leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele) 5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine. vennad Lumiered - kinokunsti rajajad, meelelahutus. Popov; Marconi - raadio, võimaldab laialdastele inimhulkadele edastada infot, heli Graham Bell - leiutab telefoni, aitab edastada infot pika vahemaa taha 6) Mis iseloomustab järgmisi kunstivoole: REALISM - kujutas kõike tõetruult ja ilustamata. Sageli kriitiline. Huvituti kaasajast. Tumedad toonid. IMPRESSIONISM - maaliti muljeid, mööduvaid hetki, valgust, õhku. Heledad toonid. Piirjooned sulavad ja hajuvad. Maaliti väikeste pintslilöökidega. Maalide ainestik
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879) elektroonikatööstuse algus röntgenitoru (W. Röntgen) terasetööstuses elektrikaarahi (W. Siemens) sidepidamises telegraaf (S. Morse) ja telefon (G. Bell) heli salvestamise algus fonograaf, grammofon raadio ja kinokunsti algus d) Põllumajandus: tööviljakuse kasv külvimasin, viljapeksumasin jt. seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba jms.
valinud, ehkki Laius lavastas selle loo ometi nii naisepõhiseks ja rezissööri kavandatud roll ise oli väga tugev. Nende filmide puhul ei tundu valmimisaeg üldse oluline, kuna filmid keskenduvad peaasjalikult inimsuhetele ja nende ajastuline taust ei mängi vaataja jaoks erilist rolli. Ehkki kinokunst Eestis õitses ja filme toodeti palju, kaasnesid valitseva korraga ka oma kindlad ettekirjutused. Ega siis Lenin asjata kinokunsti kõikidest teistest kunstidest tähtsamaks ei pidanud. Nii näeme paljudes filmides tolle ajastu vältimatut annust propagandat ja tugevat nõukogude korra ülistamist. Näiteks filmi "Valgus Koordis" äärmiselt haaravale ja põnevale sisule järgneb pikk ja läila lõpp, kus tubli kümme minutit ülistatakse "kõige paremat kolhoosikorda". Nii pikka happy endi pole isegi tänapäeva kõige maitselagedamates Disney filmides.
Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja kui ta võidab Surma, saab ta edasi elada.
kunsti mõju laieneb ka alateadvusele, seda eriti noorte inimeste puhul, kes on mitmetest suundadest väga kergesti mõjutatavad. Võtan näiteks televisiooni, mis on meelelahutuslik tarbekunst ja samal ajal ülemaailmselt eelistatuim vaba aja veetmise viis. Meile on teada televägivald, mis on pannud lapsed rõdult ämblikmehena alla hüppama ja lapsi mänguhoos õdesid-vendi või ennastki vanemate relvast kogemata tapma. Teiseks probleemiks on kujunenud kinokunsti loodud kangelastüübid ning iluideaalid, mistõttu näitlejatare (C. Flockheart) on süüdistatud noorte neidude anoreksias ja mehi (C. Farrell) noormeeste alkoholi- ja narkootikumiprobleemides. Loomulikult leidub ka positiivseid etalone kasvõi lastefilmides klassikaliselt esinevad loomaarmastus, kokkuhoidmistunde väärtustamine ja lootus õnnelikule lõpule. Kuid inimlike omaduste tõttu on nende mõju meie maailmamõistmisele väiksem.
Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, kus filmide tegemine ei olegi väga vaba kunst. Õnneks saab ka varjatult edasi anda mingeid põletavaid teemasid, kuid tuleb olla ettevaatlik. Poliitiline olukord riikides muutub ning sellega muutub ka inimeste mõtte- ja ideevabadus. Niimoodi on juhtunud ka Iraani filmikunstiga. Peamine suur muutus toimus Iraani kinokunstiga Islamirevolutsiooni käigus 20
.......................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 18 Lisad................................................................................................................................ 19 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISSEJUHATUS Olen valinud referaadi teemaks Prantsuse uue laine just seetõttu, et see on üks kinokunsti suuremalt mõjutanud liikumisi, mille panus ulatub tänapäeva välja. Olles eelnevalt küll pealiskaudselt antud teemaga kursis, puudus mul täpsem teadmine selle tagamaade osas ja kokkupuude filmidega. Refereerimisel plaanin eelkõige välja selgitada millised teooriad, sõnavõtud ja teosed sillutasid teed Prantsuse uue laine plahvatamisele filmikunsti maailmakaardile 1959. aastal. Samuti püüan anda ülevaate
protesti peidetud noote, milleks tavaliselt kasutati vabameelsemate vene autorite teoseid. 1980. aastate algul jõuti juba ka otseütlemiseni (Vahtre 2000). 18 KOKKUVÕTE Eesti kultuurielu arenes sõja järel kuni vabanemisaastateni kord tugevama, kord nõrgema, ent pideva ideoloogilise surve all. See on puudutanud nii kirjandust kui sporti, kinokunsti kui teadust. Tuleb mainida ka infosulgu, mis oli suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris (Vahtre 2000). Eesti rahvakultuur on saanud mõjutusi nii läänest kui idast ning sajandite jooksul on kokku sulanud nii kristlik kui paganlik maailmavaade. Kuigi maa on väike, võivad erinevused olla piirkonniti üpris suured. Ehedat rahvakultuuri kohtab tänapäeval üha
Eesti kasvavale põlvkonnale avaldas paratamatult mõju osav propaganda komunsismi peatsest ja paratamatust saabumisest, mida näis kinnitavat kommunistlike ja sotialistlike reziimide kindlustamine mitmel pool maailmas. Eestis kujunes välja mitmepalgeline, nn. rahvuskommunsimiga segatud kuuekümnendate aastate põlvkond. Niisiis on Kodu-Eesti kultuurielu sõja järel arenenud, kord nõrgemana, kord tugevamana, ent pideva ideoloogilise surve all. See on puudutanud nii kirjandust kui sporti, kinokunsti kui teadust. Surve lahutamatuks koostisosaks ja kõige ilmsemaks avalduseks on olnud tsensuur. Teiseks tuleb mainida infosulgu, mis on suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris. Osaliselt aitasid seda pareerida Soome televisioon ja Lääne raadiojaamad. Kultuur ja kirjandus 1960´ Nagu eespool öeldud, jäi Kodu-Eesti kirjandus sõja järel mõnda aega Välis-Eesti omale alla.
*katastroof on juba asset leidnud *analüüs massikultuuri üle *"Culture and Environment" koos Thompsoniga *enamus valitseb vähemuse üle *vähemus on see, kes valdab tegemist ja on vastutav selle eest, et kultuur püsima jääks, enamus on barbaarsus *massikultuuri toime on tugev *tähtis: tuleb hakata õpetama inimesi vahet tegema *1970 algharidus Suurbritannias *Leavis kirjandusteoreetik *madal kirjandus lihtne, labastav, rikub ära üldise kultuurilise atmosfääri 7 *tülgastas kinokunsti, sest teda häiris, et filmikunst jätab väga tõetruu mulje, justkui päriselt. Reaalse eluga sarnane ILLUSIOON see on ohtlik *vihkas reklaami inimestega k õnetamise rüvetamine, keele rüvetamine, kütab üles labaseid kirgi *industrialiseerimine on hävitanud kogukondlikud suhted inimeste vahel, hävitanud tööoskus baasi, *müütiline kord Elizabeth I valistsusaeg, 1617 saj. inimesed teadsid oma kohta ühiskonnas, organiseeritud hierarhia kaudu organiseeritud maailm.
Ta taipab draamateose struktuuri ja oskab ka ideoloogiaga selle üle valada. Professionaalses mõttes on tegemist silmapaistva teosega. Suurem osa tolleaegseid tekste pole nii osavalt kirjutatud. Näidendis on üheks keskseks tegelaseks vanade keelte professor, kes püüab poliitikast kõrvale kalduda ja elab oma tsitadellis. Võib arvata, et mingiks prototüübiks on Tuglas. Selle alusel ilmus ka esimene täispikk mängufilm Eestis pärast sõda. Nõukogude ühiskonnas rõhutatakse kinokunsti ja aidatakse sellele eriti kaasa. Näidendeid tuleb tal veel näiteks ,,Võitlus rindejoonel". Siis hakkab tulema väikeseid laineid: võitlus karjuritega; imperialismivastanevõitlus. Aadu Hint · 1947 Tagaranna meeste kalakuunar Kujutab kaluriküla, kus töökollektiiv taunib autoritaarset juhtimisstiili. · 1949 Kuhu lähed, seltsimees direktor? Jätkab sama liini nagu eelmine sama tegevuskoht ja osalt ka samad tegelased.
annaabi.ee 
