SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a.
Infravalguse lahti mõtestamine. Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks"
Füüsika KT 1) Seetõttu, et neutronite arv ei saa prootonite arvust erineda. Seda seetõttu, et neutroni mass on veidi suurem kui prootoni oma ja stabiilsuseks peab olema mõlemate mass võrdne. 2) Elektron neeldub prootonis ja tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino. Selle puhul on tegemist neutroni beeta-raadioaktiivsosega. 3) Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Sest üksikute prootonite või neutronite väljakiirgamine pole piisavalt efektiivne. 4) Väikeste energiate puhul toimub elastne põrge, seejärel tekib tuum Z-Z+1. Suurema energia puhul paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja ning lõhub tuuma kildudeks. 5) 1
Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.
osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb? *Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti 4.Miks kaasneb -lagunemisega tavaliselt ka -radioaktiivsus? *Sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni. Missugune reaktsioon toimub siis tuuma sees ja milline osake kiirgub tuumast välja? *Elektron neeldub prootonis, tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino 2.Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop? *Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub
Riskitegurid o Rindkere aordi aneurüsm riskitegurid on järgmised: Ø Vanus Ø Tubakas Ø Kõrge vererõhk Ø Perekonna ajalugu Ø Sidekoe kahjustused Ø Ateroskleroos Ø Olles mees Tüsistused o Äkiline, intensiivne ja püsiv rinnu- või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga o Hingamisraskus o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus o Nõrkus või halvatus ühe kehapoole, kõnehäired või muid märke o Ootamatu, tugev ja püsiv kõhuvalu või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga või jalga o Higisus o Külm higi o Peapööritus o Iiveldus o Oksendamine o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus Uuringud o Rindkere röntgenuuring. o Ehhokardiogrammis. o
arheoloogia. Kiirguse kahjulikkus mutatsioonid, surm, mõõtmine aktiivsus, kiirgus, neeldumine,bioloogiline efektiiv,ühikud Grei, Siivert, Curii. Rad. isotoobid looduses haruldased- sest on jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. Igal keemilisel elemendil on ainult üks stabiilne isotoop, sest neutronite ja prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda. Mõnikord tuum neelab elektronkattest ühe elektroni- elektron neeldub prootonis, tekib neutron, koos elektroniga kiirgub antineutriino, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriino. -lagunemisega kaasneb tavaliselt -radioaktiivsus, sest uus tuum ei satu põhiseisundisse. Kui tuum -laguneb, siis aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Tuumareaktsiooni iseloom muutub, kui sellesse suunata järjest suurema energiaga prootoneid- väikestel energiatel toimub elastne põrge,
neutronid,sest suurtes tuumades on neid rohkem Kontrolltöö küsimuste seas oli ka Kiirguste liigid+omadused. Ja radioaktiivse lagunemise seadus? 1.rad.isotoobid looduses haruldased,sest rad.isotoobid on jõudnud ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. 2.keemilineelement on ainult mõniüksik stabiilne isotoop, sest neutronite+protonite arv ei saa palju üksteisest st erineda. 3.elektron neeldub protonis, tekib neutron.kuna elektroniga koos kiirgub antineutriino,siis el. neeldumisel kiirgub neutriino 4.a-lagunemisega kaasneb y- radioaktiivsus,sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 5.kui tuum a laguneb siis aatom osutub 2kordselt negatiivselt ioniseerituks,elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti.6. uumar.isel.Väikestel energiatel toim elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest enam osakesi välja, lõhub tumma kildudeks 7.1)suurtes tuumades on
See on aga väga nõrk valgus ja seepärast on see nähtav ainult tugeva saju puhul. VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Nad tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud
Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse kosmilise kiirguse osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Aeglasemad osakesed Päikeselt haaratakse Maa magnetvälja poolt atmosfääri magnetpooluste kohal. Nad jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Magnetpoolusele lähenedes liikumine aeglustub ja suunduvad tagasi kosmilise kiirguse osakesed jäävad Maa lähedale kiirgusvöönditesse. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim on u 80 km ja kõrgeim 200 km. Click to edit Master text styles
suurustest, mida nimetatakse orbitaalkvantarvuks, magnetkvantarvuks ja spinniks. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli (W. Pauli) printsiibiks. Aga jutt elektroni hüpetel tuumale lähemale või sealt kaugemale ja sellega kaasnevast energia kiirgumisest või neeldumisest vastab tõele. Valguse kiirgumine ja neeldumine Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub
Valguse eredus=intensiivsus. Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe.
