Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne
Võibolla kõige täpsem seletus oleks, et sõda on situatsioon, kus kaks või rohkemgi osapoolt võitlevad üksteisega. Tavaliselt on ajendiks mõni pisike detail, kuid tegelikud põhjused on hoopis erinevad. Sõjad tekitavad ka uusi sõdu, mis teeb sõdimise veelgi mõttetumaks. Sellega kaasnevad tagajärjed, mis on pöördumatud. Sõdu kirjeldatakse ka mitmetes raamatutes. ,,Granaadid, vihisevad kuulid, turmtuli, leegiheitjad, pommitavad lennukid, kisendavad inimesed, tankid, plahvatused, õhus vilisevad killud, surevad inimesed need on lihtsalt sõnad, kuid nad omavad kõik maailma õuduse" kirjutas Remarque raamatus ,,Läänerindel muutuseta". Selles romaanis üritas Remarque oma kogemusi kirjeldada. ,,Me näeme inimesi kellel puuduvad jäsemed; me näeme inimesi, kes lasevad ennast täis; mõni mees roomab kätel kaks kilomeetrit meditsiinipunkti, sest tal olid jalad otsast lastud; on inimesi, kes hoiavad hammastega
Eile öösel Mälu Hingede tramm Kujundid Epiteet: Sellest sipelgapihaga aneemilisest naisest. 5 Mida valvavad umbkeelsed masinad. Küllastuse tunnil, lärmakas kohvikus. Personifitseerimine: Kass ulub kuu poole. Koer kriibib ust ja näub. Elavate luude peale, mis alles kisendavad, küünitades välja kraavist. Metafoor: Mida sa tahad must, teine, kes sa mõõdad mu tahtmise jõudu, mis silma võrkkesta aeglaselt rebestav, aina laienev auk. Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid. Mu mündid on nummid ja tublid, riigile kiiskavad, erksates rannaplätudes liha grillivad. Võrdlus: Ei uuri, on delikaatsed, sügavalt intelligentsed – nii nagu Saksamaal, näiteks. Vabadus on alles noor, nagu need hiina lapsed.
töö tegemiseks väga lühike aeg. Maalist Guernika on tänapäevaks saanud üleüldine sõjakoleduste sümbol. Maal väljendab tõelist õudu ja inimeste kannatusi. Rusuva meeleolu paremaks edasiandmiseks on maali värvitoonid vaid hall, must ja valge. Ei ole arusaadav, kas sündmus leiab aset siseruumis või väljas, päeval või öösel. Dramaatilistes poosides kisendavad nii inimesed kui loomad. Kõik on ohvrid. Süvenedes sellesse, kuidas on kujutatud üksikud figuurid ja kuidas mõjub üldine monumentaalne tervik, on võimatu jääda ükskõikseks ohvrite hirmu ja valu suhtes. Viimased elukümnendid 1950ndatel aastatel pühendus Pablo teiste suurkunstnike tööde imiteerimisse, ta lõi nende põhjal uusi maale. Teda huvitas sel perioodil eriti Velázquiz', Goya, Poussini ja Courbet' teosed
• Soof Derviš – kõiketeadja, pidi seletama miks inimene eksisteerib. • Vanamees, apelsinipuudevilus – saadab konstantinoopolisse puuvilju, 2 poega+2tütart, lõunatavad koos, hea äri ja põllumajandus, türklane, 20 vakamaad. KOHAD: • Vestfaal, Saksamaa • Põllu 2 vagu – lumi • Waldberghoff-trarbkdikdorff – lähim linn • Holland – liikus sinna • Laev Lissaboni – torm, kõigub, oimetud/kisendavad reisijad, purjed lõhki, mastid murtud, laev lekkis, laev uppus. • Lissabon – maavärin, veest purustavad laine, leegi- ja tuhakeerised, linn hävines, majad varisesid kokku, järg päev kosusid + ülejärg töötasid • Üksildane maja Portugalis – üle nurmede, 1/4 miili, kanapeele istuma, kullatud kamber, salatrepp • Cadizi – vanaeit, C ja Cu pidid sinna sõitma hobustega • Avacena linn, Sierra, Morena mäed – trahteris, olid 30 miili sõitnud hobustega
