Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kindralstaabis" - 11 õppematerjali

A-Koltšaki elulugu
2
doc

A. Koltšaki elulugu

21. juulil 1900 väljus kuunar "Zarja" Peterburist ning sõitis Läänemere, Põhjamere ja Norra mere kaudu Taimõri poolsaare piirkonda. Ekspeditsioonil avastatud maa-aladest nimetati Koltsaki nimega saar Kara meres ja poolsaar. Aastail 1904­1905 osales Koltsak Vene­Jaapani sõjas miiniristlejal "Serditõi", langes Port Arturi kaitselahingutes jaapanlaste kätte vangi ja viibis 4 kuud vangis. Pärast vabanemist aitas ta taastada Venemaa laevastikku. Pärast sõda teenis ta Sõjamerejõudude kindralstaabis, osales jäälõhkujate "Taimõr" ja "Vaigats" tegevuses. Samuti juhendas ta Beringi väina ja Deznevi poolsaare kaardistamisekspeditsioone. Esimeses maailmasõja algul teenis Koltsak Venemaa Balti laevastikus, juhatades Riia lahe kaitset. 1916. aastal ülendati ta noorimaks viitseadmiraliks ja Musta mere laevastikuülemjuhatajaks, põhiülesandega abistada kindral Nikolai Judenitsit võitluses Osmanite impeeriumiga. 1917

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Verduni lahing
8
docx

Verduni lahing

samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. (Verdun, 1916) Eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. Aastal 1915 kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud. Saksa armee kindralstaabis sündis idee patiseisu murdmiseks. Tuli rünnata sellisel määral, et üks Antanti osalistest (eelkõige Prantsusmaa) väljuks sõjast kurnatuse tõttu. Kuna Prantsuse idapoolse kaitseliini üks tugisambaid – vana Verduni kindlus oli prantslaste käes ja moodustas väga väljakutsuva eendi, siis otsustati rünnata just seda. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile, eeldati et prantslased kaitsevad seda iga hinna eest.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Kiire II ms kordamine
3
doc

Kiire II ms kordamine

Hiroshima, Nagasaki ­ Jaapani linnad, mida USA pommitas aatompommiga. ,,Barbarossa" ­ Saksamaa väkssõjaplaani koodnimetus. Hitler kinnitas plaani 18. detsember 1940. Kiire sõja ja rünnakutega taheti veel sama aasta lõpuks vallutada Moskva ja Leningrad. Nõukogude luurel õnnestus plaan kätte saada peaegu kohe peale selle vastuvõtmist. Üheteist päeva pärast peale selle vastuvõtmist oli plaani koopia Moskvas kindralstaabis olemas. Nümbergi protsess ­ II MS lõpus võeti vastutusele kõik Saksamaad teeninud suuremad isikud ja mõisteti neid sõjakuritegudes süüdi. ,,Kummaline sõda" - Kummaline sõda toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud.

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
Verduni Lahing referaat
14
odt

Verduni Lahing referaat

K. Deutsch- Französische Freundschaft; pr. K. Amitié franco-allemande). 3 Verduni lahingu eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. 1915. aastal kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud. Saksa armee kindralstaabis sündis idee patiseisu murdmiseks. Tuli rünnata sellisel määral, et üksAntanti osalistest (eelkõige Prantsusmaa) väljuks sõjast kurnatuse tõttu. Kuna Prantsuse idapoolse kaitseliini üks tugisambaid ­ vana Verduni kindlus oli prantslaste käes ja moodustas väga väljakutsuva eendi, siis otsustati rünnata just seda. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile, eeldati et prantslased kaitsevad seda iga hinna eest. Pealegi olid ühendusteed

Ajalugu → Maailmasõjad
16 allalaadimist
Kellele lüüakse hingekella
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selles piirkonnas rännanud. Siis mõtles ta kindral G-le, kes oli talle kindralstaabis andud käsu sild rünnaku alguses õhku lasta, et

Kirjandus → Kirjandus
554 allalaadimist
Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway
18
doc

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ Pablo naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selles piirkonnas rännanud. Siis mõtles ta kindral