Päikesesüsteemi Koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid,
Teooria oli vajalik, kuna hõõguvate kehade kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust Võib jääda mulje, et footonite voog on mingisugune päikesevalgusega kaasas käiv lisaefekt. Päikesevalgus nagu ka mujalt lähtuv valgus ongi footonite voog. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Laineteooria Louis de Broglie hüpotees Tegelikult on valgusele omane dualism. Valgusel on kahesugused omadused kord käitub lainena, kord osakeste voona. Valgus on osakeste e. footonite voog ja elektromagnetlaine samaaegselt
ilma paranemisele, aga tara läbimõõtu vähenemine tähendab osakeste suurenemist ja sadu võimalust. SLAID 8 Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist või punast valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 510 km. Kiirte käik kristallis ja halo
(niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalisi on nähtud isegi Floridas. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmaliste tekkimise
2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus elektron aatomis on viidud kõrgemale energeetilisele tasemele/orbiidile. 8.Millal aatom kiirgab kvandi? Kui elektron siirdub ( langeb) kõrgemalt (s.t suurema peakvantarvuga) orbiidilt madalamale, siis kiirgub 9. Millal aatom neelab kvandi? Üleminekul madalamalt kõrgemale, siis neelatakse kvant. 10.Kui suur on kiiratava (neelatava) kvandi suurus? Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel 8aatomi energiale vahega vastavates olekutes)
Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena ja säilitab oma kvanditud oleku ka edasisel levimisel ja neeldub samuti kvantide kapua. Väitis, et elektron saab aine pinnalt lahkuda siis, kui tehakse mingi väljumistöö ja antakse elektronidele mingi kiirus. Kui kvandi energiast selleks ei piisa siis fotoefekti ei teki. h * f = A + (mv2) / 2 (J) h * f = kvandienergia A = väljumistöö (mv2) / 2 = elektroni kineetiline energia
5.LEHT:Kvantmehaaniline mp: on ndisaegsete fsikateadmiste filosoofilise mtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmaksitus;selle aluseks on seisukoht, et klassikalise fsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral; energia kiirgub vaid portsjonite kaupa(kvantide kaupa); kasutusele vetakse oskussna elektronilaine; kaob elektrodnaamilisele mp-le isel. aine ja vlja vaheline letamatu barjr; mateeriaosakesed ja vljakvandid vivad vastastikku teineteiseks muunduda. 6.LEHT:Aeg ja selle roll fsikalises mp-s:aeg on nii tavakeeles kui ka paljudes teaduskeeltes kasutatav miste; aeg vimaldab vljendada sndmuste jrjestust, aga ka nende kestvust; aeg on ruumist sltumatu, kehade paiknemine
Kõrvetised ANETT MARIE ASTOK 9A KLASS TOILA GÜMNAASIUM Mis on kõrvetised? Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru, mille limaskesta ärritusest tekib valuaisting (reflukshaigus). Kõrvetised tekivad enamasti pärast söömist, pikali- või kummargilasendis. Iga päev kogeb kõrvetisi kuni 10% inimestest, korra nädalas kuni 15% ja korra kuus kuni 44%. Reflukshaigus Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma,
mis meid igapäevaselt ümbritsevad, kuna need asjad on muutunud juba liialt tavaliseks. Juba hommikul ärgates võiksime märgata alanud päeva eeliseid. Olles puhanud ja terve ning märgates päikesekiiri kardina vahelt tuppa hiilimas, võiksime häälestada end ilusa päeva ootusele. Head suhted lähedastega ning emotsionaalne tasakaal on oluline osa inimese rahulolus ja õnnelikus elus. Seda ei tarvitse näha ega kuulda, kuid seda on seesmiselt tunda ning see kiirgub ka väljapoole. Õnneliku ja rahuloleva inimese tunneb ära juba kaugelt. Seda näitab tema kõnnak, hääletoon ja näoilme. Vahel peaks igaüks meist võtma aja maha ning tuletama meelde neid väikeseid, kuid siiski suuri õnnistusi, tänu millele meie elu on elamist väärt.
