1 = 180o 57o = 180 - 57 = 135,96o a 278,3 Nurk on > 120o! 10. Rihma kiirus v, m/s. D1n1 v= , kus 60 103 kus D1 vedava ratta läbimõõt, mm; n1 vedava ratta pöörlemissagedus, p/min. Maksimaalne lubatud kiilrihmade kiirus on 25 m/s. 100 955 v= = 5,0 m/s 60 103 11. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 . v U= [U], kus 1 [U] = 30 s-1 lubatud läbijooksude sagedus. l - rihma arvutuslik pikkus, m
Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks
Kordamisküsimused õppeaines ,, Universaalsed seadmed ja rakised KMI-31 Kontrolltöö 11.12.2015 1. Treipingi osad ·1. Spindlikast paikneb sängi vasakus servas, on malmist karp, kus asetseb treipingi töövõll spindel. See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidvad rakised, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng
RIHMARATTAD Sõltumata rihma tüübist, koosnevad rihmarattad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast, võllile kinnituvast rummust ja rummu ning pöida ühendavaist elementidest (kodarad või vahekilp). Valmistusmaterjalina kasutatakse erinevaid malme; terast; kergsulameid või plastikut. Lamerihmülekande üks ratastestv (enamasti suurem) võidaks rihma parema pealepüsivuse huvides teha kumer. Kumeruse suurus, samuti nagu ratta laius, määratakse lähtuvalt rihma laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga. 5. RIHMADE PINGUTAMINE Kõik rihmad väljaarvatud hammasrihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud rihmaharule. Lisaks rihma venimise kompen-
7. Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse? -tulekaitse -energia kokkuhoid -mürasummutus 8. Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate seadmete hooldustööde läbiviimiseks? Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega) 9. Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta? -kaitselüliti -nähtaval kohal olev avariilüliti 10. Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall? 2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks? Tuleb kontrollida vastava loa olemasolu, kuna kõik plastid ei sobi joogiveetoruks sest võivad sisaldada ohtlike lisandeid. 2
väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu
a= 11 Autotehnika TTK a==291,4 9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1=180°-57°=180°-57°=137°56´ 1=137°56´120° 10. Rihma kiirus v, m/s v= v= v=10,52 2. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 U=v/1 U=10,52s-1/1,4m=7,51 s-1 3. Ühe kiilrihmaga ülekantav lubatud võimsus [P], kW [P]= [Po]Cr Ca Cl Cz [P]=2,75*0,9*0,88*0,9*0,9=1,764 Kiilrihmade arv: z=Pnom/[P]=3,8/1,764=3,94 z=3 4. Ühe kiilrihma eelpingutusjõud Fo, N FO== =348,9 N 5. Ühe kiilrihmakomplekti poole ülekantav ringjõud Ft, N Ft==361,2 N 6. Jõud ühe rihma vedavas harus F1 ja veetavas harus F2, N F1=FO+=348,9+ =409 N F2=FO-=348,9- =288,7 N 7. Kiilrihmakomplekti rõhumisjõud võllile FOP, N FOP=2FOzsin =2*348,9*3*sin = 1954 N 12 Autotehnika TTK
Veerelaagrite ehitus- Lahtine ülekanne-kui võllid on paralleelsed ning pöörlevad samas suunas Ristuva rihmaga -kui võllid on paralleelsed,kuid pöörlevad vastassuunas Poolristuva rihmaga-võllide kiival asetusel Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne
= = = 12,01m/ 60 103 60000 v=12,01 m/s 11. Määrata kindlaks rihma läbijooksude sagedus U, s-1 U = v/l U = 12,01m/s : 2,8m = 4,29 s-1 U=4,29 s-1 12. Määrata kindlaks ühe kiilrihmaga üle kanta v lubatud võimsus [P], kW. [] = [0 ] = 3,54 0,9 0,89 1 0,95 = 2,96 [P]=2,69 kW 13. Määrata kindlaks kiilrihmade arv. 4 = = = 1,49 [] 2,69 z=2 14. Määrata kindlaks ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0 , N. 14 850 850 4 0,95 0 = = = 195,45 2 12,01 0,86 0,8
𝑈= = = 9,17 ≤ [𝑈] 𝑙 1,14 [𝑈] = 30𝑠 −1 - lubatud läbijooksude sagedus l – rihma arvutuslik pikkus, m Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW [𝑃] = [𝑃0 ]𝐶𝑟 𝐶𝑎 𝐶𝑙 𝐶𝑧 = 2,7 × 0,9 × 0,9 × 0,86 × 0,9 = 1,69 [𝑃] = 2,7 – ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW Cr = 0,9 – režiimitegur Ca = 0,9 – haardenurgategur Cl = 0,86 – pikkustegur Cz = 0,9 – rihmade arvu tegur Kiilrihmade arv 𝑃𝑛𝑜𝑚 2,2 𝑧 = = = 1,35 ≈ 2 [𝑃] 1,69 Ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0, N 850 ×𝑃𝑛𝑜𝑚 ×𝐶𝑙 850 ×2,2×0,86 𝐹0 = = 2×10,45×0,9×0,9 = 94,997 ≈ 95 𝑧×𝑣×𝐶𝑎 ×𝐶𝑑 Ühe kiilrihmakomplekti poolt ülekantav ringjõud Ft, N 𝑃𝑛𝑜𝑚 × 103 2,2 × 103 𝐹𝑡 = = ≈ 211 𝑣 10,45
Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. Säng ise toetub kahele jalale. Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. Supordi saab mehaaniliselt nihutada käigukruvi ja käiguvõlli abil. Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks.
annaabi.ee 
