11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline
11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule
1325.aastal täideti Ülemiste veega. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. All- linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12
linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23)
struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.2 1 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16299 2 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST 3 1. Tallinna linnamüür 1.1 Linnamüüri ajalugu Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. Tallinna vanalinna ehk Toompead ja all-linna kaitsevast kivist ringmüürist3 kui olemasolevast objektist pärinevad esimesed ürikulised andmed aastatest 1265 ja 1310.4 Kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. Aastatel, hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür kujunes lõplikult välja kolme sajandi jooksul, linnamüüri enamikud osad valmisid 16. Sajandi keskpaigaks. Tallinna linnamüür oli üks oma aja
paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna varasemaks kindlustatud osaks oli linnuse ala Toompeal
Juhataja 1 15000 4950 19950 Tüülised 2 2*5000 2*1650 13300 Kokku: 33250 Tabelisse võetud hindade veebilehed: www.maksud.ee 13 Tabel 10 kindlustuskulud Antud tabel kindlustuskulud koosneb kindlustustest, mis on ettevõttes tehtud. Kindlustatud on auto ja hoone saunaga. Kindlustuse makse on arvutatud ühe aasta kohta. Jrk Nimetus Arv Hind Maksumus 1 Varakindlustus 12 591eek/kuus 7092 2 Liikluskindlustus 1 5707 5707 Kokku: 12799
müüri äärde, et võidelda saabuvate abivägedega. (Gardner 1983) Lihtne, aga efektiivne paigutus. Selline taktika töötab küll ainult sel juhul kui mõlemad väed on umbes võrdsed, muidu jäävad mõlemad küljed liiga nõrgaks ja vaenlane murrab läbi. Saabuvad gallid ründasid öösel, visates relvi kaugelt, et teatada Vercingetorixit oma saabumisest. Järgmisel päeval tulid liitlased lähemale ja paljud said haavata roomlaste kindlustustest ning nad taganesid. Järgmisel päeval ründasid gallid mõlemalt poolt. Mõned roomlaste kohordid lahkusid kindlustustest ja tiirlesid ümber väljaspoolsete vastaste tagala, üllatasid neid ja tapsid need, kes proovisid põgeneda. Vercingetorix nägi, mis oli juhtunud ja alistus, loovutades oma relvad. (Gardner 1983) Järjekordne näide sellest kuidas kahekordne ülekaal ei olnud piisav roomlaste võitmiseks otseses lahingus. Kindlasti aitas roomlastele kaasa ka nende püstitatud müür.
Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Kuigi väga paljud ehitised on Tallinnas omaette haruldused ja vaatamisväärsused, on eriline väärtus just see, et säinud on keskaegne miljöö ja struktuur kui tervik, mis enamikes teistes Eesti ja Põhja- Euroopa linnades on suurelt osalt kadunud. Võimsatest kindlustustest tingituna pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste puudumisele pole Tallinn ka maha põlenud tulekahjudes, nagu on juhtunud teistes Eesti linnades Narvas, Tartus ja Viljandis, aga ka paljudes Saksa linnades nagu Königsbergis, Hamburgis, Kielis, Rostockis ja mujal. Tallinna pole aga ka vana eirates massiliselt ümber ehitatud, nagu toimiti Riias, Stockholmis ning mitmel pool mujal, sest Tallinn oli kuni käesoleva sajandi alguseni suhteliselt kõrvaline ja vaene linn
Põhjapoolsetle aladele saabus uut rahvast suht vähe. Eestlastele on geneetiliselt ja antropoloogiliselt lähedasemad lätlased. Lätlased hakkasid assimileerima Põhja Lätis elanud soomeugrilasi ja hiljem liivlasi. Ungarlased tegelesid Lõuna Uuralis rändkarjakasvatamisega ja nendel keeleline sarnasus ugrirahvastega, u 9. - 10. sajandil jõudsid praegustele Ungari aladele. Tartu linna kindlustustest saame teada, et 17. sajandi linnaplaanidest. Läänemere ääres on see häda, et muinsuskaitse ei lase kaevata, v.a pääastekaevamistel. Linnamüür palju säilinud Tallinnal. Kiviaeg ---> Vaseaeg (eneoliitikum), mõnedes piirkondades ---> pronksiaeg Aemes lad pronks, lithos kivi. Haleoliitikum, hakkas lad vaskne. Vaske looduses ehedalkujul ei leidunud eriti. Väike Aasiast ja Lähis Idast 7000 e.Kr vasest taotud esemed. Lähis Idas valatud vasest esemed 5000 e.Kr
Suurem osa pronkskirvestest olid pärit Lõuna-Skandinaaviast. Pronksiaja keskel tulid ka rõhkpalk hooned, täh raiuti jämedamaid palke! Noorem pronksiaeg Tekivad kindlustatud asulad mereäärsetesse piirkondadesse. Teada on viis, kolm Saaremaal, üks Iru (Tallinna juures, Pirita jõe ääres) ja Narva. Sisemaalt kindlustatud asulaid avastatud pole. Kaali kraatrivalli peal paikeb üks Saaremaa kindlustustest, üks osa sellest on täielikult kindlustatud kividest piirdega. Ühiskond võis olla üsna suurte majanduslike erinevustega. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on pronksivalude osadega. Võrude tegemiste vorme oli ka, aga võrusid mitte. Skandinaavias olla võrusid mitmeid, vorme aga ei. Muistsete põldude jäänused on ka leitud, kõige vanemad on saharoo põllud. Nad on säilinud tänu sellele, et omal ajal tehti kivikoristust ja selle käigus loobiti kivid kokku. Üks
Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg".
Kuid Roomlased komplekteerides oma kodanikest, ustavaks jäänud liitlastest ja orjadestki uusi leegione ning õhutades Balkanil osava diplomaatiaga Kreeka riike võitlusse Makedoonia vastu. Itaalia linnad taasalistati. Peagi läksid roomlased rünnakule ka Sitsiilias. 211 a. talvel vallutas väepealik Marcellus enam kui aastase piiramise järel tormijooksuga Sürakuusa, murdes läbi omal ajal Dionysiose poolt rajatud ja nüüd leidur Archimedese näpunäidetel täiustatud võimsatest kindlustustest. Archimedes ise hukkus rünnakule järgnenud rüüstamise käigus. Hellenistlik maailm Kreeka ja idamaade ajaloos on ajajärk Aleksander Suurest Vahemere idaosa kreeka riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Tavaliselt loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas
annaabi.ee 