muusikuid. Huvitav on ka see, et nad on pärit niivõrd erinevatest riikidest, kuid sellegipoolest on kuidagi suudetud nendeni jõuda ja salvestatud isegi filmilindile. Jah, seda jõuti tõesti küll tervelt 5 aasta jooksul, kuid üleüldse saada osa nende komponeerimisest juba ainuüksi see ise on seda aega väärt olnud. ,,Helid ja vaikus" on teos, mille sõnadeks on vaid heliloojate loodu. Kogu filmi aja kiirgub kõikidest nähtud inimestest positiivsust, Manfred Eicherist ehk pisut ka kriitikat, mida on tõesti tunda ka teisele poole ekraani. Nad kõik on proffesionaalid, kuid mis põhiline, nad armastavad oma töö tegemist, millest tuleneb ka niivõrd vägev emotsioon igas loos. Enamus inimesi on arvatavasti kuulnud mõnda loomingut neilt muusikutelt, keda selles filmis välja tuuakse, kuid vaid vähesed teavad, kus nad töötavad ja mis põhjustas just sellise loo teket
2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine Piirata
elektriväli ja magnetväli on valguslaine lahutamatud osad. tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp, keralainele hajuv või koonduv kiirtekimp. valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist, nimetatakse interferentsiks
1. Tuum 2. Radioaktiivne vöönd 3. Konvektiivne vöönd 4. Fotosfäär 5. Kromosfäär 6. Kroon 7. Päikeselaigud 8. Graanulid 9. Protuberantsid 8. Protuberantsid on Päikesest väljapurskuvad tohutud gaasi- ja radiatsioonupursked, mis tekitavad Päikesetuuli. 9. Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni kiirguslikul teel. Päikese sisemuses toodetav energia liigub selle tuumast väljapoole jõudes Päikese pinnale. Sealt kiirgub energia edasi tohutu kiirusega kosmoses, jõudes Maale, kus osa energiast kasutatakse ära ehk energia neeldub ning osa energiast peegeldatakse tagasi kosmosesse.
magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 7. Päikese siseehitus. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude- konvektsiooni teel. 1 8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid ehk laikudega kaasnevad loited- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik väljapaisatust ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireis (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). 9. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. 2
Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Teoreetilise füüsika uuringud, mis selle valdkonnaga tegelevad, on praegu alles lapsekingades. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud Musta augu läbilõige on skemaatiliselt kujutatud alloleval pildil. http://www.youtube.com/watch? v=t4bZx_HKR- Y&feature=PlayList&p=1F4870B15F30F7F8 &index=0&playnext=1 http://www.youtube.com/watch? v=ou3TukauccM&feature=PlayList&p=1F487
Hirm ja agressioon on omavahel seotud. Nende põhjustajad on osaliselt sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks võib olla ka aressiivsus, mida põhjustab agressioon – inimesest kiirgub negatiivset energiat või see on temas peidus. Aressiivselt käitub laps siis, kui pingeid on liiga palju kuhjunud ning laps ei oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub. Agressiivsus võib välja lüüa ka hirmu esinemise hetkel. Ma pole küll väike laps, aga kardan meeletult ämblikke. Kui satun ämblikuga ühte ruumi, muutun ma väga ärevaks ja närviliseks.
Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt, - Pöördumatu südamelihase kahjustus, osa südamest sureb - Pärgarter sulgub Insult e Ajurabandus. - Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine - Kolmandik haigestunutest taastub, kolmandik Tuvastamine Tavapärasest suurem hingeldus, Valu rinnaku piirkonnas, kiirgub vasakusse õlga, kätte, Südamepekslemine + teadvuse kaotus, Tursed nahal (vedeliku peetus kudedes), Naha ja limanahkade sinakaks muutumine. Animatsioonid http://www.heartfailurematters.org/EN/single/Pages/Animations.aspx - How the heart and body compensate in heart failure. NB! Infarkti ajal kiire pulss on eluohtlik! (südame vahelöögid) Kuidas ära hoida infarkti : - Ära suitseta, - Ravi oma vererõhku, - Kontrolli veresuhkru ja kolesterooli taset,
