Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim
Tegelikult pole pimedusega sel puhul midagi pistmist. (Mere 2007) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat: · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga. · Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. (Mere 2007) 2.2. Pärilikkus
Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi): · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga. · Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel
2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus- süsteemi). 3. Kirjelda taju võrgustikumudelit, sh alt-üles ja ülevalt-alla töötlust kujutiste äratundmisel.
korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks visuaalsete objektide kindlakstegemine Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest. Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm.
o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”. Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised. Mis-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse; see on eriti oluline objektide tuvastamisel. Kus-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskudsest kiirusagarasse; see on eriti oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalsagarasse (mis-süsteem) ja tagumisse parietaalsagarasse (kus-süsteem). 18. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
sõnumid eri objektide juurde kuuluvatena. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? ● ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). ● dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus-süsteemi). Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
allotsentiline) Visual attention - tähelepanu, mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost Visuaalse info kolm peamist juhteteed: ventraalne, dorsaalne ja STS tee – mis on nende funktsioonid, milliste aladega neid seostatakse? 1. Ventraalne: objektide mõistmine; MIS? Temporaalsagarasse (objektide indentifitseerimine) 2. Dorsaalne: juhib liigutusi; KUS? Kiirusagarasse (liikumise juhtimine) 3. STS e superioorse temporaalvao e ülemise oimuvao tee (toetab sidet liikumise ja äratundmise vahel) Millised on nägemisväljade organisatsiooni põhimõtted (slaid 24, raamatust lk 328 5. väljaandes)? 1. Reetina vasak pool saadab oma projektsiooni aju paremasse poolde ja parem reetina pool saadab oma projektsiooni aju vasakusse poolde. Seega mõlema silma mõlema poole visuaalne pilt saadetakse samasse V1 alasse
Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Luululise vääridentifitseerimise sündroomid Uskumused et mõne isiku, objekti identiteet on muutunud või muudetud - Capgras’ luul – uskumus et keegi lähedane isik on ära vahetatud teisikuga - Cotard luul – uskumus et ollakse surnud - Frefoli luul – uskumus et - …. Kehataju häired - Kahjustuse raskuskese jääb oimusagarasse, kiirusagarasse - Võõranduvad elamused on oimusagara piirkonna kahjusutse tõttu võimalik Seosed käitumise ja isiksuse muutustega Temporaalsagara epilepsia korral: - Liigne keskendumine detailidele ja üksikasjadele - Pedantne kõne - Egotsentrilisus - Kalduvus isiklike probleemide aruteludesse - Paranoia - Liigne sisendatus religiooni - Kalduvad agressiivsuspuhangutele Külver-Bucy sündroom - Hirmu ja ärevuse kadu - Loidsus - …. Otsmikusagarad Frontaalsagara ühendused
- Ventraalse juhtetee protsessid panustavad episoodilisse mällu Stseeni konstrueerimise teooria – hipokampus kasutab nii ruumilist kui episoodilist mälu, et luua midagi enamat – ruumiliselt sidus stseen mis hõlmab 4 elementi: ruumiline navigeerimine, episoodiline mälu, kujutlemine ja tulevikku mõtlemine. Kahjustuse korral kõik neli häirunud. Dorsaalne ja ventraalne tee ruumitajus - millistes piirkondades projekteeruvad, millist infot vahendavad? - Dorsaalne – kiirusagarasse vahendab infot KUS on objekt -> ruumitaju juures suunab kea liikumist või keha suhestumist objektiga (egotsentriline) - Ventraalne – oimusagarasse vahendab infot MIS objekt on -> ruumitjau juures identifitseerib objekti ja kasutab ruumi objekte keha liikumise suunamiseks. (allotsentriline) - Info sünteesitakse frontaalsagaras – tulemuseks on võime juhtida vaatamiseks tehtavaid liigutusi, käte liigutusi, keha edasi liikumist jne.
Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid spetsialiseerunud kindlale energialiigile- - mehaanilisele, keemilisele, temperatuurile või elekktromagnetilisele energiale. Mehhanoretseptorid vahendavad puuteaistinguid, propriotseptiivseid aistinguid (lihaste, liigeste ja kehaasendi tunnetust). Sensoorsed väljad Kiirusagara võib funktsionaalselt jagada 3 alaks:
annaabi.ee 
