Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3. Otsime puhta sidemerulli 4. Surume sidemerulliga haava kinni 5. Seome tugevasti kinni Arteriaalne verejooks - žgutt. 1. Seotakse vähemalt mõne cm laiune side ümber surumiskoha 2.Seome peale 2 sõlme, nende vahele paneme pulga 3. Keerame pulka, kuni verejooks peatub 4
kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga
matuse, mis on tuvastatud, kui keskmisse kiviaega kuuluvat. Neist vanim maeti arvatavalt 7150 a.e.Kr. Sealsed surnud on maetud enamasti selili, mõningatel juhtudel mässitud nahka ka kinni seotud. Oli ka kividega kinni kaetud kehi. Haudadesse oli kaasa pandud nipsasjakesi ja tööriistu. Tõenäoliselt arvasid tolleaja inimesed, et surnul läheb elu peale surma edasi ja tal on omi riisu vaja. Kuid arvatakse, et inimesed kartsid surnute hauast tõusmist millele viitavad kehade kinnisidumine ja kividega katmine. 1. http://et.metapedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12.11 2. Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002 3. http://www.histrodamus.ee/index.php?id=rahvastik_8000ema , külastatud 27.12.11 4. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3527&layer=220&lang=est#3527 ,külastatud 27.12.11 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12 .2011 6. http://www.histrodamus.ee/?
vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas
tähistavad Kristuse sündi, on jaani päev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Eestlastel sai Johannesest Jaan juba väga ammu ja Johannese nimi jäi vaid otsese usu- asjadega seotud kõnepruuki. Johannes on niisugune nimi mida kõik rahvad on püüdnud endale lihtsamaks muuta. Selle nimelisest pühakust on saanud soomlastel Juhannus, lätlastel Janis, venelastel Ivan. Jaanipäeva paiku sündinud poisslapsed on sageli nimeks saanud Jaan. Jaanipäeva hommikul Jaani jalgade kinnisidumine oli teada tuntud tava. Seda võidi teha mitut moodi: kas seoti voodi külge ega päästetud enne lahti, kui pidi viina andma või seoti jalad omavahel kammitsasse. Sidumise juures võisid ka Jaanid ise kingitusi saada. Sidumiseks võeti asi, mis Jaanile kingituseks oli nagu säärepaelad jne. Jaanipäeva hommikul võib Jaan terveks eluks õnnelikuks saada, kui ta kinnisilmi ütleb, missugune ilm väljas on, kui ta aga eksib, siis teeb ta end terveks eluks õnnetuks.
võimelised kõndima, suurenenud liikumisvabaduse tõttu saab võimalikuks ümbruse põhjalikum uurimine. Pooleteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi (nt loevad). Kaheaastased kõnnivad ja jooksevad, käivad trepist üles-alla, võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. Koolieelikuiga - 2.-6.eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. saapapaelte kinnisidumine, joonistamine, ühel jalal seismine, poomil kõndimine. Kooliiga - 6.-11.eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Motoorne suutlikkus väljendub nt kirjutamises ja kujundite joonistamises. Kui lastel esineb raskusi kujundite (ring, ruut, kolmnurk) joonistamisel, võib see osutada hilisematele probleemidele kirjutamisoskuse kujundamisel. Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks. Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10
Eestlastel sai Johannesest Jaan juba väga ammu ja Johannese nimi jäi vaid otsese usu-asjadega seotud kõnepruuki. Johannes on niisugune nimi mida kõik rahvad on püüdnud endale lihtsamaks muuta. Selle nimelisest pühakust on saanud soomlastel Juhannus, lätlastel Janis, venelastel Ivan jne... Jaanipäeva paiku sündinud poisslapsed on sageli nimeks saanud Jaan. Helma ja Tarvast kandis nimetati neid Jaani toodud Jaani lasteks. Jaanipäeva hommikul Jaani jalgade kinnisidumine oli teada tuntud tava. Seda võidi teha mitut moodi: kas seoti voodi külge ega päästetud enne lahti, kui pidi viina andma või seoti jalad omavahel kammitsasse. Sidumise juures võisid ka Jaanid ise kingitusi saada. Sidumiseks võeti asi, mis Jaanile kingituseks oli nagu säärepaelad jne. Jaanipäeva hommikul võib Jaan terveks eluks õnnelikuks saada, kui ta kinnisilmi ütleb, missugune ilm väljas on, kui ta aga eksib, siis teeb ta end terveks eluks õnnetuks. 2.Mida sel päeval tehti.
