Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik muudab romaani põnevamaks ning erilisemaks. Ekke on hellitatud logard, keda ema Neenu küll sageli vitsaga karistab, aga veelgi enam hoiab. Siinkohal tuleb märkida, et ema Neenu tegelane sarnaneb Ibseni ema Asega ning ibsenlikku on romaanis ka muud
aadressid ära tuua (nt koduleheküljed) Teose analüüs Seda osa kirjutad nagu kirjandit. Konkreetne nõue on olla analüüsiv nii head kui negatiivsed küljed tuleb välja tuua ning seisukohad tuleb iga kord põhjendada. Sobiv on tuua näiteid. Kui kasutad väljakirjutusi teosest, pane kirja täpne lehekülg lause lõppu sulgudesse. Analüüsida saab · Tegelasi · Sündmustikku · Tegevuskohtade valikut · Autori kirjutamislaadi · Teose terviklikkust, liigendust (peatükid või muudmoodi), vormistust · Teose seoseid teiste raamatutega · Teose realistlikkust ja köitvust Värssteose puhul võib analüüsida · Luulekeelt üldiselt · Sõnade valikut ja paigutust võrreldes tavaliste lausetega · Tuua välja autori eripärad keelekasutuses · Vormianalüüs kas on riim või vabavärss, · kuidas on lood kirjavahemärkidega, tähestikuga
nurgake". Lutsu loomingu esinudlikumaid valdkondi on ajavahemikul 1930-41 avaldatud 13 mälestusteraamatut, millele kuulub juhtkoht eesti kirjanduslikus memuaristikas. Mälestusliku koega teostest kerkib esile Tuglase "Väike Illimar", mis kujutab viieaastase Illimari erksa pilgu läbi Tuglase lapsepõlvemaad Ahja mõisa. 1920.-30. Aastatel toimus ka psühholoogilise romaani esiletõus. Süvapsühholoogilist, inimese alateadvust uurivat kirjutamislaadi viljelesid noored kirjanikud Reed Morn, Leo Anvelt ja Aadu Hint. Sama suunda esindas ka Johannes Semperi romaan "Armukadedus", mis vaagib detailideni armastuse ja armukadeduse vahelist pingelist võitlust peategelase sisemaailmas. 1930. aastate kirjandust mõjutas poliitiliselt komplitseerunud olukord, proosakirjandus oli sel ajal traditsioonilisem ja rahvuskesksem. 1930. aastate kirjanduses seostub realismiga eluläheduse
4 2.2 Bornhöhe Loomingust Oma kirjanduslikku tegevust alustas Bornhöhe üsna varakult - siis kui ta oli 15- aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik. Jutustus Ameerikamaalt." (1878) ja veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905. aastal ilmunud kirjatööde kogust välja jäetud, kusjuures kõik muud tööd on seal olemas. Tähtsaima osa Bornhöhe loomingust moodustavad hoopis kolm tema ajaloolist jutustust. Tuntuim nendest on 1880
Kross? Too näiteid. J. Kross viljeles ajaloolise romaani anri. Näiteks: ,,Keisri hull" ja ,,Kolme katku vahel". 7. Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Modernismi algatajaks eesti kirjanduses peetakse Ristikivi ,,Hingede ööd". 8. Iseloomusta Ristikivi ,,Hingede öö" ülesehitust. ,,Hingede öö" koosneb kahest osast, mille vahel on nn ,,seletav kiri" proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi. 9. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel. 10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega. Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine. 11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem. Salingeri peateos on ,,Kuristik rukkis", mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine
1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. Eduard Bornhöhe looming Oma kirjanduslikku tegevust alustas Eduard Bornhöhe üsna varakult, nimelt siis kui ta oli alles 15-aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik, jutustus Ameerikamaalt." (1878) jam veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. Teos "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905. aastal ilmunud kirjatööde kogust välja jäetud, kusjuures kõik muud tööd on seal olemas. Tähtsaima osa Bornhöhe loomingust moodustavad hoopis kolm tema ajaloolist jutustust. Tuntuim nendest on 1880
omamoodi tegelikkuse väljakujundamisel. Sellist tüüpi unenäolise maailma väljendamine nõuab ka hoopis teistsugust kirjanduslikku keelt. Just esimese raamatu puhul torkab silma äärmiselt mänguline sõnakasutus ja stiliseeritud keelekasutus, mille üks väljundeid on näiteks tavapärasest erinev lause kirjutamise viis. Selline epiteetide rohke ja metafooridest küllastunud väljendusviis teeb nende tekstide lugemise keeruliseks. Mõned kriitikud suhtusidki sellesse kirjutamislaadi toona mõnevõrra irooniliselt. Nt Veiko Märka pani oma arvustuse pealkirjaks ,,Ega raamat ole lugemiseks". Teine tekstikogu on juba mõnevõrra erinev esimesest kogust. Siin püütakse läbi mitmesuguste lugude elustada noorukiea mälestusi või üldse noorukiea eripära. Tegelased on ennekõike just lapseea ja täiskasvanuea vahel olevad tüübid, kes mitmesugusel moel selles maailmas hakkama üritavad saada. Siin on aga ka üks erijoon, mis puudutab paljusid 90ndate
Impressionismis jäädvustatakse autori põgusaid muljeid, meeleolusid, tundeid. Uusromantilised novellikogud ,,Saatus", ,,Raskuse vaim" ja ,,Hingede rändamine" (uusromantism- 20.saj.alguse kirjandusvool, mis elustas ja arendas edasi romantismi põhimõtteid, eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud. Näiteks novellis ,,Popi ja Huhuu" sümboliseerib Popi rahulikku ja truud inimest, Huhuu on tigeduse, tooruse ja rumaluse sümbol. Isand sümboliseerib kainet mõtlemist. 2
mis räägib ,,Hingede ööst" kui pagulasahistusekajastusest. Kui ainult jääda selle pagulase halva olukorra juurde, siis see jääb ikka veidi piiravaks võimaluseks. Küllap on seal ka mingi poliitiline dimensioon, kuid pigem eksistentsiaalne mudel. See romaan pooltiub ja poolituskohas on esile tõstetud ,,kiri proua Agnes Rohumaale" see on lõik romaanist, mis astuks sellest romaani põhisündmusest välja, nagu hakkas seda ise kommenteerima. Ristikivi ei jää ,,Hingede öö" kirjutamislaadi juurde. Laias laastus võib öelda, et kriis jätkub läbi 50ndate. Selle olukorra ta lahendab enda jaoks kuidagi ära 50ndate lõpuks ja 60ndatel algab uus viljakas loominguperiood. Ta hakkab kirjutama suuri romaane. Nagu öeldud, armastab ta planeerida, siis need romaanid on ka järjekordselt triloogiatena kirjutatud. Pilt on see, et saab valmis 3 triloogiat, igal triloogial on mingisugune vaheraamat (ei kuulu triloogiasse)
elada? Jaan Kross on oma huvipuudust alkoholi suhtes põhjendanud just vajadusega kaotatud aastaid enam rohkem mitte raisata. Aga kas ülikooli pääsenud Kaugverist oleks saanud erudiit nagu Kaalepist? Ma usun, et pealesunnitud saatusele vaatamata teostas Kaugver end just oma andelaadile sobivalt. Kaugveri võrratu rahvakirjaniku populaarsuse ja meeletud trükiarvud tingis raamatukeskse Nõukogude ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnnelik kokkulangemine. Aga ta oli fenomen, kes oleks ka meie aega sattununa eredalt leegitsenud. Meie tänases kirjanduses on menukirjaniku koht tühi. Aga mis oleks edule orienteeritud lugejarahva seas ihaldusväärsem kui menukirjaniku mantel? Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest. 1. "Keskpäevavalgus" (1962, trükiarv 21 000) Algab 1950. aastaga, lõpeb 13 aastat hiljem
annaabi.ee 