Kust aga on pärit tohutu energia Päikese kiirguse säilitamiseks kogu selle pika aja vältel? Tuumafüüsika edusammud võimaldasid järeldada, et tähed saavad energiat termotuumareaktsioonidest, mis toimuvad nende sisemuses, kümne miljoni kraadini ulatuval temperatuuril. Prootonid muunduvad heeliumituumadeks, vabanev energia imbub pikkamööda läbi tähtede sisemuse ja kiirgub transformeeruna maailmaruumi. Tänapäeval saame anda tähe evolutsioonist järgneva ettekujutuse. Tetud põhjusel hakkab tähtedevaheline gaasi ja tolmupilv kondenseeruma. Üsna kiiresti (astronoomilisese mastaabis) moodustub sellest pilvest gravitatsioonijõu mõjul suhteliselt tihe läbipaistmatu kera. Tekkinud kera ei saa veel täheks nimetada, kuna tema keskosa temperatuurist ei piisa termotuumareaktsioonide kulgemiseks. Gaasirõhk keras ei ole veel
Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse? UURINGU TULEMUSED Inimesed usuvad: - mõttejõusse - sisemisse rahulolusse - Universaalsesse Eluenergiasse - armastava puudutuse rahustavasse, tervendavasse jõusse Reikist oldakse vähe teadlikud, kuid sellesse usutakse ja sellega puututakse kokku iga päev ilma enese teadmata. KOKKUVÕTE Teaduslikult on tõestatud, et meie kätest kiirgub eluenergiat, mis on valuvaigistav, rahustav ja tervendav Juba ammustest aegadest on inimesed ravinud käte pealepanemise teel, see oskus energiat käte kaudu edasi anda on igal inimesel sisemuses olemas Küsitluse analüüs kinnitas autori püstitatud hüpoteesi : Saare ja Muhumaal oldakse Reikist kui alternatiivmeditsiini harust vähe teadlikud Inimesed puutuvad Reikiga kokku ja usuvad sellesse ilma, et oleksid Reikist teadlikud
8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ? Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni: 1) Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2) Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3) Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4) Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust
energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmalised tekivad 80-1000 kõrgusel maapinnast. Keskmine kõrgus on 105 km, madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km maapinnast. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas
loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Ka on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada. Tänan tähelepanu eest!
aastani, ja nad läksid lahku(väidetavalt liigse kuulsuse ja järjest süveneva puude pärast) Neil sündis 3 last(Robert, Lucy ja Timothy) Pärast lahutust abiellus Hawking oma hooldaja – Elaine Masoniga, kes eelnevalt oli abielus David Masoniga, kes valmistas Hawkingi esimese kõneaparaadi 2006. aasta oktoobris lahutas Hawking oma teisest naisest. Hawkingi kiirgus Hawkingi kiirgus on soojuskiirgus mis kiirgub mustadest aukudest. Hawkingi kiirgus vähendab musta augu massi ja seetõttu nimetatakse sellist protsessi musta augu aurustumiseks. Biograafia “Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time”, 1988) “Mustad augud, noored universumid ja teised esseed” (“Black Holes and Baby Universes and Other Essays” 1993) “Universum pähklikoores” (“The Universe in a Nutshel” 2001) “Lõpetamata aja lühilugu”(“ A Briefer History
atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis (põhjakoit) ja Aurora Australis (lõunakoit). Üldnimetus Aurora Polaris (polaarkoit). Virmalised tekkivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere ´i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht
kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda paremini ja antenni võimendus on seda parem, mida suuremad on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega
Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nim difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on
Seda, kuidas elektronid aatomis paigutuvad ja mis neid koos hoiab ei osanud ta seletada. 3. Bohr ( Bhori kvanditud aatomimudel) Taani füüsika teoreetik ja kaasaegse kvantfüüsika looja. Ta tegi ka koostööd Rutherfordiga. 1922 sai Nobeli preemia aatomi aatomiehituse uurimise eest. Bohri aatomi mudeli järgi: 1) Aatomituum asub aatomi keskel ja elektronid tiirlevad selle ümber kindlatel orbiitidel 2) Kui elektron ,,hüppab" kõrgemalt orbiidilt madalamale orbiidile, siis kiirgub valgus porstjonite ehk kvantide kaupa. Kui aga madalamalt kõrgemale, siis valgus neeldub. Kui elektron püsib orbiidil, siis valgust ei kiirgu ega neeldu. Nendele oletustele tuginedes sõnastas Bohr 3 postulaati (e. tõde, väidet): 1) Statsionaarsete olekute postulaat Kui aatom asub kindlatest statsionaarsetes olekutes siis energiat ei kiirgu. Väikseima energiaga olekut nim aatomi põhiolekuks. Kõiki teisi olekuid nim ergastatud olekuteks.
