Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9. Mälestusmärk pöördub kõigi poole, et nad mälestaksid langenuid.
http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud 6 Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele. Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 7 1
“Pühakodade säilimine ja areng” kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele. Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 6 1
aastal 88 aastaselt (“Aleksander Läte - Vikipeedia”, 2016). Tunnustused3 ● Nõo valla aukodanik ● 1935. aastal Tartu Ülikooli audoktor ● 1945. aastal Eesti NSV rahvakunstnik ● 1948- tänapäev Lätte tänav Tallinnas ● 1948 nimetati Tartus Lossi tänav ümber Aleksander Lätte tänavaks ● Samal tänaval majal nr. 25 on mälestustahvel Lätte auks ● 2015 mälestuskivi Puhja kirikuaias 3 Kogu peatüki vältel on kasutatud allikat (“Aleksander Läte - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia,” n.d.). 4 Pildid Pilt.1 Aleksander Läte, umbes 1890 5 Pilt.2 Aleksander Läte vanema mehena 6
4/11/19 · 2. juulil 2000 pühitseti peale põhjalikku remonti uuesti köstrimaja. · Von Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue pildi jaoks varastatud vana altaripildi Jeesuse ristimine Jordanil asemele. Kogudusel on kavas lasta foto järgi vanast maalist koopia teha. Koopia valmis aastal 2007. 14 4/11/19 Kirikuaed · Ambla kirikuaias on Anton Starkopfi loodud marmorist hauamonument "Poiss moonidega" ning tema kavandatud monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis avati 1925 ja taasavati 1990. On ka paekivist riste. · Surnuaiale on maetud Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, Jakob Kents ja Teet Lunts. 15 4/11/19 Muistendid 16 4/11/19
pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdusse. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust 1738. aastal üles ehitatud. Kirikul on olnud läbi sajandite ka kaitsefunktsioon. Skolaaride kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast, kellele kirik on pühitsetud ja kelle järgi saigi kirik oma nime. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. Kirik ja kirikuaias asuvad hauaplaadid on riikliku kaitse all. Kiriku ehitamisel rajati esmalt valdav osa pikihoone müüristikust, kus paksus lääneseinas paikneb müüritrepp ja külgseintes on tugevalt raamistatud kitsad lantsettaknad. Akende teravkaarsed sillused algavad külgedel väikese laiendusastmega (sama Ambla, Koeru ja Karja kirikus). Pikihoone täielikku väljaehitamist idas takistas nähtavasti esikirik. II ehitusetapil esikirik lammutati
Astrid Lindgreni moel kõhkluse väljanäitamist ja vabaduse hinnast rääkimist peeti sobimatuks. Astrid Lindgreni raamat on ''maailma vabastusliikumiste solvamine'', kirjutas näiteks üks tuntud kriitik väljaandes ''Töö''.''(Strömstedt 2000:301) ''Autorile meeldis jalutada surnuaedades ning Stockholmi Norra Kyrkogårdeni nimelisel surnuaial märkas ta vendade Bernströmite hauakivi. Mõlemad olid surnud väga noorelt. Peagi jäi talle Vimmerby kirikuaias silma ka hauakivi tekstiga ,,Siin puhkavad imikutest vennad Fahlénid, surnud aastal 1860". Nii tuli Astrid Lindgrenile mõte kirjutada muinasjutt kahest vennast ja surmast. Sõna Nan-gi on leiutatud Astrid Lindgreni noorima lapselapse poolt ja keegi teine ei teadnud selle tähendust. Nii hakkas autor mõtlema, mis see küll olla võiks. Sellest tüvest tuletati Nangijaala tähtedetagune maa.''(Vennad Lõvisüdamed. Inspiratsioon 2015) '' "Vennad Lõvisüdamed" ei olnud 1973
Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik... 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300. aasta juubeliks. · Vastseliina piiskopilinnus on pärit 14. sajandist ning see on rajatud Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, mis tänu ümberrhitustele ja laiendustele kujunes võimsamaks piirilinnuseks. Linnuse omanikeks on olnud paljud eri rahvustest isandad (Vastseliina... 2009). Hetkel on linnusest säilinud ainult põhja-, kagu- ja kirdetorn ning
