·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal kandus madalakvaliteetsetest kinnisvaralaenudest alguse saanud kriis USA finantssektorisse ja reaalmajandusse, mis tõi kaasa väidetavalt suurima majanduslanguse pärast Teist Maailmasõda. Väliskaubandus Alates 1970. aastate algusest on USA väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne. 1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 107 miljardi dollari tasemelt 681,1 miljardini 2008. aastal
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem.
- sissetulekute suurus - tööhõive - kui palju kulutatakse sissetulekust ostudeks - kui palju on naaberpiirkondades ostude sooritamise võimalusi - olemasolevate kaubanduspiirkondade vakantsi tase - linna arengusuunad - transpordivõrgu olemasolu ja hinnad - kaubanduskeskuste imidz antud piirkonnas Kinnisvaraturg ei ole praktiliselt kunagi tasakaalus, tasakaal võib tekkida vaid lühiajaliselt. Põhjuseks nõudluse ja pakkumise erinevad muutused. Kinnisvaraturgu üldiselt mõjutavad tegurid: - SKT tõus, langus - inflatsioon - intressimäärad ja laenupoliitika - rahvastiku arv ja struktuur - tööturg ja sissetulekud - maksusüsteem (Eestis väga suurt rolli ei mängi veel) Piirkondlikku turusituatsiooni mõjutavad: - piirkonna majanduslik areng - demograafiline situatsioon - ostujõud - tarbija eelistused - konkureeriva kinnisvara hulk
tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal. Aastal 2010 ergutas Eesti kinnisvaraturgu kinnisvara ostu- müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu
Majanduslanguse mõju: o rahvusvaheline kaubandus väheneb o tööstuslik tootmine väheneb o tööpuudus kasvab o töötute hulgast tekivad uued ettevõtjad o valatiilus finantsturgudel kasvab o reisimine väheneb Majanduslangus Eestis o Kasvanud rahvusvahelisitumine rahanduses on toonud kaasa ka riske o edasiste maksusoodustuste ja laenude garanteerimise lõpetamine tasakaalustab kinnisvaraturgu o kinnisvarahindade langus suurendab tööjõu liikvust o Tööturu muutumine paindlikumaks o Majanduskeskkonna parandamaine Geograafiline dualism- võivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisel aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu Majandusarengu rahvusvahelised aspektid
on kasutuses ka paljudes teistes EL riikides ning see muudab riikidevahelise kaubanduse lihtsamaks ja mugavamaks. Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevad ka mõned negatiivsed küljed, nagu näiteks vastuole põhiseadusega, mille tõttu tuleb läbi arutada osa küsimusi liikmesriikidega ning Eesti peab sellel tulemusel tegema järeleandmisi. ELiga liitumine tõi kaasa palju küsimusi põhiseaduse muutmise ja täiendamise kohta. Lisaks peab eesti avama kinnisvaraturgu välismaale, kasvab bürokraatia ja ettevõtjad peavad leppima kõrgete euronõuetega.. Tänu kõrgemale palgale välisriikides ja vabale liikumisele EL riikides lahkuvad kõrgelt haritud töötajad Eestist. Kuid siiski omavad Eesti riigi ELi osaks olemise positiivsed küljed rohkem mõju, kui negatiivsed. Tulevik Järgmisel eelarveperioodil väheneb Brüsseli toetus Eestile 40% Suurbritannia EList lahkumise tõttu. Eesti kasu ühtekuuluvusvahenditest
suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör. USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. 2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal kandus madalakvaliteetsetest kinnisvaralaenudest alguse saanud kriis USA finantssektorisse ja reaalmajandusse, mis tõi kaasa väidetavalt suurima majanduslanguse pärast Teist Maailmasõda. USA majandust iseloomustavate märksõnadeks võib nimetada suunatust ettevõtlikkusele ja vabaturu lahendustele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkust, avatust uutele ideedele nii tootjate kui ka tarbijate poolt ning orienteeritust
