile. Asija Ahmetzanova mängis klavessiini ja Davide Pierbattista kitarri
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT HISPAANIA MUUSIKA Liina Kanarbik 8. klass RAKKE 2009 SISUKORD Hispaania kultuur........................................................................................................ lk 3 Hispaania inimesed..................................................................................................... lk 3 Hispaania muusika....................................................................................................... lk 4 Hispaania tantsud........................................................................................................ lk 4 Flamenco (Flamenko) ................................................................................................. lk 5 Bolero.......................................................................................................................... lk 6 Paso Doble ...
Näppepillidel on olnud menukuses nii tõuse kui mõõnu. Kuigi kitarril on pikk ja käänuline elulugu on tema mängimise põhimõte jäänud siis samaks keeli vastu puitu vajutades muudetakse mängitavate keelte heli kõrgust. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kitarr 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Basskitarr 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Electric_Guitar Lauri 4. http://www.hot.ee/lauri1982/ajalugu.htm 5. Heiki Mätlik (1991) Klassikaline kitarrimäng, Tallinn: Eesti Raamat Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 Lisa 6 kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) viies keel: A (heli sagedus 110Hz) neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Lisa 7 Lisa 8
1968.a. come back ja Scotty kitarr Elvise käes kummutasid selle väite juba paari looga. Samuel Roy meenutab oma raamatus, et Elvis võttis Scotty'lt laval kitarri, kuna Scotty mäng meenutas talle paljuski 50nendate stiili, kuid Elvis laulis nüüd hoopis erinevalt. On öeldud, et võid elada tosin elu, kuid sa ei leia sellist soundi, kuna see sound oli metsik, pöörane ja ohtlik. Elvise hing oli läinud selleks ajaks sellesse kitarri. Igal juhul tuli Elvise kitarrimäng üllatusena nii kohal olnud fännidele kui ka televaatajatele. Elvis Presley oli lauljana loomupärase andekuse musternäide, sama kehtis kindlasti ka ta kitarrimängu kohta. Elvise eluloost lühidalt Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935. aastal umbes kell 12.20 pärastlõunal Mississippi osariigis East Tupelos. Temaga koos sündima pidanud kaksikvend Jesse Garon sündis surnuna. 8. jaanuaril 1946. aastal, oma 11. sünnipäeval sai Elvis oma esimese kitarri, see maksis 12
(ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme hiljem väikese lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng... Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse
pakkuda kõlalist omapära.(ainestik V ojakäär Pop muusikat , Scarnuffi,P. History of Rock and Roll) 1.1 Chuck Berry Nagu ütleb Rock `n roll Hall of Fame'i weebisait (http://www.rockhall.com/) siis Rock `n' roll ei ole leiutatud vaid indiviidi poolt , siiski tuli Chuck Berry sellele kõige lähemale , et panna kõik vajalikud tükid kokku.Chuck Berryt loetakse üheks rocki isaks seda juba ainult seetõttu , et tema ta muusika ja kitarrimäng on mõjutanud nii paljusid tollaseid ning hiljemaid muusikuid."Chuck Berry oli must mees , kes võttis rhytm and bluesi segas seda valgete countryga ja tuli välja esimese rock `n' roll looga" Carl Perkins filmist History of Rock `n' Roll. Paljud on kinnitanud ,et kui ta poleks olnud must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presleyt.Võrreldes teiste rock'n rolli silmapaistvate esindajatega oli ta majanduslikult
Muusikas kõlavad tihti kitarrid ja kastanjetid. Kuubal arenes boolero 19. sajandil Aafrika rütmidest mõjutusi saades erinäoliseks 2/4 ja hiljem 4/4 mõõdus tantsuks ning levis sealt teistesse riikidesse. Kui Hispaania boolerot tantsiti rühmadena või paaridena ja partnerid olid teineteisest lahus, siis Kuuba variant on sensuaalne paaristants, kus partnerid tantsivad koos. L. Flamenco See on Andaluusia päritolu muusika- ja tantsustiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga. Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja 18. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi lõpus. Alates 2010 on see UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Taktimõõt on jaotatud 5de rühma, niiet sellel on väga palju erinevaid variatsioone, kuid tavalisemad on 12-löögised süsteemid. Flamenkomuusika kasutab früügia helilaadi, milles on tihti madaldatud kolmas ja seitsmes aste.
