metropoliit Makari oli vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi kirik toetama krooni. 1551 kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi, (Sajapealine). Kas Ivan pidas selle kõne, mida kirjeldused talle omistavad, pole päris kindel. Kui ta seda tegi, siis olid tema mõtteavaldused osav segu ähvardustest ja meelitustest. Ühelt poolt meenutas ta kirikumeestele Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks. Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja
nende hulgas puhkavad ehk ka Leonardo da Vinci maised jäänused. Vinci asula laiub mööda mäekülgi, veel päris kaugele viinamägede ja oliivipuude vahele on pudenendu valgeid maju. Seal ei hellita keegi mitte kedagi. Inimesed teevad ränka tööd. Vincis olid inimesed kas nii vaesed või preestrid nii rikkad, et iialgi ei õnnestunud seal kirikumeestele nii palju altkäemaksu anda, et oleks hakatud lööma häirekella ülekohtu vastu. Vallaslapsed olid renessansiajal kõige igapäevasem nähtus. Sigmund Freud: ,,Leonardo karakteri ja kogu tema hilisema elu kujundasid need juhuslikud asjaolud, et ta oli sündinud vallaslapsena ja et tal oli liiga hell ema." Caterina, Leonardo ema, oli olnud külaneiu, kes võis notarile ainult lühikeseks ajaks meelelahutuseks olla. Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus
Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kuid käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast nüüd tuleb mängu linn ja selle olulisus siinses kultuuris
Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad · Kullamaa käsikiri: · 15241534. · Luterlus -: rahvakeelsed jutlused. · Üksikud eestikeelsed palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust. · esimene eestikeelne raamat: · 1525. · Jutluste pidamiseks. · Eesti-, läti- ja liivikeelsed missatekstid. · Wanradt-Koelli katekismus: · 1535. · Kirikumeestele jutluste pidamise hõlbustamiseks. · Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt:
Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. 2 Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-
Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti
kirjasõnakeskne. Idee seisnes selles, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada olemasoleva teadmise baasilt. Mingil määral ka eetilised probleemid- kas inimene tohib sekkuda Jumala plaanidesse ehk siis ravida haigeid? Isegi prillide kasutamine oli äärmiselt taunitav. Kiriku ja meditsiini vahekord Kirikul ja kirikutegelastel oli keskaja meditsiinile mitmelaadne mõju. Haige inimese kannatuste leevendamine oli kirikumeestele ja naistele lubatud ja kohati kohustusekski. Kirkumehed tegelesid palju ravi ja hoolekandega. KLOOSTRIMEDITSIIIN- üldiselt olid mõeldud kloostrielanike endi põetamiseks, kuid ajapikku sattus neisse ka kloostrivälist rahvast (millegipärast just mehi). 1215 keelas Lateraani kirikukogu vaimulikel kirurgia ning algas kiriku eemaldumine meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha
Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi 1 sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-
kirjeldused. Liivi ordus kirjutatud, ordu juhtkonna seisukohad. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) - käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi, kaalukas 1343. aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hilisemad kirjanikud toetunud Hoeneke EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 2 kirjedusele. Balthasar Russowi alamsaksakeelses kroonikas hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele ja teistele võimu kurjalt kasutajatele kriitilised. Sündmused XII saj - XVI saj. Talupoegade poolel, etteheited aadlile. Liivi sõda, Tallinna ümbruses toimuva kirjeldus detailselt Johannes Renneri kroonikates umbes sama ajajärk ja sündmused nagu Russowil, Liivi ordu seisukohalt, Venevastane hoiak. 17. sajandi kroonikatest ouline Thomas Hjärne, kelle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste
lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16.saj ilmunud Liivimaa kroonika teksti järgi. Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli
Keskaegne skolastika oli kirjasõna- keskne. Samas oli skolastiline meetod väga oluline loogika jms arenguks. Kirikul ja kirikutegelastel oli keskaja meditsiinile mitmelaadne mõju. Esiteks muidugi kerkis inimeste ravimisega seoses üles terve hulk eetilisi probleeme. Küsimus oli selles, kas inimene tohib segada end Jumala plaanidesse (nt ravida haigeid jne, nt isegi prillide kasutamine leidis hukkamõistu). Samas, haige inimese kannatuse leevendamine oli kirikumeestele ja -naistele justkui lubatud ja kohustusekski. Niisiis tegelesid kirikuinimesed päris palju ravi ja hoolekadega. Kloostrimeditsiin kloostrite juures asuvad ravilad olid eeskätt mõeldud küll kloostrielanike endi põetamiseks, kuid siin-seal ja ajapikku üha enam sattus neisse ka kloostrivälist rahvast. Arheoloogiline materjal (luustikud) näitab patsientide puhul eeskätt mehi. (Mehed (poisslapsed) olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.)
Põlluga - usuõpetus tuli edaspidi õppekavadest välja arvata. Klerikaarne pool teatas, et astub erakonnast välja ja lõid Kristliku Rahvaerakonna. Toonitasid kirikuga seotud küsimusi, mis peab saama kiriku varadest - leidsid, et kõik need varad, mis seni kuulusid kirikule, peavad kirikule jääma. Iga kogudusel on oma vara. Kaitses ennekõike ususõpetust, mis peab jääma kooli õppekavadesse sisse. Lisaks kirikumeestele oli ka mitmeid ilmalikke poliitikuid, kes sidusid end just Kristliku Rahvaerakonnaga - Akel, Nikolai Kann, Heinrich Bauer. Kolm sellist paremtsentristlikku erakonda läksid valimistele. Vasaktsentristlikud parteid: Eesti Tööerakond, välja kasvanud 1917. aastal asutatud Eesti Radikaalsotsialistlikust parteist. Kõige suurem maailmavaateline erinevus, et inimkonna lõpp-produkt on sotsialistlik kord, aga seda ei peetud lähiaja küsimuseks. See
annaabi.ee 