kokku iseks, uinutavaks muusikaks, mida on nii magus kuulata, kui voodisse heidad. Nd aga see muusika ainult rritab ning rusub, sest ta ajab une peale, aga magada ei tohi; kui Varka, jumal hoidku, magama jks, siis kolgiksid perevanemad ta lbi. Lambike vilgub. Roheline laik ja varjud hakkavad liikuma, ronivad Varka poolavatud, liikumatuisse silmadesse ja kujunevad pooleldi uinunud ajus uduseiks viirastusteks. Ta neb tumedaid pilvi, mis kihutavad ksteise jrel mda taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka neb avarat, pdela poriga kaetud maanteed: mda maanteed venivad voorid, longivad inimesed, kompsud seljas, liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud; ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama,
Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga mitte enne, kui remondi järele kisendavad koolimaja välisseinad ja klassiruumid on saanud värske värvikihi. Ujumistreener võttis Veerpalu alavahetust umbusuga Eve Leppik, Andrus Veerpalu kunagine ujumistreener, tunnistab ausalt: ei olnud tal erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud. Viienda-kuuenda klassi poisina kroolis 100 meetrit 1.13ga. Ehk kolme sekundi jagu aeglasemalt, kui ujus poolteist aastat
Nende hingi ei tahetud päästa, nende surmahirmu taheti suurendada põrgupiinades kindelolemisega. (lk28) Keskajal on puudu kõik need tunded, mis on teinud meie õiglusteadvuse kartlikuks ja kõikuvaks: arusaam poolikust süüdivusest, kujutlus kohtuniku ekslikkusest, teadmine, et ühiskond kannab samuti süüd üksikisiku kuriteos, küsimus, kas isikut ei saa ümber kasvatada, selle asemel et tal kannatada lasta. (28-29) Sest kõikjal peale kunstivalla valitseb pimedus. .... kõikjal kisendavad kirevad patud ja halb viletsus. Needsamad maad, kus lööb õitsele maalikunst, skulptuuri ning muusika hiilgus ja kus valitseb ägedaim kättemaksuõigus ning aadlike ja kodanike hulgas laiutab kõige vägivaldseim barbaarsus. (31) Uhkusest algab igasugune häving. Kõigi pahede juur on himu. (32) Protestantlus ja renessanss andsid ahnusele eetilise sisu, legaliseerisid ta kui jõukuse kasuliku esindaja. (32)
Kui täiskasvanud suhtlevad omavahel hoides üksteisest distantsi, siis täiskasvanud suhtlevad beebidega olles nende näo lähedal, nad teevad erinevaid näoilmeid, vaadatakse imikule silma ja korrutatakse öeldut mitu korda. Kui laps saab vanemaks, siis lisaks nutule ja koogamisele hakkab laps kasutama eneseväljendamiseks täishäälikuid ja mõningal määral ka kaashäälikuid. Ehholaaliaks nimetatakse häälikute sagedast kordamist. Beebid kõva häälega hüüavad või kisendavad, et saada tähelepanu täiskasvanult, aga vahest ka enda ajaviiteks. Vanemad arvavad, et kui beebi laliseb, siis püüab nende laps neile midagi öelda ning hakkavad arvama, mis see võiks olla. 18. Ja 21. Elukuu vahel suureneb lapse sõnade arv 20-st 200-ni ning sel ajal hakkab ta ka üksikutest sõnadest moodustama kahesõnalisi loosungeid. 24-27- kuune laps räägib tavaliselt kolme-ja neljasõnaliste lausetega. Kuigi laste laused ei ole sel ajal veel grammatiliselt õiged,
Vaid viie nädalaga valmis tal suuremõõtmeline teos, mis on sellise monumentaalse töö tegemiseks väga lühike aeg. Maalist Guernika on tänapäevaks saanud üleüldine sõjakoleduste sümbol. Maal väljendab tõelist õudu ja inimeste kannatusi. Rusuva meeleolu paremaks edasiandmiseks on maali värvitoonid vaid hall, must ja valge. Ei ole arusaadav, kas sündmus leiab aset siseruumis või väljas, päeval või öösel. Dramaatilistes poosides kisendavad nii inimesed kui loomad. Kõik on ohvrid. Sõjajärgsetel aastatel tõusis Picasso kuulsus tohutult. Teda peeti 20. saj. tähtsaimaks kunstnikuks nii Euroopas kui ka Ameerikas. Elu lõpupoole maalis Picasso veelgi palavikulisemalt, sageli mitu maali päevas. Läbi kõikide oma eluetappide ja maalistiilide säilitas ta oma isikupärase käekirja. Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud
annaabi.ee 
