Kuid siis tulistati teda pähe. Hatuni kodus magas samal ajal tema 5-aastane poeg. Hatun Sürücü kasvas Berliinis türgi-kurdi perekonnas. 15-aastaselt viisid vanemad ta Türki, kus ta pandi mehele oma nõbule. Hatun läks mehest lahku ja tuli lapseootel tagasi Saksamaale. Kui Hatun oli 17, sündis tema poeg Can. Hatun loobus pearäti kandmisest, hakkas tülitsema isa, ema ja vendadega. Hatun kes elus oli ometi islamile selja pööranud maeti moslemi surnuaiale. Kirstul roheline rätik koraanivärssidega, pea Meka poole, pearättides naised ja habemetega mehed leinamas. Puudusid ainult Hatuni kolm venda nad olid õe mõrvas kahtlustatuna vangis. Ka Hatuni lugu oleks vabalt võinud varju jääda. Kuid ei jäänud. Pärast seda aumõrva korraldas ühe lähedalasuva kooli õpetaja grupivestluse, kus 14-aastane türgi poiss teatas: "Ta sai, mille ära oli teeninud. See hoor elas nagu sakslane." Vihane koolidirektor saatis kirja
Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid. Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik. Uus Riik oli Egiptuse ajajärguks 1600 1000 aastat eKr. Sel ajal kujundati ümber vanemad religioossed kujutlused ning muutus ka kunst, mis kaotas oma rahulikkuse. Templid eraldati haudehitistest, kuna nad pidid lähendama inimesi religioonile. Uue Riigi templid olid hiigelsuured ehitised, mis olid seotud püha sfinkside alleega.
Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad surnute linnu. Mastabade juurde viiakse toitu. Hiljem ehitatakse juurde mingi ehitis. Astmikpüramiid oli kaetud plaatidega, tähtede järgi paika pandud (joonis vihikus). Kaljuhauad olid kaljude sisse raiutud, peidetud kambrid. Püramiidiehitus oli kallis. Kõige mõjukamad tegelased olid preestrid. Valvasid usu ja kunsti järgi, et keegi ei teeks teistmoodi. (templi joonis vihikus).
ka mujal Euroopas renessansiajastu vorm. Erinevalt romaani küljeli keeratud kirstu vormist oli gootika kapp, kas kahe või neljaukseline, kõrge massiivne, meenutades kaht või mitut üksteise peale tõstetud kirstu. Kompositsiooniliseks uuenduseks oli kapi allosas olev soklit meenutav paneel, kapi keskosas( neljatahulise puhul) n.-ö vahevöö ning ülaosas profileeritud karniis. Kapi uksi ja äsja mainitud elemente oli maalitud kui ka nikerdatud kujul. Kapil nii nagu ka kirstul, olid külgedel käepidemed, mis hõlbustasid selle transporti. Puhvetikapp(credenza- usaldus, kapile pandi toidud , kus teener pidi enne serveerimist toitu maitsma, et vältida toidu mürgitamist), kasutati nagu tavalisegi kapi puhul nõude hoidmiseks- see komme võeti üle kirikumööblist, altarikapist, kus hoiti sakramendiga seotud armulaua riistu- joogikarikat, oblaatide toosi jm. Sellise kapi alaosa moodustasid algselt kõrged jalad, millele toetus osaliselt avatud riiulitega kapiosa.
