teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231) (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda Seega on reaalkoormatise seadmiseks vaja poolte asjaõiguskokkulepet (§ 231 lg 1) ja omaniku notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust (§ 62´). Võib olla ka eelnev võlaõiguslik leping, kuid see ei ole seadmiseks iseenesest kohustuslik Reaalkoormatise seadmisel tuleks kindlaks määrata selle rahaline väärtus ja kanda see kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1) Reaalkoormatis võib lõppeda: 1) Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse) 2) Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt
ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada. § 48. Kandemääruse sisu Kandemääruses peab sisalduma: 1) määruse tegemise aeg ja koht; 2) kande tekst, samuti viide kinnistusregistriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kanne tehakse; 3) määruse põhistus ja õiguslik alus, kui kinnistamisavaldust ei rahuldata; 4) määruse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg; 5) määruse teinud isiku nimi ja ametikoht. Kandemääruse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse. Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale.
Kinnisasja omandamine Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Kinnisasja omandamine Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks (AÕS § 120) 3)Märke tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab Kinnisasja omandamine Mittetehinguline omandamine Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kinnisasja omandamine Hõivamine (AÕS § 126 lg 3)
Kasutusvalduse tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Omanik võib kasutusvalduse seada ka enda kasuks. Sel juhul asendab asjaõiguskokkulepet omaniku ühepoolne materiaalõiguslik tahteavaldus asjaõiguskokkulepe võib olla ka tingimuslik, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või tavaga. Vastava kande tegemiseks kinnisusraamatusse on vaja lisaks asjaõiguskokkuleppele ka menetlusõigusliku kinnistamisavaldust (peab olema notariaalselt kinnitatud) AÕS § 56 lg 3 alusel on võimalik ka kasutusvalduse heausklik omandamine – kui kinnisasja omanikuna sissekantud isikul ei olnud tegelikult õigust kinnisasja käsutamiseks Kasutusvalduse lõppemine Kasutusvaldus lõpeb reeglina kas kasutusvaldaja surmaga või lõppemisega. Lõppemine võib olla seotud mõne muu sündmuse või määratud tähtpäeva saabumisega. (kasutusvaldaja surma
Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab. Mittetehinguline omandamine Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel – omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Hõivamine (AÕS § 126 lg 3)
jaoks mugavamaks see, et notar saab mitmeid andmebaase kasutada veebis (Eesti väärtpaberite kesk- register, Liiklusregister jne) ning seega raha edastamise eelduste täitumist kontrollida. Samade reeglite järgi saab notar ametiteenusena hoiule võtta ka dokumente. See on kasutust leidnud näiteks kinnistusraamatus piiratud asjaõiguse kannete muutmiseks või kustutamiseks antavate notariaal- selt kinnitatud nõusolekute hoiustamisel. Kinnistusraamatuseadus*10 ei luba kinnistamisavaldust või kande kustutamise nõusolekut esitada kinnistusosakonnale tingimuslikuna (kinnistusraamatuseaduse § 42), kuid dokumendi hoiustamisel saab vastava avalduse või nõusoleku allkirjastada ilma selles tingimusi märkimata ning notar edastab selle teisele isikule või kinnistusosakonnale pärast ametiteenuse lepingus kokku lepitud tingimuste täitumist. 3.2. Teadete edastamine ametiteenusena
nende eelduste täitmist. Materiaalõigus nõuab õigusemuudatuse kehtivuse jaoks kinnistusraamatu kande kõrval asjaõigust käsutava isiku õigustatuse olemasolu ja asjaosaliste kokkulepet õigusemuudatuse saabumise kohta. Eesi õiguse kohaselt on asjaõiguse tekkimiseks ja ülekandmiseks vaja asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Kinnistusraamatukande tegemiseks on omakorda vaja kinnistamisavaldust koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Dokumentide loetelu ei sisalda alustehingut. Sellest tulenevalt ei kuulu alustehingu olemasolu kontrollimine kinnistusraamatu pidaja ülesannete hulka. Seaduses sätestatud vorminõuded kinnisasja ülekandmise, hoonestusõiguse seadmise ja ülekandmise ning ostueesõiguse seadmis alustehingule (AÕS § 229 lg 1, §142 lg 1 ja §257 lg 1), kuid nende tehingute vormi kontrollimine ei kuulu kinnistusraamatu pidaja ülesannete hulka.
hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada. § 48. Kandemääruse sisu Kandemääruses peab sisalduma: 1) määruse tegemise aeg ja koht; 2) kande tekst, samuti viide kinnistusregistriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kanne tehakse; 3) määruse põhistus ja õiguslik alus, kui kinnistamisavaldust ei rahuldata; 4) määruse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg; 5) määruse teinud isiku nimi ja ametikoht. Kandemääruse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse. Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale. IV LOENG Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus
Seni kaua kuni V on veel omanikuna sisse kantud. Kui R on esitanud kinnistamisavalduse, aga see ei ole veel rahuldatud. E-le ei ole sellisel juhul tegelikult alust ära öelda, on õigus nõuda nõusoleku asendamisele. Samas tehakse kanded saabumise järjekorras. Leping võib sündida, aga selle alusel ei saa enam kannet teha. Kui E-ga oleks sõlmitud ka asjaõigusleping. Kinnistamisavaldusest sõltub asi. Asjaõigusleping võib olla sõlmitud, ta võib sisaldada kinnistamisavaldust, aga kui kinnistamisosakonnale ei ole esitatud, siis ei ole midagi teha. Kannete esitamise järjekorras! Kui E kasuks oleks koheselt kinnistusraamatusse kantud märge kinnisomandi ülekandmise kohta? Eelmärge välistab R suhtes heauskse omandamise ja käsutus on tingimuse saabumisel tühine. R sissekandmist ei takista. § 63 AÕS. 17. veebruar 2004 Kanne tehti pärast abiellumist, järelikult läheb ühisvaraks, aga kohus võib proportsiooni muuta (§ 19 lg 2 p 3 alusel). 92
."........................a. tõestatud kinnistute ostu-müügileping (notariregistri nr .............), millega likvideerimisel AS Tamm võõrandas käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu Aktsiaseltsile Mänd ning lepingupooled sõlmisid omandi ülekandmiseks asjaõiguslepingu. 1.7. Nimetatud kinnistamisavaldus on Tallinna Linnakohtu Kinnistamisametis menetluses, sellest tulenevad õigusmuudatused on käesoleva lepingu sõlmimise päevaks kinnistusraamatusse kandmata, samuti ei ole kinnistamisavaldust tagasi võetud. 1.8. Käesoleva lepingu objektiks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu nr ............, koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2. Lepingupoolte kinnitused 2.1. Müüja kinnitused: 2.1.1. Müüja esindaja kinnitab: 2.1.1.1. Tema volitused AS Mänd esindajana on kehtivad ega pole esindatava poolt tagasi võetud ning ta omab kõiki õigusi sõlmida käesolevat lepingut esindatava nimel selles toodud tingimustel. 2.1.1.2. Müüja on kinnistu nr. ............
annaabi.ee 
