niivõrd, et sõda oodati ja sakslasi tervitati kui vabastajaid. 13)Juuniküüditamine-Juuniküüditamine oli 1941. a juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus aeti oma kodudest välja ja toimetati teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. 14)Millal Eesti okupeeriti sakslaste poolt? 5.juuli, 1941. 15)Mis iseloomustab Eesti majandust ja sisepoliitilist olukorda Saksa okupatsiooni ajal? · Tsiviilvõim oli Eesti kindralkomissariaadi käes ja mille juhiks oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann. · Sellele allus Eesti Omavalitsus, mille juhiks oli Hjalmar Mäe. Tsiviilvalitsuse kõrval tegutsesid Eestis Saksamaa politseiasutused. · Sõjaline okupatsioonireziim oli huvitatud eeskätt kohalike ressursside kasutamisest Saksa sõjatööstuse heaks. Mõne arvestuse kohaselt ületas Balti riikide eksport
Punaarmee loovutas vastupanuta Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini. METSAVENNAD võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. Võitlus toimus Eesti nimel ja sinimustvalgete lippude all. Natsid moodustasid Eestist KINDRALKOMISSARIAADI. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased. Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks
Esti vabadussõjalaste propaganda juht- Johan Laidoner- kolonel, sõjavägede ülemjuhataja. Andres larka- vabadussõjalaste keskliit liikumise eesotsas olija. Hjalmar mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist Johannes semper- Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940 Johannes vares-barbarus- Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940 Andrei ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940 Karl litzmann eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar, kes lähtus saksamaa huvidest. Idel jakabson- Eesti autonoomse rahvuskubermangu moodustamine- 1917. pärast veebruarirevolutsiooni Eestimaa kubermang vene keisririigi koosseisus. Eesti Maapäev ja Maanõukogu moodustamine- maanõukogu oli esimene eesti demokraatlikult valitud esindusorgan.1917 Iseseisvusmanifesti välja kuulutamine pärnus- 23.veebruar 1918. Eesti vabariigi ajutise valitsuse moodustamine- 24.02.1918. ees otsas Konstatin Päts. Eesti vabadussõda- 28
Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944 Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950 Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978 Karl Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987 Vaino Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990 Siim Kallas – Reformierakonna asutaja 1994, peaministri kandidaat Tiit Made – IME-idee autor, EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige
Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5. detsembril 1951 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissariaadi etteotsa sai Karl Siegmund Litzmann, kes suhtus eestlastesse küll hästi, kuid viis siiski ellu Berliini poliitikat. Kuna Eestist pidi saama tulevikus osa Suur- Saksamaast hoiduti röövmajanduslikest sammudest, mis eesti majandust väga kurnavad. Seetõttu aidati mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Muudatused: · põllumeestele kehtestati müüginormid
üldist juhtimist ja järelvalvet teostas aga haridusdirektor. Eesti Omavalitsuse juhi ja haridusdirektor Hjalmar Mäe määruse järgi võisid kirjastajateks ja toimetajateks olla saksa ja eesti soost laitmatute elukommetega isikud. Kirjastuste asutamiseks ja iga üksiku raamatu väljaandmiseks tuli iga kord taotleda haridusdirektorilt luba. Lisaks Eesti Omavalitsusele kontrollis kirjastusi ja trükki suunatavaid käsikirju ka Saksa Kindralkomissariaadi alluvuses olev Amt für Verlagswesen. Trükiloa saamiseks tuli esitada taotlus kolmes eksemplaris koos käsikirja ja sisu saksakeelse kokkuvõttega. Kirjastuste tegevust piiras paberipuudus. Trükiloa saamisega koos anti luba paberi ostuks.1944. a. märtsipommitamise järel muutus paberi saamine enam-vähem võimatuks. Rinde lähenedes ahenesid kirjastamisvõimalused veelgi. Augustis 1944 katkestati peaaegu poolte ajakirjade ilmumine ja 1. septembrist lõpetati ilu- ja
Leitnant 32 19 236 287 Nooremleitnant 10 1 77 88 Aukraad teadmata - - 64 64 Kokku 230 135 684 1049 Eesti kindralohvitseride saatus 1940.-1944. Aastal Detsembril 1941 registreeriti Eestimaa Kindralkomissariaadi territooriumil 1 017 475 inimest: 450 601 meest ja 566 874 naist. Metsavennad. Esimene kogu Eesti rahvast sokeerinud massiküüditamine 13.-14.juunil 1941.aastal pani kõik asjad paugupealt paika ja tegi okupeeritud rahvale selgeks, et midagi head oodata ei ole. Eestlased said aru, et okupant võib ka nendeni jõuda ja juba järgmise küüditamislainega võivad nemadki olla Siberisse saadetud. Jarelikult oli vaja põgeneda ja varjuda