X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar
- Vee vaatamine - vee vaatamine, päri-, vastupäeva - Konn - paigal - Sool - niiskunud - Pekk - hõõrutakse jalatalda, kas koer sööb - Tahab teist aset, kõvemat - Ajab valvajad ära Surnu on majas 1. 2 on, siis tuleb 3 2. Kas on pehme? Kui koolnukangestust pole, tuleb uus surm Kala peab kõva olema, silm punnis, lõpused ei tohi hallid olla 3. Väljaviimisel keegi komistab, surm võib uuesti tulla 4. Kukk (kireb) kirstul 5. Vaadatakse vastutulijat (lähedal tuleb, surm tuleb varsti), talle antakse surnupete 6. Ootamatud peatused (ei tohi olla)(kui kaugel on, mis kohas?) 7. Midagi olulist unustatakse koju 8. Matusega seotud asju ei panda kohe ära 9. Unustatakse midagi surnuaeda 10. Kui mingi ese kukub hauda/tugev surma enne 11. Kui haud kokku variseb 12. Kui palju mulda üle jääb 13. Viimane lahkuja on järgmine surija 14. Kähku välja viia/surma enne Unenäoended 1
mõtles Saksamaal Indrekust kui oma veresugulasest. Kui Indrek oli öelnud et ta ei eksinud siis Ramilda oli rõõmus ja nad rääkisid veel natuke. Just siis kui Ramilda pidi Indrekule ühe loo rääkima , algas vahetund ja Ramilda kadus kiiresti ja lehvitas ja naeratas Indrekule ja kadus. XXXI Indrek hakkas õhtuti surnuaial käima, et otsida sealt leina ja nuttu, kuid seda ta eriti ei leidnud. Ühe korra leidis, kui nägi ühte üksikut kirstu matmis koha poole viidavat ja sellel kirstul ei olnud peale matjate ühtegi leinajat, see tõi Indreku silmile paar pisarat. Seal kohtus ta ka oma vana saksakeele õpetaja Sultsiga, kellele Indrek oli ennist lahtilaskmis kirja viinud. Härra Sults hakkas Indrekuga Jumalast, kuradist, inimesest ja tõest ja valest rääkima. Nimelt pidas härra Sults valeks seda, et inimese surivoodil talle valetada nagu ta ise oli oma isale teinud. Ta lubas oma isale et matab ta Reini jõe kaldale, kuid mattis ta hoopis sinna
Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad surnute linnu. Mastabade juurde viiakse toitu. Hiljem ehitatakse juurde mingi ehitis. Astmikpüramiid oli kaetud plaatidega, tähtede järgi paika pandud (joonis vihikus). Kaljuhauad olid kaljude sisse raiutud, peidetud kambrid. Püramiidiehitus oli kallis. Kõige mõjukamad tegelased olid preestrid. Valvasid usu ja kunsti järgi, et keegi ei teeks teistmoodi. (templi joonis vihikus).
ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool - Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja ütles, et ära nuta, mis sinna parata - Pearul olid esimesed 2 pojad ja alles kolmas oli tütar, Andres oleks ka nii soovinud, lohutas end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada - Andrese meelest kisub üks töö teise enda järele, otsa ei saa see kunagi
Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu ja selgemat arusaamist juurde saanud. Teise kooliaasta kevadel läks Andres Indrekut koju tooma aga köster rääkis et poisile oleks hea kui ta
Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu ja selgemat arusaamist juurde saanud. Teise kooliaasta kevadel läks Andres Indrekut koju tooma aga
Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu ja selgemat arusaamist juurde saanud. Teise kooliaasta kevadel läks Andres Indrekut koju tooma aga
Nõukogude ajal jäi õpetaja sageli ainsaks kirikliku matusetalituse läbiviijaks ning ta pidi osa võtma peaaegu kõigist matusepäeva üritustest. Ilmalikel matustel algas tseremoonia matusetalituse korraldaja hüvastijätukõnega, mis vaheldus muusikaga. Parteisse kuulunud inimestele, tuntumatele isikutele ja neile, kelle ärasaatmine toimus töökohtadest, korraldati auvalve (Järve 2007:21). Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19. sajandist kehtestatud kirikliku keelu tõttu jäi surnusõitjaks vaid üks inimene. Kirst asetati vankrile nii, et sõites oleksid lahkunu jalad eespool. Surnuvanker pidi sõitma matuserongis kõige ees. Leinarong tegi peatuse tee ääres asuvas metsatukas, kus söödi-joodi. Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised
veiderdajad, ta kõrval aga ta sauakandjad, ta abimehed ja arvekoja kirjutajad. Lõpuks tuli kohtukirjutajate korporatsioon õitega kaunistatud meiupuudega, mustades rüüdes, jämedate vahaküünaldega ja muusikaga, mis oleks sobinud nõia-sabatile. Selle rahvahulga keskel kandsid narriven-nastu kõrgemad liikmed oma õlgadel kanderaami, millel rohkem küünlaid põles kui Sainte-Genevieve'i säilme-kirstul katku ajal.* Sellel kanderaamil säras kirikurüüs ja mitras vastne narride paavst, Jumalaema kiriku kellamees, küürakas Quasimodo, sau käes. Igal salgal ses groteskses rongkäigus oli oma eri muusika. Mustlased tagusid oma balafesse ja kuljus-trumme. Argoolased, see üpris ebamusikaalne tõug, pidasid veel kinni vioolast*, karjase sarvest ja kaheteistkümnenda sajandi gooti rubebast *. Galilealaste kuningriik polnud palju kaugemale .jõudnud; vaevalt võis nende orkestris eraldada mõnda
annaabi.ee 
