1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel.
SISSEJUHATUS Saarmas on kärplaste sugukonda ja saarmaste perekonda kuuluv poolveelise eluviisiga imetaja. Ta on saleda kehaga väleda liikuvusega loomake ning Eesti vee-elulistest kiskjatest kõige suurem. Kunagi põhjapoolkeral väga laialt levinud saarmast on tänaseks suure küttimise tõttu saanud ohustatud liik. Referaati saarmast ajendas koostama tõsiasi, et minu teadmised meie ühest suurimast vee- elulisest kiskjast on üpriski kasinad. Referaat aitab mõista ja aru saada saarma omapärasest elust. Käesolev referaat püüab anda ülevaate saarma bioloogiast, toetudes kirjanduse ja interneti andmetele. Töö kirjeldab saarma välimust, käitumist, levikut, elupaika, eluviise, pereelu ja toitumisharjumisi. Lisaks sellele hindab saarma arvukuse suuruse ohustatust ning liigi kaitsmise põhjuseid. 3
võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks. Bates'i mimikri söödavad liigid jäljendavad mittesöödavaid organisme. Kui neid on liiga palju, kaotab signaal jõu. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; Parasitism terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel. Parasiit, erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem. Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on:
kaitsev saakloom on väiksem kui kasu mida saab abistatav korrutatud abistaja ja abistatava vahelise suguluskoefitsendiga . c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient · Is mobbing a risky behaviour? If it is risky, what are the costs to the mobber? Jah on küll riskantne, sest ka kambakesi ei pruugi alati üksikust kiskjast võitu saada. Võib maksma minna elu/ täis kõhu. · Why animals need to join in the mobbing initiated (mis algatatud) by their neighbours? Could it be more benefitial not to help but observe the mobbing event from the distance? Peaksid naabreid abistama kui naabreid endid pole kodus. Ja peaksid mitte abistama oma naabreid kui kuulsid naabrite hädakutsungit (?)
Neid hakatakse siis eristama, kui saadakse teadlikuks herbivoori kohalolekust. 23.Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi (konspekt, Begon et al. 12.2.1, 12.2.2, 12.3.4, 12.4, 12.5.1, 12.5.2); Parasitism elu jooksul on olemas intiimne side parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel (erinevalt kiskjatest ja herbivooridest, kes toituvad paljudest erinevatest objektidest) Parasiit püüab ka erinevalt kiskjast (kiskja tapab eranditult) peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest selgelt väiksem. Parasiidid jagunevad: Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. (ehk ainuraksed või prokarüoodid) Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega. Makroparasiidid keha mõõtmeilt on suurim parasiit 8m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saame klassifitseerida ka selle järgi, kas parasitism on
mittevõltsiv signaal. Nt Siiami tapluskala ähvarduspoos. 11. Signaali sõnum ja tähendus. Sõnumite tüübid. W. John Smith: kommunikatsiooni saab vaadelda kahest aspektist: (a) signaali saatja aspektist - sel puhul saab küsida, millist sõnumit signaal kannab (b) signaali vastuvõtja aspektist - sel juhul saab küsida, mis on signaali tähendus tema jaoks 12. Näiteid edastatavatest sõnumitest loomadel. Hoiatushüüded kiskja ilmumisel informeerivad karja kiskjast. Kutsehüüd eksimisel. 13. Loomade sõnumite üldine iseloom, osutavad ja afektiivsed signaalid. Loomade signaale jagatakse ka (a) afektiivseteks signaalideks - kannavad üldist laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta (kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne.) (b) osutavaiks signaalideks - osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas (hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms.) Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis -
(rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4
suurem mürafoon ja rohkem ärritajaid, lindudel geneetiline eelsoodumus olla vähemtundlikud o Mehed naised naised minestavad sagedamini · Geneetilised erinevused o Neofoobia rottidel: aretati rotte, kus eraldati foobilised ja mittefoobilised rotte o Mägiveised väiksema kartlikkusega kui teised veised o Tervisliku seisundi mõju pingviinipoegade põgenemiskaugusele kiskjast · Sotsiaalne keskkond ja stressi kordumine o Sotsiaalselt raskes keskkonnas kasvavad isendid on kartlikumad ja stressivastus tugevam o Kordumise korral: stressivastus kõrgeneb (ainult siis, kui saadakse aru, et see tõepoolest mõjub, nt jahimehe nägemine, hernehirmutise puhul see ikkagi paika ei pea) · Parasiidid o Toksoplasmoos areneb lõppvormis väga mõnes kaslases, tema vastsed satuvad
vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema (pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust (tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist (norgem loodusliku valiku surve). Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad, vaatamata asjaolule, et nende toiduobjektid on uhed aeglasemad organismid maailmas, on sageli vaga valedate jalgadega. Saaklooma pikad jalad aga nouavad ka kiskjalt pikemaid jalgu
ja madalamatasemelise teadvuse olemasolu. Damasio arvates on teadvuse lätted virgeseisundis ja kujutiste genereerimise võimes. Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada. Et maailma kaardistamine toimuda saaks, peab olema lähtepunkt, milleks sai inimene ise või tema mina. Damasio järgi vajavad teadvuse kõrgemad tasemed pigem kestvaid kujundeid (ehk püsimälu), mida saaks igal hetkel taastada, kui lihtsalt virgeseisundit tagavaid põgusaid kujundeid
annaabi.ee 
