Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus).
Polis: Kreekas kuj linnaühiskond.Linnriik e polis hõlmas linna koos selle ümbrusegakõige enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati
Kuidas viidi Enamus riigi rahadest suunati Et talupoegi kolhoosidesse ajada: ellu? rasketööstusesse. 1)Talupojad maksustati, vili konfiskeeriti, NT1)Kõigile eraettevõtetele vilja ära võtmisel kasutati vägivalda. kehtestati kõrged maksud, mis tõi 2) suleti turud endaga kaasa erasektori kadumise 3) Küüditati keskmikud ja jõukaid 2)Vilja ja metsa müüdi talupoegi, neid süüdistati kolhooside välismaale, saadud raha läks vastases propagandas. Repressioonid rasketööstusele tekitasid hirmu ja inimesed hakkasid 3) Suurendati viina müüki astuma kolhoosidesse. 4) sunniviisiline riigilaenuoblikatsioonide müümine.
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks
olümpiatsüklit mööduda tema valitsemise all. TIPPTASE Aleksander Tammert, kettaheite 8. 64.33 Alates 2002. aasta Müncheni EMist on Tammert heitnud kõikide tiitlivõistluste finaalis. See, et eelmise MMi neljas koht vahetus tänavu kaheksanda vastu, ei näita sportlase tipust taandumist. Oli teada, et Tammert võtab käesolevat hooaega rahulikumalt, ent vaatamata sellel suutis ta aasta tähtsaimal võistlusel näidata tänavust parimat tulemust. KESKMIKUD Märt Israel, kettaheite 22. 60.23 Eesti kettaheite kolmas number püsib juba mitmendat hooaega 60 meetri joone lähistel. See tagab küll keskpärase rahvusvahelise taseme, ent ei võimalda ennast tippmeheks lugeda ning suurvõistlustel finaalikohta loota. Viimane aeg oleks astuda arengus järgmine samm. Andres Raja, kümnevõistluse 16. 7794 punkti Vaatamata kesisele punktisummale pakkus mitmeid positiivseid emotsioone. Esialgu on
Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol. õigusi. Liider Peisistratos (türann 560-555 ja vaheaegadega 528). Pol. küsimustes olid paraalid ühel nõul diakritega (Soloni seaduste eest), maj. küsimustes pediakkidega. Tegelikult käis nende vahel pidev võitlus, mõnel aastal ei õnnestunud isegi arhonte
ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted (vt. Théâtre. Modes d'approche 1980:182). Teatriajaloolised tüübid (maskid) on näiteks antiikkomöödiast pärinev miles gloriosus (hooplev sõdur), commedia dell' arte Arlekiin ja Pierrot, klassitsistliku komöödia teener jne. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral (näiteks eesti sõjajärgse draama (A. Jakobson, J. Semper jt.) kulakud-keskmikud-kehvikud, keda paraku küll karakteritena välja pakuti). Mask Karakter on individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Üldise ja paljudele ühise üle prevaleerib indiviidile eriomane. Karakteri loomuomadustest järgnevad tema kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja. Teistsuguste omadustega tegelane käituks teisiti ning seeläbi muutuks süzee. Karakterit ei saa
Pilet 9 ???1.Kreeka linnriik linnriik, polis, kõige enam 30 000 40 000 in, Ateena ja Sparta u 200 000 in täieõiguslikud elanikud olid kodanikud, osalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe rahvakoosolek + nõukogu, olulised asjad arutati läbi nõukogus ja pandi rahvakoosolekul hääletusele rahvakoosolekul valiti igal aastal riigiametnikud + väepealikud viisid otsuseid ellu ametnikkond oli pärit enamasti aristrokraatia hulgast rikkad moodustasid ratsaväe, keskmikud raskelt relvastatud jalaväe, vaesed vibude ja lingudega kergväe raskerelvastusega jalavägi paiknes viirgudena faalanksitena, mis ühendas nii vaeseid kui ka aristrokraate, see oli lahingu peamine löögijõud Sisevastuolud vastuolud rikaste ja vaeste vahel türannia ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel seadused taotleti nende täpset üles kirjutamist, seadusandjad
ulatuses Saksamaa käsutusse. SISEPOLIITIKA. ERAKONNAD: PAREMPOOLSED Põllumeeste kogud - kasvasid välja 1917 aastal tekkinud Maarahva Liidust. Põllumajanduse edenadmine suurtalude soodustamise teel. Juhid: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hürenson. Kristlik Rahvaerakond - eraldus 1919 Eesti Rahvaerakonnast. Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik. 43 KESKMIKUD Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast. Ühendas väikemaapidajaid (asundus talude omanikke).
Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol. õigusi. Liider Peisistratos (türann 560-555 ja vaheaegadega 528). Pol. küsimustes olid paraalid ühel nõul diakritega (Soloni seaduste eest), maj. küsimustes pediakkidega. Tegelikult käis nende vahel pidev võitlus, mõnel aastal ei õnnestunud isegi arhonte valida nimekirjades nimetatakse seda: anarhia
enamlaste jaoks suhteliselt suurt ohtu. Märtsis kokku tulnud enamlaste kongress otsustas muuta senist põllumaj pol-t. Tuli edendada suhteid külakehvikutega, tuli jätkuvalt terroriseerida kulaklust, allutada toitlusdiktatuurile. Keskmikutega, kes moodustasid tollasest külaühiskonnast 2/3, tuleb suhelda senisest teisiti. Neilt ei tohi vägivaldselt ära võtta kõike nende toodangut, tuleb üritada keskmikega kaubelda. Keskmikud võisid oma toitlustoodangu riiklikult kehtestatud hindadega müüa riigile. Hüperinflatsioon oli raha muutnud väärtusetuks, turg oli tühi, enamasti üritati õiendada arveid tööstuskaupade abil. Väidetavalt olevat uudne poliitika keskmiku suhtes aidanud kaasa keskmike suhtumise muutumisse enamlastesse, mõnevõrra paranes. See oli pigem ajutine järeleandmine, mitte teadlik pol valik. 1920, kui enamlaste võimu alune territoorium laienes, hakati
annaabi.ee 
