Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) ...
· Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili · Süveneb eraldatuse, lootusetuse ja tüdimuse seisund - spleen 1848. a revolutsioon · B-i paeluvad revolutsiooniideed · Ta asutab ajalehe, peab kohvikutes mässukõnesid ja võitleb barrikaadidel · "On vaja maha lasta kindral Aupick!" karjub ta selgituseks tuttavate küsimustele · Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult poliitikast kõrvale "Poe - see olen mina!" · Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega · Mõttemaailm sarnane- mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe Kunstikriitikuna · B. tunneb hästi Pariisi kunstielu, on G. Courbet ja E. Manet sõber, imetleb Corot'd · Baudelaire kirjutab ajakirjadele kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid
Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda. Teostes kujutatakse sõjasündmusi
filosoofiateaduskonnas. • Luulega hakkas tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. • 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige • Teosed: „Üks noormees otsib õnne“, „Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat“, „Heinrich Heine“, „Müürid“ Hugo Raudsepp (1883-1952) • Eesti kirjanik • pseudonüüminimega Milli Mallikas • õppis küla- ja kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis • Töötas ajakirjanikuna Postimehes • Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna. • Tema proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia. … • Loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia. • Teosed: „Sidemed ja sõlmed“, „Imbi“, „Kirju rida“, „Vested“ Aitäh!
2013 Katkend raamatust: ,,Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing ..." Raamat nimega ,,Neelatud" on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada. Peale kooli lõpetamist töötas ta käekottide müüjana ning hotellis öövalveportjeena, et teenida lisaraha. Holti praeguseks elukohaks on kaunis Chicago ning ta töötab täiskohaga kirjanikuna. Veel kogub ta ka koomikseid ning on amatöörmuusik. Ise
Vabanedes ühineb rändteatritrupiga. Võidab kuninga soosinuga saab õiguse õukonnas mängida. Näidendite autor, lavastaja, näitleja. Kõrgseltskonna suhtes kriitiline. Kuhjab vaenlasi. Kuningas vabastab uuest vanglaminekust. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" mängib seal, kirjutas. Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab
l Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad l Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks l Looming: romaan "Väike Illimar" (1937), uusromantiline kogu "Hingede rändamine" (1925), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908) l Tunnustused: Eesti NSV rahvakirjanik (1946) Hugo Raudsepp (1883-1952) l Sai tuntuks Milli Mallika varjunime all l Oli eesti kirjanik l Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna l Tema proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia l Looming: "Kompromiss" (näidend, 1940), "Viimne eurooplane" (romaan, 1941), "Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942), "Rotid" (näidend, 1946), "Tagatipu Tiisenoosen" (näidend, 1946) Teemad ENSV kirjanduses l 40ndate kirjandust iseloomustab motiivide ja teemade kordumine l
Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad Kuigi Kristiina Kassi isa Kalju Kass eriti lastele ei kirjutanud leiab Kristiina, et isalt on ta ehk külge saanud huumoripisiku. Asjaolu, et Kristiina ema kirjutas lastejutte, suunas ka teda just lastekirjaniku teele. 4. Looming 4.1 Ajakirjandus Kass alustas oma tõsisemat kirjanikuteed 1999. aastal Soomes Hyvinkääl, kus kirjutas oma esimese lasteloo, mis ajalehe Hyvinkään Sanomat lasteküljel ka ära trükiti. Sellest jutust, "Pönttösten perheen joulukuusi" ehk eesti keeles "Perekond Kapsapea jõulukuusk", algas Kassi iganädalane ja aastaid kestev kaasautorlus ja tegelikult ka see päris kirjanikupõli. Esialgu illustreeris ta jutte ajalehe kunstnik, aga õige varsti võttis Kass ise selle töö üle.
Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas ära igat võimalust, et rindele naasmine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata.
Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I. maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas ära igat võimalust, et rindele naasmine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata.
nii mõttetud. Kuhu nad meid ikka viivad. Arusaamisele? Aga arusaamisele millest? Sellest, mis me oleme ise välja mõelnud ja nimetame nüüd eluks või tegelikkuseks? (Kui 40 päeva hakkavad täis saama) Ja mulle? Muide, mis tähtsust sellel on. Kas meilt elu lõpus keegi küsib: meeldis? ei meeldinud? Lihtsalt oli. Nüüd hakkab olnud saama. Tõnu Õnnepalu Sündis 1962. aastal Tallinnas. Teda tuntakse ka Emil Tode ja Anton Nigovi nimede all. Ta õppis Tartus bioloogiat. Alustas oma kirjanikuteed 1985. aastal. Õnnepalu töötas 1985-1987 Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. Kirjutab ka luulet. 1989-1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. Elab Järva maakonnas. ,,Keegi ei kuule meid" (Valev Uibopuu) Raamat ,,Keegi ei kuule meid" kirjeldab ühte Eesti väikelinna aastatel 19391941. Linna nime küll raamatus ei mainita, aga selleks on piirilinn Valga. Romaanis tegutseb palju erinevaid tegelasi: ametnikke
Neutraalsed olid: August Gailit, Peep Vallak, Jaan Koks. Ristikivi elu lõpp oli nukker. Surmakuupäev ei ole teada. Juuli lõpus käis ta tuttaval eestlasel Asta Lepikul külas ja ütles, et läheb Corfule. Erineval tavalisest, ei saatnud ta sealt Lepikule ühtegi kaarti, nii hakkas daam muretsema. Ristikivi korteri uks murti lahti ja kirjanik leiti sealt surnuna. Ametlik surmadaatum pandi 19. juuli 1977, sest selle päeva ajaleht oli tal laua peal. Ristikivi alustas kirjanikuteed lasteloominguga, aga juba varsti leidis oma stiili. Eestlaste kujunemislugu: Tallinna triloogia. Tegevuspaik on Tallinn. Esimene osa ,,Tuli ja raud" 1938, millega sai täiskasvanutele tuntuks. Räägib töölisklassi kujunemisest Eestis, lugu noormehest, kes läheb Tallinna. Seejärel ,,Õige mehe koda", tuntud ka kui ,,Võõras maja" 1940. Ärimaailmast, keskklassist ja kaupmeestest. Mees Jakob Kabarik ja tema saamine poesellist poeomanikuks läbi abielu poeomaniku tütrega
Tema ema suri varsti pärast seda, kui isa oli pere hüljanud. Edgar võeti John ja Frances Allani pere tiiva alla, kuigi ametlikult teda ei adopteeritud. Ta õppis mõnda aega Virginia ülikoolis, kuid lahkus rahapuuduse tõttu pärast esimest semestrit. Poe astus West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sinnagi ei jäänud ta pidama. 6. märtsil 1831 heideti Poe West Pointist välja. Pärast seda ebaõnnestumist otsustas Poe Allanite juurest lahkuda. Oma kirjanikuteed alustas ta tagasihoidlikult, avaldades 1827. aastal anonüümse luulekogumiku "Tamerlane and Other Poems". Autoriks oli märgitud vaid "üks Bostonlane". Poe keskendus proosale ning töötas järgnevatel aastatel mitmes perioodikaväljaandes, kus tema omapärane kirjanduskriitika stiil talle mõningase tuntuse tõi. Töö tõttu kolis ta tihti ning peatus eri linnades. 1835. aastal abiellus ta Baltimore'is oma 13-aastase nõbu Virginia Clemmiga. 1845. aasta jaanuaris avaldas Poe luuletuse
annaabi.ee 
