kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud olümpiamängudel lauljatele ja pillimängijatele võistlusi, välja arvatud heeroldi- ja trompetivõistlused. Kilbijooksus pidid võistlejad stardijoonel olema täisvarustuses - kiiver, pantser, oda ja kilp, kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. 5 Ülesehitus Esialgselt toimusid olümpiamängud ühel päeval, spordialade lisandudes pikenesid need kolmele ja hiljem viiele päevale. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei
pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud. Olümpiamängudel võistlesid täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja
Kolmandal päeval võitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www. Hobuste võiduajamine Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Neid autasustati küll ainult pärjaga,
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama.
ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta. Olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud rõngast Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia
rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast
pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Olümiamängude kava Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Olümiamängude kava Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei
auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu . Võitjaist peeti väga lugu ja neid imetleti kui kangelasi . Mõned isegi uskusid , et spordisangarite kujudel on imettegev võim . Spordialad . Antiikolümpial polnud võistkondlikke alasid . Alguses oli kavas ainult üks ala : u 200 m pikkune kiirjooks . Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad . Legendi kohaselt võitis Apollon esimeses rusikavõitluse matsis Olümpia sõjajumal Arese . Võisteldi rusikavõitluses , kaarikusõidus , kilbijooksus , hobuste võidujooksus ja viievõistluses . Viievõistluse alla kuulusid : jooks , kaugushüpe , kettaheide , odavise ja maadlus . Võistlused olid ohtlikud , osalised said sageli viga , mõnikord isegi surma . Enamikul võistlusaladel võisteldi alasti . Ühe legendi kohaselt sai see alguse sellest , et kord kaotas üks atleet jooksu ajal oma niudevöö ja kõigile sai selgeks , et lihtsam on võistelda ihualasti . Võistlejad .
pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7 24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine: 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad: Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
(staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmanda päeval võistlesid mehed jooksualadel: alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. (Vikipeedia, 2015) 9 KOKKUVÕTE Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr
Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualadel. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal ehk viimasel päeval toimus lõputstremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 19.sajandi keskel sai alguse tänapäeva kergejõustik Briti saartel. 1850. aastal asutati Suurbriatnnia õppeasutuses Oxfordis esimene kergejõustikuklubi, 1855. aastal koostati esimesed võistlusmäärused ning 1866. aastal peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist alustati Stockholmis 1912. Aasta
pentatlonis e. viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadion pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Ajal, mil Kreekast sai osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud populaarseks rikaste roomlaste hulgas. Olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Aastal 67 pKr võistles olümpiamängudel koos parimate sportlastega ka keiser Nero, kusjuures ta võistles igal alal. Pole vist mõtet rõhutada, et mees sa ka igal alal austava esikoha
14 Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
annaabi.ee 