Keskaegses Euroopas oli kirikuaed või kiriku sisemus kristlaste jaoks ainus mõeldav matusepaik: matmine pühitsetud mulda oli iga kristlase õigus ja sellest ilmajätmine igavikulise tähendusega karistus. Kalmistu asus kiriku vahetus läheduses. Lisaks matmisele kirikuaeda ja kirikusse omas sotsiaalset tähendust ka veel matmise koht. Matmispaik kirikus altari läheduses oli ainult rikkamate ja vaimulikkonna privileeg. Nii 4 oli ka kirikuaias matmine altarile lähemale rohkem hinnatud. Lisaks arvati, et matmine kirikust itta ja lõunasse on parem kui põhja või läände (Valk 2001). Kirikust põhjakaarde maeti ainult kurjategijaid ja võõramaalasi (R. Kalle, ... 2005). Erinevatele andmetele tuginedes on teada, et praegusel ajal on Eestis kokku veidi üle kuuesaja erineva usulise taustaga ja suurusega kalmistu. Lisaks on hulganisti sõjahaudasid, endiste vangilaagrite juures olevaid matmiskohti jms. Kahjuks praegu
1950. aastal kaeti tahvel lubimördiga,et seda hävitajate eest kaitsta. 1970. aasta tulekahu tagajärjel avanes osa tahvli pealispinnast, paljastades kaua varjatud saladuse. 1989. aastal restaureeriti Vasalemma marmorist tahvel 11 mehe nimega, kes langesid 1919. aastal Vabadussõjas. Mälestustahvel taasavati 1989. aasta 24. juunil Karilepa-Väemla küla 625. aastapäeva tähistamise käigus. 1992. aasta 23. juunil avati kirikuaias kolm alusele paigaldatud mälestustahvlit. Ühele tahvlile oli kantud Vabadussõjas langenute nimed. 11 mehele, keda varem teati, lisandus veel üks- Alfred Jaagu, sest ka tema langes Vabadussõjas. Jüri Avati 26.09.1926 Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitati monument Jüri kirikaeda. Samba aluse tegemiseks kasutati kirikumõisa põllult leitud graniidirahnu, tipus paiknev sõdurikuju tahuti hallist graniidist
Aastatel 1865 1867 ehitati neogooti stiilis läänetorn (arhitekt J. G. Mühlenhausen). Lääneportaali kohal on pealiskivi, mis näitab torni ehitamise algust. Juba 1741. aastal oli kirik saanud puust torni, mis aja jooksul mädanes ning hoone jäi jälle tornita. Kunstivarade poolest on Türi kirik rikkalik. Riikliku kaitse alla kuulub 50 kunstimälestist. Ajaloolisest seisukohast on väärtuslikumad kaks 17. sajandist pärit rõngasristi , mis asusid kirikuaias. ( www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf ) 16 5.2 Pöide Maarja kirik Pöide Maarja kirik (Lisa 5)Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline kirik. Rikkalik raiddekoor on Eesti kõrggootika tippnäiteid.Algkirik valminud tõenäoliselt 1230. aaastail. 13. sajandi IV veerandil pikendati algkirikut Muhu ja Karja meistrite juhtimisel ühe travee võrra nii ida kui ka lääne suunas. Seoses kiriku suurendamisega eemaldati osa 1260
Edasi minnakse juba koguduse ja seda teeninud ning sellest keskkonnast välja kasvanud inimeste juurde. 3 ÜMBRITSEV KESKKOND Sõites Tartust Kallastele, seisab umbes 20 km järel teest paremal puudesalus tagasihoidlik valge kirikuhoone. See on Vara Brigitta kirik. Valge ehitis on õhtuhämaruseski märgatav, kuna see on valgustatud. Ainult suvisel ajal peitub ta ümberseisvate puude rohelusse. Kirikuaias on kalmistu, kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil. Pisut eemal on uuem, kasutusesolev kalmistu, kus on ka Vabadussõjas langenute mälestussammas (1925, taasavatud 1988), ja Teises maailmasõjas langenute vennashaud.1 Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune Vara kiriku tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). Seda peetakse muistseks ohvripuuks (II a-t. algus).2
annaabi.ee 