paari looga. Samuel Roy meenutab oma raamatus, et Elvis võttis Scotty'lt laval kitarri, kuna Scotty mäng meenutas talle paljuski 50nendate stiili, kuid Elvis laulis nüüd hoopis erinevalt. Scotty mäng ei sütitanud Elvise tunnet vajalikuks põlenguks. Greil Marcus on öelnud, et võid elada tosin elu, kuid sa ei leia sellist soundi, kuna see sound oli metsik, pöörane ja ohtlik. Elvise hing oli läinud selleks ajaks sellesse kitarri. Igal juhul tuli Elvise kitarrimäng üllatusena nii kohal olnud fännidele kui ka televaatajatele. Elvis Presley oli lauljana loomupärase andekuse musternäide, sama kehtis kindlasti ka ta kitarrimängu kohta. Kindlasti ei olnud ta nii hea soolokitarrist kui Scotty Moore, kuid tema kohta võis öelda, et ta oli vähemalt John Fogerty sarnane soolokitarrist, kuid siiski ka midagi enamat. Kahju, et Elvise kitarrimängu soovi ja energiat ning vaieldamatut võimekust ei soovitud hiljem pikemalt plaatidele salvestada
· Vooruseetika järgi on loomulikeks moraalseteks motiivideks emotsioonid, tunded jne. · Kui käituksime ainult kohusetundest, siis ei oleks olemas sõprust, armastust jm, millele moraalne elu tegelikult suuresti toetub. · Peame hoolima inimestest, mitte aga kohustustest. Moraalsed pühakud · Moraalse kohustuse järgimine muutub kõikehõlmavaks, moraalivälised teod (nt kitarrimäng oma lõbuks) ei ole enam võimalikud. · Susan Wolf väidab artiklis "Moral Saints" (1982), et moraalsed pühakud on väga ebaatraktiivsed, sest neil pole võimet nautida nautimisväärset elu. Nad on igavad, huumorimeeleta ja "nii, nii kenad". · Wolf rõhutab, et ei tohiks keskenduda ainult ühte tüüpi voorustele, nt ainult moraalsetele. Vooruseetika puudused · Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee
Tiit Haagma, löökpille Jaan Karp ning teised tegijad olid samad. (ibid: 142-143) Neljas periood oli aastatel 1984-1988. Tunnusteks muusikas olid uusromantiline tundetasand, väljendusjulgus ning püsiväärtusega teemade eelistamine. Kõik läbi käinud muusikud on Ruja loomingulisust mõjutanud. Urmas Alenderi siiras ja sügav lüürika ei jäta kedagi külmaks. Endiselt on ta ansamblis sõnumivahendaja, aga ka paljude tekstide ja laulude autor. Nõgisto isepärane kitarrimäng on alati rujalik lisaväärtus, samuti on ka tema sulest paar lugu sündinud. Igor Garsnek rikastas ansambli kõlavälju elektrooniliste tämbritega. Tema loomingus on tunda nii hevihingust kui romantilist mõtteviisi. S. P. Gulliver oli korraliku tehnilise pagasiga basskitarrist. Kindla trummikarkassi loob Arvo Urb. 1987. aastast tegi Ruja koostööd Eesti NSV Riikliku filharmooniaga, viies oma muusikat ka väljapoole Eestit. Et ka sõnum pärale jõuaks tõlgiti paljud laulud ka vene keelde
viiuli kasutamine. See annab muusikasse mustlastele omaseid jooni, mida tavalises dzässis ei leidu. Lisaks jääb kohe kõrva eriliselt suur virtuoossus, mis siiski ei puudu ka svingist. Lisaks mängitakse viiulil ohtralt glissandosi, mida leidub ka svingis, kuid seal mängib seda enamasti mõni puhkpill. Mustlasdzäss on svingist kergem ja õhulisem, kuna svingmuusikat mängitakse enamasti svingorkestrites. Samas lisab kergust hämmastavalt ilus ja kerge kitarrimäng. 20 Mustlasmuusikud on ühed vähestest, kes põiminud oma rahvamuusikat niisuguste maailmas levinud ja omapäraste stiilidega, nagu seda on dzäss ja punk, saades nende stiilide sulatamisel oma rahvamuusikaga midagi eriskummalist, samas midagi väga head ja huvitavat. 21 4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
