· Maitse on tugev ja tooniandev. · Selleri juured pesta kõva harjaga voolava veel all ja koorida. Kooritud sellerid muutuvad õhuhapniku toimel pruuniks. · Selleri kasutamisvõimalused toiduvalmistamisel on mitmekülgsed, peamiselt kasutatakse liha-ja kalatoitude maitsestamiseks.Selleri juurviljast saab valmistada mitmesuguseid maitsvaid toite. Asendamatu komponent köögiviljasalatites, kui maitseb ka omaette salatina nii keedetud kui ka toorelt. Kikerhernes e. Nuut e. Põishernes · inglise k: chickpea või garbanzo bean · soome k: kikherne või kahviherne Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel ja Kesk-Aasias kasvatatav vanakultuutaim väga valgu- (16- 30%) ja rasvarikaste (4-7%) seemnetega. Kasutataksenii värskelt, konserveeritult kui kuivatatult. Kikerhernest jahvatatakse jahu, sellest tehakse suppe, salateid, hautisi ning kogu Põhja-Aafrikas väga populaarset dipikastet hummust, mille nimetus tähistab araabia keeles just kikerhernest
Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandus üksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) ..nim. maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad
*Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
trend "tasuta" on jõudmas oma teise põlvkonna, liikudes lisaaine-ja kunstliku tasuta toodete vahel. Samuti ka gluteeni-ja laktoosivaba tasuta toodete vahel. Miks gluteenivaba toote müük 16%-lt 1,6 miljardi dollari eest aastal 2009, müük peaks tõusma 2,3 miljardi dollarini 2014. Sest, et reklaamitakse tasuta kaupu.Vastavalt Nielsen Company andmetele, koostisosasi, mis maitsevad hästi, on ohutud alternatiivid Pulsemilled tooted , sealhulgas herned, läätsed ja kikerhernes samuti. Gluteenivaba toodete valikuid reklaamitakse üsna palju marketites ka tasuta toodete all. Nn.ostad ühe toote saad teise kauba peale. Expo koostisainete tarnija leidis, et HealthFocus International 2009 uuring tarbijate 18 riigist leidis, et 57% vabast tahtest on vältida kunstliku koostisained toidus, 22% on vältida gluteeni, ja 20% vältida kõrge tasemega fruktoosi maisisiirupit, 45% kunstlikke magusaineid, ning 44% kunstliku värvi. 6. Maitsetrendide kuulsus
seemnenabaks. Sugu LIBLIKÕIELISED Perekond Hernes- Pisum *söögihernes *söödahernes Perekond Hiirehernes- Vicia *põlduba- väga erinevad *Suvivikk- suuremad, lopergused, pruunid *talivikk- väiksemad, tumedamad, ümarad. Perekond Lääts- Lens *suureseemneline lääts- kettakujuline, lapurgused *väikeseemneline lääts Perekond Põld- Seahernes- Lathyrus setivus *põld- seahernes- kiilukujuline Perekond kikerhernes- Cicer arietinum Perekond Aeduba- Phaseolus *harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel *õisuba *kuldaeduba e. Mash- roheline Perekond Sojauba- Glycine nispida Perekond Lupiin- Lupinus angustifolius *ahtaleheline lupiin *kollane lupiin *valge lupiin *Hulgilehine lupiin- Lupinus polyhyllus Kaunviljade esitlus Kasvutingimused: *võimelised kasvama erinevates tingimustes *idanemise, õitsemise ajal vajavad palju niiskust
kapsas kg 0,29 kardemon kg 45,63 karripasta kg 6,38 kartul (koorimata) kg 0,26 kartulitärklis kg 1,55 kastmepaksendaja kg 5,4 keedetud punane peet kg 0,82 keedusink kg 2,3 keedusink viilutatud kg 4,16 keefir l 0,53 kiirkaerahelbed kg 1,33 kiivi kg 1,3 kikerhernes kg 2,3 kirsikompott kg 4,42 kirsimoos kg 3,4 kirsstomat kg 4,43 kitsejuust kg 19,09 kodujuust kg 2,97 koha kg 11,19 kohafilee kg 10,4 kohupiim kg 2,26 kohv kg 7,09 kohvikoor (lehes) tk 0,03 kohvikoor 10% l 1,5 kokteilkirsid kg 6,45
.hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD
seemnete/pähklite/mandlitega. *Süüa vähemalt viis korda päevas ja jätta puuviljad vahepaladeks *Mitte süüa süsivesikuterikast toitu eraldi, võtta kõrvale mõni valgurikas toiduaine. Näiteks: süüa riisi kalaga, kartuleid lihaga. *Valida täistera toode. Näiteks: kaerahelbed, rukis, pruun riis. *Juua tomatimahla, köögiviljamahlu, värskelt pressitud mahlu *Tarbida kaunvilju: hernes, uba, läätsed, kikerhernes. *Hoiduda transrasvadest ja hüdrogeenitud rasvadest (e töödeldud toidust) ning lisada igasse päeva pähkleid, chia- ja kõrvitsaseemneid. *Tarbida naturaalseid lihatooteid, valmistada toidud ise, võimalusel vältida pooltooteid ja eelnevalt töödeldud toiduaineid. *Mõõdukas ja terve mõistus on toiduportsjonite suuruse määramisel parimad teejuhid. Liina Raidoja
· Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik -Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured -Esineb kolm juurestikutüüpi 1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid) 2. Arenenud on: a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes) b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega
# juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid hernes, uba, sojauba, maapähkel, lääts, lagrits, ristik, lupiin, mesikas, kikerhernes tehnilised kultuurid: indigo Selts roosilaadsed - Rosales Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp # õietelg laienenud õiepõhjaks (hüpantium), mis võib olla lame, kuhikjas v
osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola.
annaabi.ee 