Esimese kolme kvartali olukorda kirjeldab väike tehingute arv, ning keskmine hind tõuseb (vt. joonis 4), aga III kvartalis jõudsasti langeb. IV kvartalis olukord hakkab paranema tehingute arv tõuseb 80% ja keskmine hind 33%. Joonis 3. Tehingute arv Pärnus 2008-2010. Allikas: Lisa 2. 2010 aastal elamute turg on aktiivsem kui eelmisel aastal. Ostu-müügi tehingute arv on juba 50% surem, kui 2009 aastal. 2010 aasta I kvartali Pärnu kinnisvaraturgu iseloomustab langustrend nii tehingute arvu kui ka tehingute koguväärtuse osas. Maa-ameti statistika andmetel on käesoleva aasta I kvartali Pärnu hoonestatud elamumaatehingute koguväärtus ligi kolm korda väiksem kui eelmises kvartalis, aga juba II-III kvartalites toimunud tehinguid kolm korda rohkem. Hinnatumad on Pärnu kesklinna ja rannarajooni piirkonnad, kus ka hinnalangus on olnud väiksem kui mujal Pärnu linna piirkondades. Pärnu ostu-müügi tehingute arv on 2010
turuosalised pidevalt ka teiste tegevust. Hoonete soetamisel on kaval tehing ajastada konkurendiga samale ajale. Bakalaureusetöö tulemustel on praktiline väärtus üliõpilastele ja praktikutele, kes huvituvad kinnisvarast ja pangandusest. Võtmesõnad: büroohooned, ärikinnisvara finantseerimine, kinnisvara arendamine, üüripinnad, kinnisvarainvesteeringud SISSEJUHATUS Viimane majanduskriis raputas korralikult kogu globaalset majandust ja eriti tugevalt Eesti kinnisvaraturgu. Eesti jaoks on majanduse taastumine toimunud küllaltki kiirelt, kuid vägagi valdkondade põhiselt. Üheks märkimisväärseid muutuseid läbi elanud kinnisvaraturu valdkonnaks on büroohoonete turg. Toimunud muutused on osaliselt vastavalt siin tegutsevate ettevõtete konkreetsetele huvidele erinevates turuülevaadetes kajastatud, kuid seni on puudunud büroohoonete turul toimunut laiemalt vaatlev ja mitmete autorite seisukohti ühendav uurimus
väikese hilinemisega, mistõttu on põhjendatud madalam korrelatsioonikordaja väärtus riikidevahelise SKP kordaja vahel. Eluasemetsüklite seotust näitava korrelatsioonikordaja väärtused jäävad vahemikku 0,42 ja 0,94. Suurimad sarnasused on Hispaania ja Prantsusmaa ning Saksamaa ja Itaalia vahel. Riikidevahelised SKP ja eluasemetsüklite sarnasused on madalad, kui võtta arvesse ühe riigi SKP-d ning teise riigi kinnisvaraturgu. Seosed peaaegu puuduvad Prantsusmaa SKP ja Saksamaa ning Itaalia kinnisvaraturu vahel (korrelatsioonikordaja vastavalt 0,23 ja 0,15) ning Itaalia SKP ja Saksamaa kinnisvaraturu vahel (korrelatsioonikordaja 0,08). Tugev seos esineb Hispaania kinnisvarahindade ja Prantsusmaa ning Itaalia SKP vahel (mõlemate väärtus on suurem kui 0,6). Ferrara ja Koopman (2010: 16) leiavad, et majandustsükli pikkuseks on 1,5 kuni 8
perede olukorda, kes praegusel majanduslanguse ajal on sunnitud müüma ostuhinnast odavamalt oma elukoha või investeeringuks soetatud kinnisvara. Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale? Ühest küljest on see vastus OECD soovitustele kinnisvaraturu mahajahutamiseks. Seda eesmärki see eelnõu ilmselt ka täidab, sest elukohta ei tasu vahetada tihedamini kui kahe aasta järel. Omaette küsimus on, kas jahtunud kinnisvaraturgu on vaja veel jahutada (külmutada). 57
annaabi.ee 
