meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof sonett- luulezanr, mis koosneb 14 värsireast jaguneb 4+4+3+3. sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Uuem rahvalaul- rahvalaulu liik mida iseloomustab lõpp riim ja värsside rühmitamine salmideks. Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Värss- luuletuse rida värsimõõt- värsi pikkus.
2. J 1. R U 6. S 8. M 9. V E T 3.M T I A M U O S N A A S N 4. K E 7. D I T 13. Z R T O O 5. D E R A U 10. M 11. R 12. N A K U L M I N A T S I O O N S O Ö A A U L M V R O Ö L M U J A E G D O A R Ö A L I O Ö N L ...
loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr e. liik- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Sonett- 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+42. klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks
N: nägu- pale Süzee- kirjaniku kuntsikavatuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Kuus põhilist koostisosa: 1) ekspositsioon teose sissejuhatav osa. 2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu.3) Dispositsioon- teose arendus.4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr
idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga (näit ankur lootuse sümbol, loorber kuulsuse sümbol). zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm ( näit dramaatika zanrid on komöödia, tragöödia, draama). tegelane teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks. Peategelane on teose idee kandja ning tal on sündmustikus keskne osa. Teosel võib olla mitu peategelast, enamasti moodustavad nad tegelaspaari. Kõrvaltegelased moodustavad peategelase lähikonna, nende kaudu avaneb sageli peategelase iseloom ja tegutsemismotiivid. Neid kirjeldatakse harilikult põgusamalt, neil
tegelasi, tegevusaega ja kohta, sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Zanr - ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. NTX lüürika - luuletus, sonett, haiku. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemade ülesanne on peateemat toetada. Tegelane - teose sündmustiku kandja või selles osaleja; tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks
päeval. See koosneb 6 salmist, millest 5 on neljavärsilised ja 1 viievärsiline. Luuletuse esimene salm, mis kordub ka lõpus, kõlab järgmiselt: "Üks ainus silmapilk on elu, kahest igavikust piiratud: Üks nendest see, mis enne oli, Ja teine, mis on pärast meid O. Lutsul puudus luuleloominguks vastav anne ja vormitunne. Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala. Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton, sõnastatud sidumata kõnes. Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a. algusest peale avaldas ta neid pilke- ja naljalehes ,,Kilk", mida K. Pinkovski välja andis. Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt soliidse honorari, nimelt 10 kop. realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu. 1908
idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga (näit ankur lootuse sümbol, loorber kuulsuse sümbol). zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm ( näit dramaatika zanrid on komöödia, tragöödia, draama). tegelane teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks. Peategelane on teose idee kandja ning tal on sündmustikus keskne osa. Teosel võib olla mitu peategelast, enamasti moodustavad nad tegelaspaari. Kõrvaltegelased moodustavad peategelase lähikonna, nende kaudu avaneb sageli peategelase iseloom ja tegutsemismotiivid
tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab
metafoore. Püüti hoiduda isiklikkusest. Pettumine ühiskonnas. Proosas kalduti müstikasse. Pigem traagiline irratsionaalne. Friedebert Tuglas, Ibsen "Peer Gynt" Impressionism tekib 19.saj lõpus Prantsusmaal. Algatajaks on maalikunst. Põhieesmärk kujutada tundevarjundeid. Luules muutub impressionism mänglevamaks. Varses loomingus on impressionism Under, Ridala, Tammsaare, Tuglas, Baudelaire Futurism saab alguse Itaaliast. Tuleviku kirjandusvorm. Eitasid kõike senist. Ülistasid masinaid ja linnu. Uus kirjutamisstiil. Suhteliselt lühiajaline. Ekpressionism saab alguse Saksamaal. Tähendab jõulisust. Visnapuu, Under Sürrealism Andres Ehin, Dali Eksistentsialism tekib 20.saj keskpaigas. Üksikisiku toimetuleku "ism". 21. August Gailit (1891-1960) Gailit- kukk läti keeles. Sünnib Lõuna-Eestis. Isa ehitusmeister, rahvuselt lätlane, ema eestlane. Koduseks keeleks nii läti kui eesti keel. Valgas algkoolis ja
arutas moraaliprobleeme traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna ,,jumalik" ning see jäi külge. Zanrilt on see värsivormis nägemus kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis. ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid allegooriline lähenemine. Teosl on 3 osa: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Igas osas 33 laulu, koos sissejuhatusega on laulude koguarv 100 (arv 10 ehk 100 teisendus sümboliseeris täiust). Arvsümbolid on teoses läbivad, nt on lehtrikujulisel põrgul 9 ringi
ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid allegooriline lähenemine. Näiteks pöördub Dante värvide ja arvude sümboolika poole. Teos koosneb kolmest osast: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatuseda on laulude koguarv 100 (arv 10 e 100 teisendus sümboliseeris täiust). Arv-sümbolid on teoses läbivad, näiteks on lehtrikujulisel
S sarz inimese, nähtuse, eseme karikatuurne, liialdatult naljakas kujutamine. Z Zeus kreeka peajumal, kes kihutas oma isa Kronose ja teised titaanid allilma, haaras võimu ja asus elama Olümposele. Ta jagas maailma liisku heites oma vendade vahel: allilma valitsejaks sai Hades ja mere valitsejaks Poseidon. Zeusi naine oli tema õde Hera. Zeusi rooma vaste on Jupiter. Z zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Näiteks on eepika zanrid romaan, jutustus, novell; lüürika zanrid lüüriline luuletus, sonett, haiku; dramaatika zanrid tragöödia, komöödia, draama. zargoon vt släng. zurnalistika ajakirjandusteadus. Zurnalistika uurib ajakirjanduse ajalugu, sisu, vorme ja eesmärke. T Taara ka Tooru; muistse eesti rahvausundi jumal. Taara seostub muinasskandinaavia jumala Thoriga. tabu uskumuslik sõnakeeld; sõnad, mida mingil põhjusel ei tohi kasutada.
annaabi.ee 