Rusikaga löömine 4 Jalaga löömine 3 Keretäie andmine 4 Kinnisidumine 1 Soo, K., Soo, I. (2002). Teismeliste väärkohtlemine Eestis: riskitegurid ja tagajärjed. Tartu, Soo, K., Reitelman, E., Laan, T. 2012 Wiehe (1990) · Esimene ja kõige põhjalikum õdede-vendade vahelist väärkohtlemist käsitlev uuring (14lk pikk küsimustik) · 67% vastanutest olid kannatanud seksuaalse väärkohtlemise all
1) Endogeensed e. sisetegurid a. Kasv on mõjutatud geenidest, kasv on määratud paljude geenidega üheaegselt polügeenne tunnus. b. Kasvuhormoon hüpofüüs. 2) Eksogeensed e. välistegurid a. Toidu hulk, kvaliteet, kättesaadavus. b. Mehhaanilised mõjutused organite tasandil i. Pidurdus mehhaaniliste mõjutustega kasvu pidurdamine, nt. Hiinas jalalabade tugev kinnisidumine. ii. Ergutus nt. rõngaste lisamisega kaela pikendamine -35cm. Areng ... morfofüsioloogiline (ehituse ja talitluse) protsesside kogum, mis tavaliselt viib organismide keerustumiseni ajas. Jaguneb: 1) Otsene 2) Moondega Tunnus Otsene Moondega Välimus noorjärgu ja Sarnane. Erinevus Väga erinev suguküpse isendi vahel. kehamõõtudes,
puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaz, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. Samas ei tohiks külmakompressi asetada vahetult nahale, vahele tuleks panna side, rätik jne. Väga hea vahend on külmaveekott. 2. Kõrgele. Vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale ja hoida nii 12 päeva jooksul võimalikult kaua. 3. Kompressioon. Oluline on vigastatud piirkonna kinnisidumine, et ennetada või vähendada turset. Selleks kasutatakse elastiksidet, elastseid tugikaitseid või pneumaatilisi vahendeid. 4. Rahu. Vigastatud kehaosa immobiliseeritakse tugikaitsete, lahaste või teipimise abil. Treeningud tuleks katkestada, et vähendada turset ning vältida kordusvigastuste teket. Puhkeperioodi kestus sõltub vigastuse ulatusest. Kinniste vigastuste esmaabis peaks kindlasti kinni pidama veel järgmistest soovitustest:
Teab kus on rätik, seep jne. Mina-pildi kujunemine(hakkab aru saama, kas on poiss, tüdruk, näevad enda omadusi jne), oskab ennast mingite sõnadega kirjeldada). 5-7 a Lugema õppimine, tunnevad tähti, võiksid osata natuke lugeda, suudavad keskenduda juba sellele, mis huvitab ja kas ta on ergas/väsinud jne. Emotsioonide kontrollimine (oskab end tagasi hoida). Mingid arvutamisoskused, lihtsamad tehted sõrmedega, objektidega. Oskus ennast riietesse panna, paelte kinnisidumine(oskavad end ise riietada). Oskavad mängida nii üksi kui koos. Ka lauamänge juba oskavad (ehk vaimset laadi mängud). Teisesed enesteenindusoskused võimaldavad hakkama saada lähuümbruses: oskab voodit teha, võileiba teha, kapist asju võtma, tuba koristama. Minapilt ja enesehinnang oskavad end juba kõrvutada ka teistega ja võrrelda (hinnanguline komponent on neil). 7-10 a - Loetust arusaamine ja oskavad ka ümber jutustada, arvutamisoskus (korrutamine, jagamine juba)
.. Keegi peab olema tugev ning lohutama teisi." Paraku pälvivad sellised inimesed oma "tugevusega" tihti kiitust. "Oh, ta on nii tubli... Kindel kui kalju." Sageli surutakse valu alla ka põhjusel, et inimene kardab oma piinavaid tundeid. Püüe valu peljata ja vältida on äärmiselt inimlik. Miks on südamevalu eitamine või allasurumine nii halb? Sest see pakub üksnes ajutist lahendust. Valusad tunded ei kao kuhugi ning nagu vigastatud põlve kinnisidumine, takistab ka tunnete kinnimätsimine lõplikku paranemist. Need, kes keelduvad leinamast, pikendavad paranemisprotsessi. Kaotustunne vaevab neid palju kauem, nad muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks ning satuvad sageli sügavasse depressiooni. Valu allasurumine lihtsalt ei aita. Naaseme hetkeks füüsilise vigastuse juurde. Teine võimalus on lasta haaval õhu käes paraneda. Sel juhul kaasneb oht, et kukute uuesti ja vigastate koorikut või nokitsete selle hoopis ise ära
Väga hea vahend on külmaveekott. 2. Kõrgele. Vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale ja hoida nii 12 päeva jooksul võimalikult kaua. 3. Kompressioon. Oluline on vigastatud piirkonna kinnisidumine, et ennetada või vähendada turset. Selleks kasutatakse elastiksidet, elastseid tugikait- seid või pneumaatilisi vahendeid. 4. Rahu. Vigastatud kehaosa immobiliseeritakse tugikaitsete, lahaste või teipimi- se abil. Treeningud tuleks katkestada, et vähendada turset ning vältida kordusvi- gastuste teket
Kinniste vigastuste korral võib tegemist olla ka kompartmentsündroomiga. 554 Jäsemevigastuste korral abistamine Haavad Haavad vajavad steriilset, mittekleepuvat sidet. Kõige paremini sobib haava peale esimeseks kihiks steriilne puhas side või, eriti lahtiste murdude korral, steriilne kile, et haavasidet pärast haiglasse saabumist ei peaks haava hindamiseks ära võtma. Tugevam verejooks tuleb enamasti vigastatud veenidest, harvemini vigastatud arteritest, mistõttu kinnisidumine haavast ülalpool toob kaasa venoosse paisu ja suurenenud verejooksu. Kompressiooniside otse haavale toob peaaegu alati kaasa verejooksu peatumise. Kui mõnel harval juhul pole sellega võimalik verejooksu peatada, tuleb see peatada kas käe survega haavale või žgutiga nii kauaks, kuni on võimalik kirurgiliselt sekkuda. Steriilne kile – steriilne läbipaistev kleepkile operatsioonipiirkonna kaitseks Kompressiooniside – rõhkside Pilt 39.2. Reie rebimishaav Luumurrud
annaabi.ee 