Eesti keel → Eesti keel
19 allalaadimist
20-sajandi algus kuni esimene maailmasõda
13
odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Üheks sihtkohaks oli näiteks Venemaa. Veeti ka Hispaaniasse ja Portugali. Rikkad inimesed panid raha panka ja elasid protsentidest ­ rantjeesid oli umbes kaks miljonit (38,9 miljonist) ehk veidi alla 5% inimestest. Kaks olulist sündmust. Dreyfusi afäär ja võitlus kongregatsioonidega. Dreyfusi afäär kestis 1894 ­ 1906. Dreyfus oli sõjaväes kõrgem ohvitser, oli ka juut. 1894 süüdistati teda spionaazis Saksamaa kasuks. Leiti tõestust kirja näol, et Prantsuse kindralstaabis on Saksa spioon. Soovitati tal end maha lasta, aga ta otsustas tõestada, et ta on süüdi. Vangistati, degradeeriti ja saadeti asumisele Kuradisaarele Prantsuse Guyanas. Osalt arvati, et ,,juudid on meid sakslastele maha müünud". Lõhenemine ­ osad kaitsesid, teised arvasid, et on süüdi. Uus kindralstaabi ülem hakkas uurima ja avastas, et tegelikult oli süüdi üks Ungari krahv. Dreyfusi süüdistajad teadsid ka, et ta ei ole süüdi

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Semiootika KONSPEKT
26
docx

Semiootika KONSPEKT

H. Paul Grice (1913-1988) Logic and conversation (1975) Ta oli väga mõjukas figuur. Et lausetest aru saada tuleb meil teada konteksti. ,,See tüdruk meenutab mulle Dreyfusi, armee ei usu tema süütusse". Dreyfus oli väga kuulus protsess. Alfred Dreyfus oli selline inimene, kes oli suur prantsuse patrioot, kindralstaabi ohvitser. Siis avastati et kindralstaabist oli dokumente kopeeritud ja hakkasid sattuma vaenlaste kätte (sakslaste). Siis selgus, et kindralstaabis on üks juut ja järelikult tema on lekitaja. Dreyfus mõisteti süüdi, ta veetis üle kümne aasta vanglas. Selle aja jooksul aga tekkisid suured protestid. Vahepeal aga kriminalistika arenes ja arenes muuseas ka käekirja uurimine. Selgus, et see dokument, millel oli Dreyfusi käekori, oli võltsing. Neid võltsinguid tegi Fedinand Walsin Esterhazy. Dreyfus toodi surmasaarelt tagasi ja sai oma au tagasi.

Semiootika → Semiootika
48 allalaadimist
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

hektarilise Pokardi mõisasüdame Helme vallas Valgamaal; Lätist Karutapja ordeni III järgu ja Soomest Valge Roosi II klassi komanöriristi. Pärast Vabadussõda teenis 6. jalaväepolgu ülema abina, 3. Piirikütipataljoni ja Viljandi garnisoni ülemana, oli mitmetele ümberformeeritavate väeosade ülemaks. 1922 .aastal lõpetas ta Alalisväe Ohvitseride Kursused ja võeti samast aastast Kindralstaabi käsutusse. Kindralstaabis teenimise ajal ülendati ta 1923 .aastal majoriks ning lõpetas 1925. aaastal Kindralstaabi Kursused, mis sama aasta 18. augustist nimetati Kõrgemaks Sõjakooliks. Edasi suunati ta Prantsuse Kõrgemasse Sõjakooli, milles õppimise ajal ülendati 1927. aastal kolonelleitnandiks. Samal, 1927. aastal lõpetas ta Prantsuse Kõrgema Sõjakooli ning eduati 1. oktoobril Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ( ühtlasi ka Kõrgema Sõjakooli ) ülema abks õppealal. 1928

Sõjandus → Riigikaitse
30 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

ülemjuhataja Aleksander Koltšaki. Koltšak oli elukutseline mereväeohvitser, sünd 1874, oli silma paistnud mitmetel aladel, hariduse saanud mereväelise, kõrgelt haritud. 20.saj alguses saanud nooremleitnandina kuulsaks mitmetel ekspeditsioonidel. Vene-Jaapani sõjas oli miinilaeva kaptenina õnnestunud panna miinitõkked. Koltšaki vääristati Georgi ordeniga, oli kõige auväärsem autasu. Teenis mereväe kindralstaabis, Balti laevastiku staabis, I ms ajal oli kõigi Läänemerel tegutsenud Vene miinilaevade kõrgem juht, 1916 a-st sai temast Vm Musta mere laevastiku juhatada. Pärast veebr revol oli ajutiselt Vm toimuvast eemale jäänud, AV korraldusel saadeti USA-sse tutvuma sealse sõjalaevastiku arenguga, sealt tagasi pöördus alles pärast okt pööret, jõudis 1918 suvel Vladivostoki ja liikus Vm siserajoonidesse, Ufaas nov 1918 tehti temast Vm ülemvalitseja. Kui palju ise vandenõulastega

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun