frantsiisitavaid tooteid ja teenuseid, turundusstrateegiat ja plaane, käsiraamatuid ja standardeid frantsiisiettevõtte käibes hoidmiseks, tegevuskoha asukoha kriteeriume, frantsiisiandja oskusteavet ja juhtnööre, kaadri väljaõpet, töötajate ametijuhendeid ja riietust. Täisfrantsiisi oluline osa on frantsiisiandja kauba- või teenindusmärkide, äriliste tähiste ja logode kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus. Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat. Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on frantsiisiandjal
korraldust, sh frantsiisitavaid tooteid ja teenuseid, turundusstrateegiat ja plaane, käsiraamatuid ja standardeid frantsiisiettevõtte käibes hoidmiseks, tegevuskoha asukoha kriteeriume, frantsiisiandja oskusteavet ja juhtnööre, kaadri väljaõpet, töötajate ametijuhendeid ja riietust. Täisfrantsiisi oluline osa on frantsiisiandja kauba- või teenindusmärkide, äriliste tähiste ja logode kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus. Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat. Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on
alusel lisaks VÕS § 313 lg-le 1 võiks OÜ Kaminaspets üürilepingu üles öelda? Hüpotees: OÜ Kaminaspetsil on õigus üürileping üles öelda VÕS § 313 lg 1 alusel Eeldused: 1) üürileping 2) mõjuv põhjus ülesütlemiseks 3) ülesütlemise avaldus 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud? – jah, kaasuses on öeldud. Maxikeskus annab OÜ-le kasutamiseks ruumid ja OÜ tasub selle eest. Tegemist on üürilepinguga VÕS § 271 mõistes. Tegemist on kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes – leping on sõlmitud 10 aastaks, Maxikeskusel ja OÜ-l on püsivad kohustused. 1.2. Kas kehtiv? – jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Rikkumine või muu põhjuse olemasolu - mõjuv põhjus ülesütlemiseks 2.1. Rikkumine – ei, Maxikeskus ei ole oma kohustust rikkunud VÕS § 100 ja VÕS § 271 mõistes. 2.2. Mõjuv põhjus 313 lg 1 teine lause 2.3
lepingu lõppemise alusena reguleeritud ka lepingust taganemine (VÕS § 116). Põhimõtteliselt on tegemist kahe küllaltki sarnase lepingu lõpetamisele suunatud õigusega, mille erinevus seisneb eelkõige nende kasutamise tagajärgedes. Nii lepingust taganemisel kui ka lepingu ülesütlemisel lõpevad poolte täitmiskohustused, juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima. Ülesütlemise alus sõltub sellest, kas on tegemist tähtajatu või tähtajalise kestvuslepinguga. Tähtajatu kestvuslepingu võib pool üles öelda mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt. Tähtajatu kestvuslepingu võib igal ajal mõistliku etteteatamisega üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tule teisiti. Mõistagi eeldab see ülesütlemise avalduse esitamist, kuid seadus ei näe selleks ette kohustuslikku vorminõuet ega tähtaega. Tähtajalise kestvuslepingu puhul saab lepingu üles öelda üksnes VÕS § 196 lg 1 alusel mõjuva põhjuse olemasolul, s.o erakorraliselt..
- kohustuse tahtlik või raskelt hooletu rikkumine (§ 116 lg 2 p 3, erand - lg 4) - kui mõistlik eeldada, et rikub ka edaspidi (§ 116 lg 2 p 4 – erand lg 3, lg 4) 2) Täiendava tähtaja andmine §116 lg4 Taganemine Üldised formaalsed eeldused: 1) mõistliku aja jooksul § 118 2) otsese tahteavaldusega või konkludentselt (VÕS § 188 lg 1) Ülesütlemine §195, §196 Materiaalsed eeldused: - Kehtiv kohustus - tegemist on kestvuslepinguga (VÕS § 195 lg 3) - Rikkumine - Rikkumine on oluline Formaalsed eeldused: - Teade - Teade mõistliku aja jooksul Eristatakse : Korraline ja erakorraline ülesütlemine. Erakorraline ülesütlemine jaguneb: - mõjuval põhjusel, mis on muu kui kohustuse rikkumine või - olulise rikkumise korral Hinna alandamine §112: Materiaalsed eeldused: kehtiv leping kohustust on täidetud mittekohaselt kohustus on tasuline ja tasu on vastastikuses seoses kohustusega (sünallagmaatiline)
Sisuks tarnitud sööda asemel sama koguse nõuetekohase sööda tarnimine. 2. Hinna alandamine: § 112, F võttis vastu mittekohase täitmise, seega saab hinda alandada 0-ni puudustega sööda eest. 3. Kahju hüvitamine: vt eelmine. 4. Taganemine või ülesütlemine: taganeda ei saa, sest § 195 lg 3 alusel tegu kestvuslepinguga. § 196 lg 1 ja 2. § 116 lg 2 oluline rikkumine, mis kehtib tuleviku osas. Kaasus nr 12 1. Kehtiv leping: töövõtuleping § 635 lg 1 2. Rikkumine: 6 lisasamba ehitamine ei ole kohustuse rikkumine. 1) Primaarnõuded töö tegemine ja tasu maksmine. E võiks TVL tulenevat tasu, § 635 lg 1 mõttes, maksmise nõuet kasutada T vastu (lisaks § 637 lg 1). Hinnapakkumine on saanud lepingu osaks, kuna liideti lepinguna (Lisa 1).
TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Seega kohalduvad TLS puhul täiendavalt TsÜS, VÕS üldosa ning VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu. TL iseloomustab töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ning ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga) töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted) poolte vahel on alluvusvahekord töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see moodustab suure osa töötaja sissetulekutest, tasu maksmine on perioodiline töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel
juulist 2003. a kehtiva AÕS § 2441 lg 1 tagasiulatuva jõu küsimuses tuleb kohaldada analoogia alusel VÕSRS § 12. Tulenevalt selle esimesest lõikest tuleks hoonestusõigusele alates 1. juulist 2003. a kohaldada sellest ajast kehtivat AÕS § 2441 redaktsiooni. Samas tuleb arvestada VÕSRS § 12 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. 11. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav tehing ja hoonestusõiguse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping pidid olema vastavalt AÕS § 241 lg-le 4, § 119 lg-le 1 ja § 120 lg-le 1 notariaalselt tõestatud ning AÕS § 242 kohaselt peavad seda olema ka praegu. Kuigi pooled
kohustuste täitmist tagama; 4) käendusest loobumisel võlausaldaja poolt. Käendaja vastutuse lõppemise põhiliseks aluseks on kohustuse täitmine võlgniku poolt. Võlausaldaja võib ka ise loobuda tagatisest, sõlmides käendajaga nõudest loobumise lepingu või lõpetades käenduslepingu taganemise või ülesütlemisega. Käendaja võib lepingu üles öelda seaduses või lepingus ettenähtud alustel. Käenduse puhul on tegemist üldjuhul kestvuslepinguga, kuna tavaliselt käendatakse suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi või teatavast suhtest tulenevaid kohustusi (nt panga ja kliendi vahelisest laenulepingust, arvelduskrediidist jne). Kui tähtajatus käenduslepingus ei ole ülesütlemise aluseid kokku lepitud, siis võib käendaja lepingu üles öelda igal ajal VÕS § 195 lg 3 järgi. Tarbijakäenduslepingu võib käendaja samuti üles öelda igal ajal siis, kui tagatakse tulevase kohustuse täitmist tähtajatu käenduslepinguga
kohustuste täitmist tagama; 4) käendusest loobumisel võlausaldaja poolt. Käendaja vastutuse lõppemise põhiliseks aluseks on kohustuse täitmine võlgniku poolt. Võlausaldaja võib ka ise loobuda tagatisest, sõlmides käendajaga nõudest loobumise lepingu või lõpetades käenduslepingu taganemise või ülesütlemisega. Käendaja võib lepingu üles öelda seaduses või lepingus ettenähtud alustel. Käenduse puhul on tegemist üldjuhul kestvuslepinguga, kuna tavaliselt käendatakse suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi või teatavast suhtest tulenevaid kohustusi (nt panga ja kliendi vahelisest laenulepingust, arvelduskrediidist jne). Kui tähtajatus käenduslepingus ei ole ülesütlemise aluseid kokku lepitud, siis võib käendaja lepingu üles öelda igal ajal VÕS § 195 lg 3 järgi. Tarbijakäenduslepingu võib käendaja samuti üles öelda igal ajal siis, kui tagatakse tulevase kohustuse täitmist tähtajatu käenduslepinguga
13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 23). Esitatud asjaoludel ei tulenenud kolleegiumi arvates kostjale lepingu sõlmimise kohustust ka VÕS §-de 1043 ja 1055 alusel, st lugedes lepingu sõlmimisest keeldumist õigusvastaseks teoks, mida kolleegium on põhimõtteliselt lepingu sõlmimise alusena tunnustanud 3-2-1-22-13 VÕS kohaldamine eellepingutele p 19 Eelleping sõlmiti enne 1. juulit 2002. Tegemist ei ole kestvuslepinguga, st võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 1 lg 1 ja § 11 järgi kohaldub sellele lepingule enne 1. juulit 2002 kehtinud seadus, eelkõige Eesti NSV tsiviilkoodeks (TsK). Kolleegium nõustub kohtutega, et VÕS § 118 taganemise tähtaja kohta on põhimõtteliselt ka enne 1. juulit 2002 sõlmitud lepingute puhul kohaldatav, kuna
mitte lepingust taganemisega (TLS § 82). 2. Ülesütlemise ja taganemise eristamine töösuhte lõppemise alusena on oluline, kuna taganemine ja ülesütlemine toovad kaasa erinevad õiguslikud tagajärjed. Taganemine eel- dab VÕS § 189 lõike 1 alusel lepingu järgi saadu tagastamist (restitutsioon). Ülesütlemisel lepingu järgi saadu tagastamist ei toimu (VÕS § 195 lõige 2). Töölepingu puhul on tege- mist kestvuslepinguga ehk lepinguga, mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele (VÕS § 195 lõige 3). Sellise lepingu puhul ei ole tagasitäitmist võimalik raken- dada. Ebamõistlik on tööandjal nõuda töötajalt töötasu tagasimaksmist ja töötajal tehtud töö tagastamist tööandjalt. Seega pole ülesütlemise tagajärjeks mitte tagasitäitmine, vaid lepingupoolte vabastamine lepingulistest kohustustest. Sealjuures ei vabasta ülesütlemine
annaabi.ee 