samu teoseid ja autoreid. Kui raamatukaupluse või -kogu juhatajal tekkis mõne teose suhtes kahtlus, pidi ta pöörduma Haridusdirektooriumi poole, mille pädevusse raamatukogud kuulusid. Käsikirjale trükiloa hankimiseks tuli see saata Haridusdirektooriumi, kes suunas selle omakorda Kirjastusametile, alates 1942. aasta lõpust aga Riias asuvale Riigikomissariaadile. Nii kirjastamist kui kontrolli trükitööde üle juhtis Rahvakasvatuse Peavalitsuse Kirjastusamet koos Kindralkomissariaadi alluvuses oleva Amt für Verlagsweseniga. Kogu Saksa okupatsioonile omast kahekordsete asutuste süsteemi rakendati ka ajakirjanduse puhul. Saksa tsensuur kuulus Kindralomissariaadi pressidetaili pädevusse, Eesti tsensuur Eesti Omavalitsuse Pressiametile ja Rahvakasvatuse Peavalitsusele Tallinnas oli nii eel- kui järeltsensuur. IV Sõjajärgsed aastad Juba 1944. aasta veebruaris Leningradis kohustas hariduse rahvakomissar N8igol Andresen
saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 14 3.5. Saksa okupatsioon 1941-1944: 1941 aasta suvel kustus paljude eestlaste lootus omariikluse taastamisest. Saksa okupatsioonivõimud Eesti iseseisvust taastada ei kavatsenud ning Eesti alast moodustati kindralkomissariaat (kindralkomissariks K.S.Litzmann), mis oli allutatud Saksa Ida-alade ministeeriumile. Kindralkomissariaadi kõrvale loodi ka eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus (eesotsas Hjalmar Mäe), mille tegevus oli aga allutatud sakslastele. Kohalikku elu maakonna, linna ja valla tasandil juhtisid ametisse määratud eestlased, kes allusid lisaks Omavalitsusele ka saksa piirkonnakomissaridele. Majanduse arendamisel oli okupatsioonivõimude peamiseks ülesandeks Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti elanike
22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu aktivistide Rinne (LAF) ,mille ees Leedu Berliini suursaadik Kazys Skirpa, hiljem Juozas Ambrazevicius seega Saksamaa tegi Leeduga koostööd ja lubas omavalitsust. Balti riigid + Valgevene moodustasid riigikomissariaadi Ostland, mida valitses Riias riigikomissar Hinrich Lohse. Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida juhtis Tlna baltisakslane Alfred Rosenberg. Iga riik sai oma kindralkomissariaadi, mida juhtisid kindralkomissarid + kohalik omavalitsus, mida juhtisid direktoraadid: Hjalmar Mäe, Oskars Dankers, Petras Kubiliunas. III Reich võttis üle natsionaliseeritud vara, eesmärk Balti ressursside max kasutus sõja tarbeks. Põrandaalused rahvuslikud opositsioonirühmed, mille eest Est viimane PM Jüri Uluots, Lät sotsdem juht Puls Kalnins hoidsid sidet Stockholmi kaudu välismaailmaga. 1944 ühendatud keskorganisatsioonid Eesti Rahvuskomitee, Läti Kesknõukogu, Leedu
kandis esialgu abilinnapea kohuseid. 18. veebruaril 1942 vabastati Koov Eestimaa kindralkomissari poolt isikliku taotluse alusel ametist ning ametisse nimetati paranenud maanõunik Arnold Paas (Amtsblatt, 1942, 4, 64). 5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvalitsuse kontrolli alla ning ametisse asusid Saksa tsiviilametnikud. Eestimaa kindralkomissariks määrati ametisse Karl-Siegmund Litzmann. Kindralkomissariaadi koosseisus moodustati seitse piirkonnakomissariaati. Saare ja Lääne maakond moodustasid koos Kuressaare piirkonnakomissariaadi. Piirkonnakomissariks määrati Holsteinist pärit maanõunik Heino Schröder (Amtsblatt, 1942, 1, 3). Haapsalus asus piirkonnakomissari büroo. Piirkonnakomissarile alluvas aparaadis oli Kuressaares vaid paar sakslast, mis ei võimaldanud tal eriti sekkuda kahe maakonna administeerimisse. Erinevate
linna-, maa- ja vallavalitsused, kuid - ilma volikogudeta Algselt teostas kõrgeimat sõjaväelist ja tsiviilvõimu Eestis Väegrupp Nordi tagalalülem kindral Franz von Roques. 5. detsembril 1941 loeti Eesti alad rindetsoonist väljas olevaiks ning võim läks armeelt üle tsiviilvõimule. Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar Karl Siegmund Litzmanni juhitud Eesti kindralkomissariaat, mis tegutses 6. detsembrist 1941 17. septembrini 1944. 15. septembrist 1941 asutas tegevust kindralkomissariaadi loal tööle hakanud Eesti Omavalitsus, mille juhiks sai 1941. aastal Nachumsiedlungi käigus Saksamaale ümber asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasenud Hjalmar Mäe. 18. septembril määras omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude annektsiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla
annaabi.ee 
