eelistab viljakamaid savikaid muldi muld üksikpuuna, keskmiste või kõrgemate hekkide rajamiseks Kasutamine Sordid talub hästi kärpimist ja sügisel püsivad lehed suhteliselt kaua puul Märkused Prk. PÕISENELAS Ida-Aasia, Põhja-Ameerika Päritolu 2-3m Kõrgus Kasvukuju silinderjad või nõrgalt kandilised, rõmelised, paljad, nõrgalt läikivad, hallikaspruunid, kestendavad Võrsed lamedalt piklikmunajad, 0,4-0,6 cm pikad Pungad 3-5hõlmalised lihtlehed, hõlmad täkilise, saagja kuni kahesaagja servaga. Lehed kahesugulised, valged, viietised, võrsete tipus kännasjates õisikutes Õied kukkurviljad , kujult munajas, 0,5-1 cm pikk, lõpeb lühikese terava tipuga Viljad mai-juuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgus ei talu seisvat niiskust niiskus
sageli kortsus. Lehelaba alusel kollakasrohelised. Külgrood Leheroots kuni 0,8 cm pikk. 2 suurt nääret. Sulgroodne pöörduvad enne leheserva jõudmist tipu suunas. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Leheroots kuni 1,5 cm pikk. Võrsed helehallid, seest Noored võrsed läikivad, Võrse ja punga iseloomustus õõnsad, kestendavad. kollakasrohelised või Pungad sassiskarvased, võrsest kirsspruunid, heledate Noored võrsed hallikaspruunid, tugevalt eemale hoiduvad. lõvedega. heledate lõvedega. Pungad piklikmunajad, Pungasoomused puuduvad, Võra iseloomustus kattesoomuste servad pungad pruunid, kaetud Püstine hargnev põõsas. helehallid, karvased. siidkarvadega
õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster)
vananedes ei moodustu enam uusi pungi. Seepärast ongi majanduslikult tasuv vaarikaistandik ainult 10 aastat (12-15 aastat , A. Viks ,,Aiandus väikeaedades" 1985 Oksastik Vaarikas on heitlehine, püstiste või kaarduvate okstega, harilikult kaheaastaste vartega lehtpõõsas. Võrsetel tipuosa rohtne. Esimesel aastal võrsed mitteharunevad, rohekad, kaetud vahakirme ja ogadega. Teisel aastal vähemalt alumises osas puitunud, ülemine osa harunev, valkjas- hallikaspruunid, vahel kestendavad varred, mis on alumises osas kaetud tihedalt ogadega. Vaarika risoomil ja juurekaelal arenenud pungadest kasvavad asendusvõrsed moodustavad igal aastal uue vaarikapuhma ja istandik püsib aastaid. Vaarikavarte eluiga kestab kaks suve ja ühe talve. Esimesel aastal arenevad maa- alustest võsudest kasvanud varred tugevaks ning moodustavad lehestiku ja lehtede kaenlasse külgpungad. Vaarikapõõsaste kujundamine algab istutusjärgse tagasilõikamisega. Põõsana kasvatamisel
Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet. Ravimiseks kasutatakse koort, kogutakse kevadel, kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige lahtisti kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude, sapivähesuse ja sapikivide puhul. Hea meetaim. Viljad on mürgised. Harilik kuslapuu (lonicera xylosteum) KSL 1. Leviala: Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Siber. 2. Suurus: 2-4 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad:Võra püstine hargnev põõsas. oksad helehallid, seest õõnsad, kestendavad. 4. Lehed ja pungad: vastakud terveservalised lihtlehed, laimunajad, 3-6 cm pikad, hallikasrohelised, ripsmeliste karvadega, alt tihedalt pehmekarvased. Leheroots kuni 0,8 cm pikk. Pungad sassiskarvased, võrsest tugevalt eemale hoiduvad. 5. Õied ja viljad: õitseb pärast lehtimist mai lõpul-juunis. Õied kollakasvalged, pika lehterja krooniga, paariti lehtede kaenlas. Vili on väikeste seemnetega mari, tumepunane, herneterasuurune, viljad valmivad augustis-septembris. 6
[9] 2.3.2. Tatari kuslapuu Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica) on püstine, tihedate võrsetega e kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas või harva ka madalam puuke. Looduslikult kasvab metsaservades ja hõredamas alusmetsarindes Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida-Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60-80 aastat. [9] Võrsed ja oksad on kollakashallid, siledad, nõrgalt läikivad, seest õõnsad, vanemad oksad kestendavad pikkade ribadena. Pungad on munajaskoonilised, pruunikad, 0,2-0,6 cm pikad ja asetsevad võrsega peaaegu risti, lisapungi 1-2. Punga kattesoomused on servast ripsmelised. Lehed on piklikmunajad, ümardunud alusega, võrsete alumised lehed sirge või südaja alusega, 3-6 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad
loopealsetel aladel. Kasutatakse ka madalate hekkide loomiseks. Paljundatakse seemnetega (Veski & Niine 1961). Joonis 25 ja 26. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (http://www.mun.ca/botgarden/images/content/55-79414784.jpg; http://www.jardiland.com/vente-en-ligne/pepiniere/1175-potentilla-fruticosa-marian-red-robin- marrob-pbr.html) Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 96 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline.
