vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästjat appi hõigub... Ent lõhkeb siis, kui vahust seebimull, maast, merest - kaos, jääb järgi minust null, Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm. “Katastroof 2” Ei ilma vereta ei miski sünni, sure,
riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi
elluviimiseks määras ta ametisse preestrid Ka nemad valiti ülikkonna seast. Nende käes oli korraldav võim pühakodade s. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid Amon-Ra ülempreestrid Teeba linnast. Preestrid tugevnesid sedavõrd, et nende keskvõimuvastane tegevus viis lõpuks Uue riigi lagunemiseni Egiptuses. Lisaks nimetatule kuulusid kõrgema ametkonna hulka kõrgemad väepealikud Keskmise ja alama astme ametnikke nimetati Kirjutajateks Nemad pidid kontrollima töötajate tegevust. Elanikkonna põhimassi moodustasid Talupojad Peale põlluharimise oli nende ülesandeks niisutussüsteemide rajamine ja töötada riiklikel ehitustel Kohustuste täitmatajätmist karistati kas orjusega või piitsutamisega Põlluharijatest olid eraldunud käsitöölised kes töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile.
Marie Under tõi oma sonettidega vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist. 9.Mis on sonett? Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited
Ta alustas Irving Berlini ,,White Christmas" kaveriga, mis jõudis enne aasta lõppu Top Ten'i. Tema 1945. aastal esikümnesse jõudnud kaheks salvestuse hulgas olid Styne ja Cahn'i ,,Saturday Night", Mercer'i ,,Dream", Styne ja Cahn'i ,,I Should Care" ja ,,If I Loved You", Rogers'i ja Hammerstini muusikali ,,Carousel" laul ,,You'll Never Walk Alone". Sinatra nõudis, et tema esimese MGM muusikali ,,Anchors Aweigh" laulude kirjutajateks palgataks Styne ja Cahn. Kogu oma karjääri jooksul salvestas ta kõige rohkem Cahni kirjutatud laule. Muusikal ,,Anchors Aweigh", kus Sinatra mängis koos Gene Kelly'ga, lasti välja 1945. aasta juulis ja sai aasta kõige edukamaks filmiks. Sinatra pöördus septembris tagasi raadiosse uue ,,Sinatra laulud" show'ga. Järgmisel kahel hooajal oli see eetris iga nädal kuni 1947. aasta juunini. Tema 1946. aasta kaheksa edetabeli hiti seas olid kaks esikohale jõudnud ,,Oh
tõlkeid või ettekandeid antiigist. Üheks tähtsamaks teatrikeskuseks oli Ferrara, kus õukondlaste hulgast pärit amatöörnäitlejad esitasid näidendeid igasugu pidustustel. Dialoogid või süžeearendus olid vaid pausitäitjateks intermeediumite vahel. Demonstreeriti efekte, kaarikuid, õhulende ja muud sellist. Originaalkomöödiad olid kindla süžeega, kuid sinna lisandusid reaalsest elust võetud tegelased, näiteks ahne munk, avantürist. Näidendeid esitati õukonnapidustustel, kirjutajateks olid 7 humanistid, mistõttu commedia erudita ongi just erudita – teosed sündisid raamatukogudes ja ülikooliauditoorimides. Loodi rühmitusi, mille liikmed olid nii näitlejaiks kui publikuks. Üheks tähtsaks jooneks commedia erudita juures on ka ühiskonnakriitika, kuigi tihti etendati valitsejate õukondades ning antiklerikaalsus, kuigi samas lavastati paavsti õukonnas või olid näidendid lausa kirikuinimeste enda looming
tõlkeid või ettekandeid antiigist. Üheks tähtsamaks teatrikeskuseks oli Ferrara, kus õukondlaste hulgast pärit amatöörnäitlejad esitasid näidendeid igasugu pidustustel. Dialoogid või süzeearendus olid vaid pausitäitjateks intermeediumite vahel. Demonstreeriti efekte, kaarikuid, õhulende ja muud sellist. Originaalkomöödiad olid kindla süzeega, kuid sinna lisandusid reaalsest elust võetud tegelased, näiteks ahne munk, avantürist. Näidendeid esitati õukonnapidustustel, kirjutajateks olid 7 humanistid, mistõttu commedia erudita ongi just erudita teosed sündisid raamatukogudes ja ülikooliauditoorimides. Loodi rühmitusi, mille liikmed olid nii näitlejaiks kui publikuks. Üheks tähtsaks jooneks commedia erudita juures on ka ühiskonnakriitika, kuigi tihti etendati valitsejate õukondades ning antiklerikaalsus, kuigi samas lavastati paavsti õukonnas või olid näidendid lausa kirikuinimeste enda looming
