Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss, seda kindlasti juhul, kui ketilüli kaliiber (ristlõike läbimõõt mm) on 15 mm ja rohkem. Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi Kenter, Boldt, Neko jt. Ankruketi lubatud kulumisprotsent on kuni 10%. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekil avarii korral. Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on 10 roolikambris. 11 Laevadel, millede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust vettelastud ankruketi üle. Markeerimise mooduseid on mitmeid. Igal vanal pootsmanil on oma süsteem. Näide esimese seekli viimane toega lüli ja
seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
eristatakse pardaklüüse ja tekiklüüse. Parda- ja tekiklüüsid ühendatakse omavahel paksuseinalise klüüsitoruga. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ankurdamine Suurel sügavusel ja piiratud manööverdusvabadusetingimustes ankurdamise iseärasused Suurtel sügavustel ankrusse jäämisel on oht, et ankrukett on liiga pikalt väljas rippumas ning kui soovitakse ankur hiivata, siis ankrupeli ei suuda seda enam välja tõsta ning ainus võimalik lahkumise võimalus on ankrukett lihtsalt katki lõigata või tervenisti ankrukett ära anda.
hooldamine Ankruketi teine pool kinnitatakse ketihalsiga Need on voolujoonelise kujuga silindrilised Need tuleb hoolega üle vaadata, kontrollida ketikasti lae kluge, mida on võimalik tekilt värvitud poid, millel puudub valgus.Tunnuseks vastavustsertifikaadiga, mis peab igal trossil avarii korral avada. Ankru põhiosad on on ainult tema värv.
jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist,
umbes 25 m pikkustest osadest , mida nim. seekliteks. Ketiseekel koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss. Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekilt avarii korral. • Tuleohutuse tagamine keevitustöödel laeva ruumides. Keevitustööd on laevas kõrgendatud ohtlikkusega tööd. Seetöttu tuleb tulekahju vältimiseks koohal enne keevitustööde alustamist teha mitmeid ettevalmistusi. Tekil, trümmis ja eluruumides organiseerib tuleohutust vanemtüürimees, masinaruumis- vanemmeehaanik. Keevitaja juurde määratakse alati abiks madrus või motorist
või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Kepsel aga vertikaalse ühe ankru tõstmiseks.Peliga liigutatakse ankrut, mida hoiab ketipidur. Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes. Kett koosneb seeklitest. Kett on kinnitatutd ketikasti halsiga ning kett tuleb sealtvälja läbi ketilüüsi. 15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2.silindri paigutuse järgi: ·Ridamootor ·V-kujuline mootor ·Tähtmootor ·Boksermootor ·Vastaskolbidega mootor, ühe väntvõlliga vastaskolbidega ridamootor, vastaskolbidega mootorid on eranditult 2 taktilised. 16.Happe- ehk pliiaku - Kasutatakse elektrolüüdina väävelhapet ning vesilahust. Anumasse on
mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab
seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab
mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab
3. Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel Ankru veeskamine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal (??). Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibi inimesi! Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri ees ei oleks ujuvvahendeid. Seistes ankrul tuleb kett kinnitada lint- ja vintpiduriga ning lahutada ketitrummel. Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese abita. Laeva väljumisel sadamast tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik pidurid ja sulgeda klüüsid. (tsementeerida). 4. Mis on „Muster List“ On dokument kuhu pannakse kirja kõigi laevapere liikmete kohustused häire korral. Pilet No. 23 1. Päästeparve veeskamise meetodid – floatfree ja parvetaavet On kahte tüüpi: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris,
olemusest. Haardejõu määramist käsitleb põhjalikult merepraktika kursus. Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade
annaabi.ee 
