D U S Maakera sademete piirkonnad M · Niiske ekvatoriaalne 10°N-10°S, mE, A üle 2000 mm A · Passaatide tuulepealne rannik 5-30°NS, mT, T üle 1500 mm E · Troopilised kõrbed 10-35°NS, cT, alla 250 mm A · Kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50°NS, cT, cP, D 100-500 mm U · Niiske lähistroopika 25-45°NS, mT (suvel), S 1000-1500 mm Maakera sademete piirkonnad M · Niiske lähistroopika 25-45°NS, mT (suvel), A 1000-1500 mm A · Kesklaiuste läänerannik 35-65°NS, mP, T üle 1000 mm E
Kliima klassifitseerimise alused: Termiline reziim (ohutemperatuuri keskmine tase, selle aastane ja ööpaevane kaik) Niiskusreziim (keskmine sademete hulk ja selle sesoonne varieeruvus) · Peamised kliimat kujundavad tegurid Paikesekiirgus ja selle ebauhtlane jaotumine maakeral Maa aluspinna erinevused (ookeani pind voi maismaa, reljeef, taimkate, mandrijaa jne.) Atmosfaari uldine tsirkulatsioon · Iseloomustada jargmisi sademetepiirkondi: niiske lahistroopika, kesklaiuste laanerannik, kesklaiuste uleminekuvoond, Arktika ja polaarkorbed niiske lahistroopika- 1000-1500 mm, mereline troopiline ÕM suvel kesklaiuste laanerannik--ule 1000 mm, mereline polaarne ÕM kesklaiuste uleminekuvöönd-500-1000mm mereline polaarne, kontinentaalne polaarne ÕM arktika ja polaarkorbed- alla 300 mm kontinentaalne polaarne, arktiline,antarktiline ÕM · Iseloomustada jargmisi sademetepiirkondi: niiske ekvatoriaalne, passaadide tuulepealne rannik, troopilised korbed, kesklaiuste korbed ja stepid
Kliima
Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas
või piirkonnas
Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia
Kliimaklassifikatsioonide alused
- temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen)
- õhumasside alusel(strahler)
- mullavee bilansi alusel (thornthwaite)
Maakera sademete piirkonnad
- niiske ekvatoriaalne 10N-10S mE 2000-mm
- pasaatide tuulepealne rannik 5-30NS mT 1500-mm
- troopilised kõrbed 10-35NS cT alla 250mm
- kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50NS cT cP 100-500mm
- niiske lähistroopika 25-45 NS mT(suvel) 1000-1500mm
- kesklaiuste läänerannik - 35-65NS mP 1000-mm
- kesklaiuste üleminekuvöönd 45-65NS mP cP 500-1000mm
- Arktika ja polaarkõrbed 60-90 NS cP cA cAA -300mm
Kliimavöötmed Köppeni järgi
A - vihmametsade kliimad t>18C
B - kuivad kliimad aurumine ületab sademeid
C - pehmed niisked kliimad külmimal kuul -3C
Värvus oleneb sellest, millist aatomit ergastatakse. Atomaarne hapnik on seotud rohelise ja punase valgusega ning molekulaarne lämmastik punase või violetse värvusega. (2) 1.4 VIRMALISTE VAATLUSEKS SOBIVAIM AEG Yerkes'i observatooriumis on 55. aastase perioodi jooksul uuritud päikeselaikude esinemist ja jõutud järeldusele, et virmalisi esineb kõige rohkem septembris ja märtsis, sest sel ajal on Maa oma orbiidi parimas asendis Päikese kesklaiuste tsooniga, kus toimub enim päikesetorme. Kõige vähem seevastu jaanuaris ja juulis. (5, 2) Kui vaadelda ööpäevast esinemist, on öised virmalised tavaliselt väga efektsed ja kaunid. Seevastu päevased on hallid ja nõrgad ning katavad kogu taeva. Päevaseid virmalisi võib näha kesktalvel suurtel laiuskraadidel kohalikul keskpäeval.(2, 4) Kuna virmalised sõltuvad lämmastiku ja hapniku aatomite tihedusest, ei ole virmalised peaaegu kunagi madalamal kui 50 km maapinnast
lained. Väike, liikuv häiritus, mis on sängitatud pikka lainesse, on: lainetsüklon Barokliinse häirituse korral: lainetsüklonid võivad instensiivistuda suurteks tormisüsteemideks, aluspinnast kuni 500 hPa kõrguseni on tugev tuulenihe, leiavad aset üles ja allaliikuvad õhuvoolud, toimub temperatuuri advektsioon Tuulealused madalrõhkkonnad on: tormid (kesklaiuste tsüklonid), mis tekivad mäeaheliku (tuulealusel) idaküljel.
lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm Sademete sesoonse jaotuse tüübid: sademete ühtlane jaotumine sademete maksimum suvel sademete maksimum talvel
El Niño koos Lõuna- ostsillatsiooniga e. ENSO mõjutab kliimat Vaikse Ookeani piirkonnas ja Põhja Ameerikas. Eriti võimas El Niño võib avaldada mõju ka Euroopas. AO ja NAO Olulised Euroopa kliima mõjutajad on arktiline ostsillatsioon (AO) ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO). Nende indeksitega iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. NAO näitab rõhukontrasti Assooride kõrgrõhkkonna ja Islandi madalrõhkkonna vahel. Suure kontrasti ehk indeksi positiivse väärtuse korral toovad võimsad õhukeerised rohkem Atlandi niisket õhku Põhja-Euroopasse. 1970. aastatest on sageli NAO indeks talvekuudel positiivne. Siit ka valdavalt soojad ja lumevaesed talved.
