inimsüdameid, luuletajaid peab mees nii rahva teenreiks kui juhtideks. /Proletaarlased me, kelle tööriistaks sulg/. Luuletus lõpeb selelga, et Majakovski ei suuda finantsinspektorit ümber veenda ja nõustub maksuga ning soovitab inspektril endal sulg haarata ja värsiridu kirjutada. /Laulud, laulud, kuhu te mind viite?/ küsib Sergei Jesseenin. Tutvudes team elulooga tundub, et tema luuleanne oli talle kahjulik, kainetel hetkedel mõistis ka ta ise enda täbarat olukorda ja kindlusetust, see haakub hästi hobusega, kes üksi loojangule vastu kappab, segaduses ja eksinuna. Olen viimaen külapoeet ma, lihtne laulude lausadest sild. Päeva lahkumispalves mind veetma kutsub kaskede viirukipild. See salm ei saa küll pärineda kelelgi muu kui Jesseenini sulest. Tema loomingus domineerivad loodusteemad, seal kujuyatud pildid kirjeldavad just mehe kodukohta Rjazani ümbruses. Kuid 20. sajandi algus oli Venemaal tormiliste muutuste aeg, kiirenema hakkas
2. Kui keskpank kindla rahakasvu reegli välja kuulutaks, oleks töökontaktid pikemad ja vähem indekseeritumad indekseeritumad. Kuna uusklassikalikud arvavad, et vaid ootamatud rahamuudatused võivad anda reaalset efekti,, siis näib,, et nad kaitsevad p poliitika salajasust. j · Samas hüplev rahakasv suurendab kindlusetust ja mõjutab ebasoodsalt majanduse efektiivsust. · Nagu N monetaristidki i idki on ratsionaalsete i l ootuste teoreetikud ik d tulised li d rahakasvu kindlaksmääratud reeglite pooldajad. 36
Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 17. Skisoidne isiksus. Tekib hirmust sõltuvuse kaotamise ees
Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi: 1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks. 2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest. 3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded
Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi: 1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks. 2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest. 3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded
· rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks 12. Meediumide erinevused: kasutamise ja vastuvõtu küsimused. Olenemata sellest, et meediumite liigitamine on muutunud erinevate asjaolude tõttu, on siiski säilinud teatud kujundid ja definitsioonid selle kohta, milles meedia on parim. Nt hoolimata paljudest tootmise, ülekande ja vastuvõtu muutumistest ja edasiarendustest on televisioon säilinud peamiselt perekondliku meelelahutuse vahendina. Uuem digitaalne meedia on lisanud kindlusetust selle suhtes, milline meedium on mille jaoks sobivaim, seevastu on nad lisanud uue dimensiooni, mille alusel meediume eristada: interaktiivsuse määra. Suurema interaktiivsusega on need meediumid, mis võimaldavad pidevaid teadlikke valikuid ja kasutajapoolseid vastusõnumeid. Meediakasutuse liigitamine: 1) Kodus või väljaspool kodu? 2) Individuaalne või kollektiivne kogemus? 3) Avalik või privaatne kasutus? 4) Interaktiivne või mitte? (lk 30) 13. Massi mõiste
Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 16. Skisoidne isiksus. Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu
Vaarumine lisandub jalapöia vaatamisel, sest ümbrust silmad siis ei haara. Kukkumishirm Arvestatav riskifaktor vanuritel on kukkumishirm. Sel puhul muudab nii mõnigi vanur kõndimisstiili, käib lühikeste lohisevate sammudega ja ette kummardudes ning pingutab kehatüve ja ülajäsemeid. Mõnikord sööstab vanur dramaatiliselt käsi vehkides toolile. Kõik see raskendab tasakaalu säilitamist ja soodustab kukkumist. Kogetud kindlusetust nimetab vanur ,,pea ringi käimiseks". Õnnetusjuhtumid Talvel on kukkumise põhjuseks harilikult libedus, komistamine (väljas). Kodus põhjustavad komistamist vaibaservad ja lävepakud. Samuti soodustavad seda kulunud või kõrge kontsaga jalatsid. Sageli on õnnetusjuhtum seotud psüühilise seisundiga nagu kiirustamine, tähelepanuhajumine, mure, väsimus või depressioon. Kukkumisriski suurendab tasakaalutunnetuse langus, mistõttu vähesedki konarused võivad põhjustada kukkumist.
Aga seniste arenguvektorite vastassuunaliseks muutmine on enamasti hoopis võimatu või vähemalt väga kallis. Majanduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel võiks lähtuda põhimõttest a la dieet on toitumisviis, mis võimaldab kaalus aeglasemalt juurde võtta. Riigipoolsel sekkumisel võib kahtlemata eristada nii negatiivseid kui ka positiivseid külgi- tagajärgi (Raudjärv, 1995, lk 32). Riigipoolne sekkumine võib ettevõtetele tekitada kindlusetust ja segadust. Majandusliku reeglistiku pidev muutmine ei soodusta stabiilsust. Riigiasutused võivad reforme teha ka lihtsalt reformide endi pärast. Lihtsalt seletades: mingi ministeerium peab oma töökust ja progressiivsust demonstreerima, oma olemasolu (veel parem laiendamist) õigustama. Minister vajab mänguruumi eneseteostuseks ja oma poliitilise karjääri edendamiseks jne.
Hulk võib olla äärmiselt kergeusklik. Legendide tekkimine ja levik on hulkade keskel väga kerge. Hulk mõtleb piltlikult, kuid esilemanatud pilt äratab omakorda rea teisi, milliseil pole mingit loogilist sidet esimesega. Tõelised faktid asenduvad hallutsinatsioonidega. Esialgne illusioon nakatab, teised tagantjärele kinnitavad seda, võtavad omaks; 3) tunnete liialdus ja labane ühekülgsus hulkadel hulgad ei tunne ei kahtlust ega kindlusetust ja lähevad alati äärmusteni. Nende tunded on alati liialdatud. Tunnetel, mida hulgad ilmutavad, on see kaksiktunnus, et nad on väga lihtsad ja väga liialdatud. Hulga tunnete lihtsus ja liialdus hoiavad teda kahtluse ja kindlusetuse eest; 4) hulkade sallimatus, sõnakuulmise nõudmine ja nende konservatiivsus. Nende tunnete põhjus hulkade orjalikkus tugeva autoriteedi ees. Ajutine revolutsiooniliste instinktide ärkamine hulkades ei takista neid olemast äärmiselt
annaabi.ee 
