aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette. 1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha õhtu-söömaaeg" on praegu käärkambri seinal, uus maal altariseinal "Kristus Õlimäel" on pärit 19. sajandist. 1680. aastal lisati altariseinale Acermani poolt puidust skulptuurid. 1938 - 1939 teostati kiriku, altari ja kantsli põhjalik remont ja värviti need väljastpoolt. 1975. aastal värviti ära ka sisemine pool. 1842-1845 aastatel kirikuhoonet pikendati kellatornini ja võlviti, vanast kirikust jäi alles praegune käärkamber. Vana torn lammutati ja ehitati uus. 1933 valmistati kiriku torn Vabadussõja monument. Neli aastat peale seda, alustas esimest korda oma tegevust kirikukoor. 1939. aastal 20. augustil tähistati koguduse 600. aastapäeva. Samal päeval toimus kiriku kõrval jõe kaldal Lääne praostkonna vaimulik laulupäevl. Kirikule kingiti kirikutorni
Neil kõigil olid eraldi eluruumid. [ 6, lk 15] Vajalike hoonete rajamiseks kulus mitmeid sajandeid. Esialgu kasutati kirikuna Ventseli kabelit, mis oli põhiplaanilt ruudukujuline, sisemõõtmetega 15,8 × 15,3 m. See muudeti suuremaks kirikuks 13.sajandi kolmandal veerandil. Kirku põhjaküljele ehitati käärkamber ning 14. sajandi teiseks veerandiks olid valminud ida-ja põhjatiib. 15. sajandi esimesel poolel pikendati kirikuhoonet läände ning selle lääneküljele ehitati preestrihoone ning parlatoorium. Seejärel valmisid läänetiib, 4 abtissimaja ning uus köök. Sellest ajast alates, kui kloostrihooned koolile üle anti, on esialgseid hooneid palju ümber ehitatud ning on raske saada täpset pilti sellest, milline võis välja näha keskaegne klooster. [ 5, lk 44; 6, lk 28, 79, 80]
põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid. Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue võimaluse, kuidas siseruumis kerajate siilude ehk viklite kandiliselt ruumilt ümmargusele üle minna. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Joonis 8. Viklitele toetuv kuppel 9 LÄÄNE EUROOPA Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Ilmekaks näiteks on 5. sajandil Ravennasse ehitatud Theoderichi mausoleum. Selle massiivse kahekordse hoone alumise osa moodustab ümarkaarsete sügavate niššidega liigendatud kümnetahukas. Ülemist
Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Romaanlaste eripära seisnes aga ka selles, et kirikuhoonet hakati ühendama tornidega, neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Tähtis oli ka avanev vaade pealöövile. Trifooium oli paksu müüri sees olev kitsas käik ja see avanes kesklöövi suunas. Trifooriumi asemel võisid olla kitsad süvendid , empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kus asus kantsel. Gooti stiilis varjasid aga tornid ja raiddetailid tugipiilarite ja piitade raskust
18.sajandil oli Eestis üheks suuremaks õigeusu ettevõtmiseks Püha Jekaterina õigeusu kiriku ehitamine Pärnusse. Kiriku ehitamist alustati keisruinna Katariina II isikliku lubaduse peale, mille ta oli andnud Pärnust läbi sõites,- ilmselt ei rahuldanud õigeusklikke enam endine luteri Jaani kirik. Uue kiriku projekt valmis 1763.aastal. sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilst õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Taotlus vastas Venemaa Peeter I reformidest peale domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise
Pärnus aadressil Vee tänav 16 asub Eesti kõige stiilipuhtaim ja rikkalikem barokk- kirik. Selle ehitamine sai võimalikuks tänu keisrinna Katariina II isikliku lubaduse peale, mille ta oli andnud Pärnust läbi sõites. See oli Eesti 18. sajandi õigeusu üheks suurimaks ettevõtmiseks. Kirikut oli vaja, kuna õigeusklikke enam endine luteri Jaani kirik ei rahuldanud. uue kiriku projekt valmis 1763. aastal. Sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilist õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Kiriku ehituse plaan vastas Peeter esimese üleüldisele poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule, mis soosis euroopastumist ja vene kultuuri kaasajastamist Euroopa elementidega. 25. mail 1765. aastal sai andeka Peterburi arhitekti Pjotr Jegorovi projekt kõrgemalt poolt heakskiidetud. Hiljem kujundas Jegorov koos J. Feltjeniga Peterburi Suveaia Neeva-poolse azuurse metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse
–12. saj Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika. Ehitusmaterjalid: marmor, kivi, telliskivi. Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Bütsantsi traditsiooniliseks kirikutüübiks kujunes ristkuppelkirik. See oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikepunktis paiknes suur peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 11 Bütsantsi profaanarhitektuur on säilinud fragmentaarselt. Nende väheste katkete põhjal võib aga
Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles, eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel eesõigusi
pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. 14 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Augustinus (354-430) Kui roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, siis Augustinusel määrab religioon poliitilise korra
pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. Augustinus (354-430) Berber Thagastest (Kartaago lähedalt?). kristlasest ema Monica. Elas väga aktiivset elu nii töö- alaselt (õppejõuna ja piiskopina) kui eraeluliselt - mitmed suhted, abieluväline laps. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga,
annaabi.ee 