kõrvalekaldumine ei sõltu valguse lainepikkusest. Hajunud kiirguse spektraalne koostis on enamvähem samasugune kui pealelangeval valgusel. Globaalne kiirgusbilanss Maale saabuv ja sealt lahkuv kiirgusenergia peavad olema keskeltläbi ühesugused. Keskeltläbi tähendab siin keskmestamist üle öö ja päeva, suve ja talve, troopika ja polaaralade. Maa poolt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris. Atmosfäär kiirgab osa soojust maapinna poole tagasi, osa kiirgub maailmaruumi. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Globaalne kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. R Q(1 A) E R-kiirgusbilanss Q-kogukiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Globaalne kiirgusbilanss Planeet Maa tervikuna ei jahtu ega soojene. Päike soojendab Maad päevapoolelt. Maa kiirgab soojust nii öö kui päeva poolelt.
Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päikese mõju Maale Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Virmaliste rohelised ja punased kiired pärinevad hapniku spektrist. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Päikese aktiivsusega kaasnevad ka ilmastikumuutused, samuti biosfääri muutused. Metsa juurdekasvul on kindlaks tehtud 11-aastane tsükkel. On
Bohri kvantpostulaadid: 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elekroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale, siis kiirgub kvant. Kui elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgamale, siis neelab kvandi. Kvant-footon-valguse osake Aatomituuma ehitus ja tuumajõud Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse. Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega aatomi elektronkattes. Elektronide arv omakorda on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbrik Mendelejevi tabelis.
nimesid. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg Mercurius. Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale. Mercurius on maalil ainus tegelane, kes vaatab üles, keskendunult ja tähelepanelikult: ta aimab ette tulevikku. Kui mõttes joonistada Botticelli pildile ajajoon, siis algab see kevadnümf Chlorise jalast, mis pildile ära ei mahu, kiirgub Flora küünarnukini, sealt Venuse õnnistava käeni, edasi graatsiate sõrmseongusse ja lõpuks Mercuriuse heeroldikeppi hoidvasse kätte. Ja sellele ajajoonele võib märkida taas kolm sõna: minevik, olevik, tulevik.
fotosünteesiks maa ja veetaimed 4 (esimesed 4 ZJ, teised 2 ZJ). PÄIKESEKIIRGUSE PEEGELDUMINE JA MAA PIKALAINELISE SOOJUSKIIRGUSE KIIRGUMINE MAAILMARUUMI Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia (64,8 % Julia Kjahrenova maakeralesaabuvast päikesekiirgusest) kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist (joonis). Väike osa (ligikaudu 1,7 ZJ) muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa ( 0,2 ZJ) aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 5 PÄIKESEKIIRGUSE PEEGELDUMINE JA MAA PIKALAINELISE SOOJUSKIIRGUSE KIIRGUMINE MAAILMARUUMI
suur ja väike relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Hawking kiirgus · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". · Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. · Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale Amüotroofne lateraalskleroos ehk lastehalvatus · Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. · Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult liikumisvõime · Neljakümneselt kaotas kõnevõime. ,,Mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini" ,,Kui me avastaks terve teooria, oleks see
Mis on virmalised? Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest ka rohelist (100- 150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu. Virmaliste värvus oleneb heledust esilekutsuvate laetud osakeste energiast. Sellest sõltub, milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ja molekulide ergastatud olekuid need osakesed suudavad esile kutsuda. Virmaliste
Punaselt hõõguv kromosfääriks nimetatav vesinikukiht asetseb fotosfääri peal. Paksus on mõni tuhat kilomeetrit. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Enamus ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi, Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid näiteks magnettorme ja atmosfäärihelendust ehk virmalisi. Kroon ja päikesetuul · Krooniks nimetatakse pärlvalget hõredat atmosfääri, mis ümbritseb Päikest miljonite kilomeetrite ulatuses. · Kroonist paiskub välja elektrilise laenguga osakeste vool päikesetuul. · See viib kaasa miljoneid tonne ainet sekundis. · Maad kaitseb nende osakeste kahjuliku mõju
ühesuguse kombinatsiooniga 7.Energia miinimumi printsiip elektronidega täitumine algab sealt, kus energia kõige madalam. 8.erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga 9. Spontaanne kiirgus on kiirgus mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale.Kiirgub mitte koherentne valgus. E4 E3 E2 f E1 10.Stimuleeritud kiirgus on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus.Tekib koherentne valgus. f 2f 11
annaabi.ee 