Igihaljad põõsastikud ja metsad Mullad viljakad, erosiooniohtlikud Osa vilju valmib kevadel või suve alguses( tsitrulised); osad kuiva suve lõpus( oliivid, viinamarjad) Kunstlik niisutus on vajalik Nt: vahemeremaad( Itaalia, Türgi) Mereline läänerannikukliima Sademeid väga palju Läänetuuled Talv keskmiselt viljakas ja vajab väetamist talved pehmed( mõned miinuskraadid) Pöök Teraviljakasvatused ja karjakasvatused Nt: Lääneeuroopa, Uus-Meremaa Kuiv kesklaiuste kliima Väga soe ja kuiv suvi Sademeid väga vähe Mustmullad, suur toitainete sisaldus Stepp, preeria- tänapäeval üles haritud ja teravilja all Nt: euraasia siseosa, Usa lääneosa Niiske kontinentaalne kliima Polaarfront Muutlik ilmastik Sademete max suvel, talv kuivem Segametsad, okasmetsad Aktiivne põllumajandus Nt: kesk ja ida euroopa Boreaalsete metsade kliima Pika külm talv, lühike jahe suvi Aurumine väike, liigniiskus Euraasias taiga Igikelts Öökülmad Puidutööstus,paber
Kuiv troopikakliima kuum ja kuiv, ariidne kliima, pinnavett pole, kõrb Troopika poolkõrbe üleminekuala kuiva kõrbe ja märjema ala vahel Kuiv lähistroopiline (külma kõrbe) kliima Esineb külmem talv, sademeid vähe alla 200mm, Niiske lähistroopiline kliima suvel palju sademeid, talved jahedad, esineb orkaane, taifuune, laialdased metsad, kasvatatakse teravilja. Vahemereline kliima talv pehme, esineb sademeid, suvi palav ja kuiv Kuiv kesklaiuste kliima ( parasvöötme kuiv kliima) sademeid vähe, väga soe kuiv suvi, viljakad mullad( stepp, preeria) Mereline läänerannikukliima sademeid palju, talved pehmed Niiske kontonentaalne kliima muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem, eesti kliima, Boreaalsete metsade kliima pikk külm talv, lühike jahe suvi, temp. Ampl. Suur, esineb igikelts, Tundra lühike külm suvi, pikk talv, sademeid vähe Liustikukliima õhutemp madal,
kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen); Õhumasside alusel (nt. Strahler); Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) Kohalikud tuuled: briisid- põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest. Kosmogeensed pinnavormid metoriidi kraater Krüogeensed pinnavormid- külmumise tagajärjel. Nt polügonaalpinnas, termokarst- igikeltsa ajutine sulamine, mille tagajärjeks on neg pinnavormide ehk alasside kujunemine. Kuiv kesklaiuste kliima kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud. Õhutemp suur aastane amplituud. Sademeid vähe (ca 500mm) maksimumiga suvel. Kuiv lähitroopiline kliima kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid. Esineb suur aastane temp amplituud (15-35') ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm. Kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT ja lähistoopilised maksimumid. Väga kuum ja kuiv, talvel jahedam temp võivad ulatuda üle 40-
El Nino on pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalia ja Kagu-Aasias. La Nina on vastupidine nähtus. Toimub pinnavee erakordne jahenemine. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar-ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia?
ja erosiooniohtlikud,kunstlik niisutus on vajalik Mereline läänerannikukliima(parasvöötme vihmametsad): 35-60NS aktiivne tsüklonaalne tegevus,sademeid on palju(üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed(mõned miinuskraadid) Keskkond: muld on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas ja vajab väetamist, laialehiste metsade levikuala(pöök), tugevasti kultuuristatud(teravilja ja karjakasvatus) Kuiv kesklaiuste kliima: 35-55N õhutemperatuuri suur aastane amplituud, sademeid vähe (500mm) maksimumiga suvel Keskkond: mustmullad,suur toitainete sisaldus, produktiivne rohttaimestik, puud üksikult väga vähe, palju närilisi, kunagi viljakad rohumaad tänapäeval üles haritud ja teravilja all Niiske kontinentaalne kliima: 30-55N, Euroopas 45-60N suur aastane temperatuuri amplituud,talved külmad, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem
El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul. La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust.
Vahemereline kliima •Kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT •Talv pehme ja sajune (5-10°C), suvi palav ja kuiv (20- 30°C), sademeid 400-600mm Nt: Vahemeremaad, Austraalia, California Mereline läänerannikukliima • Kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus • Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid) Nt: Lääne-Euroopa, Uus-Meremaa Kuiv kesklaiuste kliima • Kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud • Õhutemperatuurisuuraastane amplituud, väga soe kuiv suvi • Sademeid vähe (200-500mm) maksimumiga suvel Nt: Euraasia siseosa, Patagoonia lõunaosa Niiske kontinentaalne kliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfront, tsüklonaalne tegevus • Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem
annaabi.ee 