(seemnemaailm). 14. Caragana arborescens - suur läätspuu 14.1 Iseloomustus Suur läätspuud (ladina k. Caragana arborescens) võib looduslikult leida Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua (hariduskeskus). Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis
Joonis 12. Suur läätspuu. http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/suur- laatspuu-pendula-1 Iseloomustus Suur läätspuud võib looduslikult leida Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid.
kasutamise kahjustus on tõepoolest tõestamata. Dr. Mendelsohn kirjutab oma raamatus: Närvilisus ja unetus on kõige tavalisemad ebasoovitavad kõrvalnähud, kuid tavaliselt alluvad kontrollile annuste vähendamise või ravimi manustamisel vahelejätmise abil õhtupoolikul või enne und. Lisaks sellele võib ravim esile kutsuda ülitundlikkust (kaasaarvatud nahalööve), nõgesepalavikku (paistes, sügelevad laigud nahal), palavikku, eksfoliatiivset dermatiiti (kestendavad laigud), reumaatilist erüteemi (akuutne põletikuline nahakahjustus) koos vaskuliidi histopatoloogiliste leidudega (veresoonkonna kahjustus), THROMBOCYTOPENIC PURPURA't (tõsine verehüübimise häire), anoreksiat, iiveldust, peapööritust, südamepekslemist, peavalu, düskineesiat (lihaste tahtele allumise kahjustus), unisust, vererõhu ja pulsi kõikumisi nii üles kui alla, tahhükardiat (kiire südamepekslemine), angiin (koos valuspasmidega südames)
kaitse täielikult (Seemnemaailm). 4.3. Caragana arborescens Suur läätspuu 4.3.1. Kirjeldus Suur läätspuu (Caragana arborescens) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas, samuti on levinud hekitaimena üle Eesti. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb mais juunis 10 15 päeva. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus
talu aga hästi tuulist kasvukohta. Mage sõstar (Ribes alpinum L.) [alpìnum] Tegemist on Eestis kasvava 1-2 m kõrguse, peente ja rohkelt hargnevate võrsetega põõsaga, mille koguareaal hõlmab Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuni Põhja- Aafrikani ja ida suunas kuni Ida-Siberini. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes. Võrsed: peened, kollakaspruunid, kestendavad, pungad värtnakujulised, 0,5.....1 cm pikad, paljad, helepruunid, lehearm kitsas, kolme jk. jäljendiga. Lehed: 3 (5) hõlmalised, 1,5.....4 cm pikad, saagja servaga, pealtküljelt tumerohelised, üksikute karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged.
Mage sõstar (Ribes alpinum L.) Tegemist on Eestis kasvava 1-2 m kõrguse, peente ja rohkelt hargnevate võrsetega põõsaga, mille koguareaal hõlmab Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuni Põhja-Aafrikani ja ida suunas kuni Ida-Siberini. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes. Kultuuristatud 1588. Tunnused: Võrsed: peened, kollakaspruunid, kestendavad, pungad värtnakujulised, 0,5.....1 cm pikad, paljad, helepruunid, lehearm kitsas, kolme jk. jäljendiga. Lehed: 3 (5) hõlmalised, 1,5.....4 cm pikad, saagja servaga, pealtküljelt tumerohelised, üksikute karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged.
annaabi.ee 