Kirjutaja elukutse oli nii tähtis, et selle eriala jaoks leidus koole kõige rohkem. Esialgu pidi kool valmistama kirjutajaid ette lossidele ja templitele. Kuid koolivõrk arenes, programmid laienesid ning selle tulemusena arenes välja teadlase-õpetlase tüüp, kes valdasid kõiki neid valdkondi: teoloogia, botaanika, zooloogia, mineraloogia, geograafia, matemaatika, grammatika, lingvistika. Enamus koolilõpetajaid suunduski tööle losside juurde, templitesse või jõukate inimeste kirjutajateks, kuid mingi osa pühendus teadusele ning õpetamisele. Meditsiin, arhitektuur, insenerikunst ja skulptuur anti noortele edasi õpipoisimeetodil praktilise kogemuse käigus. Haridus kuulus Sumeriski eliidi pärusmaaks, sest vaestel ei olnud finantsilisi võimalusi, ega aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased
Operett on peaaegu alati lõbusa tujuga, kergesti meeldejäävad meloodiad, erinevalt ooperist kus ainult lauldakse on operettis ka teksti laulude vahel. Ooperis on vahel balletti numbreid, mida esitavad eraldi tantsijaid, operettis peab laulja oskama ka tantsida, tantsitakse seltskonnatantse. Esimese operetti kirjutas prantslane Jacques Offerbach „Orpheus põrgus“ MK „Orpheus põrgus“ tants kankaan, kabaree 19. saj keskpaigas sai operetti pealinnaks Viin. Kuulsaimateks kirjutajateks said isa ja poeg Johann Strauss, poeg on kuulsam. Nad olid omavahel konkurendid. Nooremat Straussi nimetatakse valsikuningaks. MK J.Strauss (noorem) valss Ilusal sinisel Doonaul: algab vaikselt, tulevad juurde puhkpillid, läheb kiiremaks Selle valsi lõpetab alati isa Radetzky marss Noorem Strauss operett Nahkhiir ja Lood Viini metsadest, alguses sõidavad tõllaga Franz Lehar Imre Kalman Tegutsesid Viinis. Vene muusika Kuni 19
Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes. Nõukogu aitas kuningat kohtu mõistmisel ja rahaasjade korraldamisel. Nõukogu valitses kuninga äraolekul. Kuninga sekretärideks ja kirjutajateks olid vaimulikud. Hiljem hakati nõunikena kasutama ilmaliku haridusi omandanud inimesi- juriste Esinduskogud Kuningal ei piisanud rahalisi vahendeid ning ta sõltus täielikult vasallide toetustest. Vasallid võisid toetamisest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. Hakkasid kujunema esinduskogud, kuhu inimesed said tänu tiitlile või ametikohale. Tänu ametikohale said kõrgemad vaimulikud. Nendes maades, kus säilis talupoegade vabadus, olid ka nemad esindatud, nt. Rootsis.
aadlike hingeelu kujutades on Tsehhovi eelkäijaks. Huvi niisuguste teemade vastu, samuti sügavalt poliitiline ja satiiriliselt väljenduv vaenulikkus aristokraatia ja sisuliselt feodaalse maaomanike klassi vastu iseloomustas ka Venemaa esimese täiesti professionaalse näitekirjaniku Aleksandr Osttrovski näidendeid, millest läänes on tuntuim tragöödia sallimatusest ,,Äike". Nagu Prantsusmaal, kuid mitte Inglismaal, nii olid ka Venemaal parimate näidendite kirjutajateks silmapaistvad romaanikirjanikud. Samuti olid teatrid Venemaal sarnaselt Prantsusmaaga tugevasti tsentraliseeritud; tähtsamate teatrite tegevust Moskvas ja Peterburis kontrollisid õukond ja valitsus. Provints pidi rahulduma mõnikord tasemelt lausa alla keskpäraste rändtruppidega. Üldkokkuvõttes polnud kogu Venemaal lavastamiskunst, isegi mitte keiserlikes teatrites, nii arenenud nagu mujal Euroopas; eriti selle poolest, et kogu repertuaari lavastamisel tuginesid
laarselt toimivat džässikriitikat ei ole Eestis kunagi olnud ega ole praegusekski veel tekkinud 252 . Seda vähem on loota asjalikke ja tõepäraseid kirjutisi 1920.–1930. aastatest, mil džässi kui tantsumuusikat ei peetud vajalikuks arvustada. Üksikuid selleteemalisi artikleid aeg-ajalt erinevates väljaannetes siiski ilmus, kuid kahjuks torkab neis mõnigi kord silma kirjutaja ilmne asjatundmatus, mis viitab sellele, et kirjutajateks on muusikalise erihariduseta ajakirjanikud või siis professionaalsed muusikakriitikud, kes džässi ei tunne ja suhtuvad selle- sse valdavalt tõrjuvalt. Kasutatakse oskamatult kusagilt kättejuhtunud võõrast materjali, vahel ka muusikutega tehtud intervjuusid, ja nii on need kirjutised sageli üsna reklaamimaigulised. Ühtlasi kajastub kirjutistes tihti ka toonase kriitika üleolev suhtumine sellesse žanrisse.
annaabi.ee 
