Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja
6) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid Riikilik, kohaliku omavalitsuse ja ettevõte tasand(heitmed) Õhuseire,metsaseire,mulla, sisevee,põhjavee Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind Jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tas(kalapüügiõiguse,metsaraie) ja saastetasu(kui saasteained heidetakse keskknda) See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud Majandusmeetmed mida rakendatakse: Maksustamine (keskkonnatasud) Subsideerimine (mittetagastatav finantsabi, laenusoodustus, maksusoodustus) Sisse ja tagasimaksed Turooloomine, müüdavad saasteload(saastamisõigusega kauplemine, kindlustamine, tagatisraha süsteem) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid,
2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus
· Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21. (2005). Tallinn: Eesti Keskkonnaministeerium.[WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.p df · Eesti 21. Säästev areng. [WWW] http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#printsiibid · Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. (2010). Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium. · Kraav, E., Lüpsik, S. (2006). 15 aastat keskkonnatasusid Eestis. [WWW] http://www.valitsus.ee/failid/taastuvenergia_ettepanek.pdf.
saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks. Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus. ÖMRiga ei mõjutata fossiilsete kütuste omavahelist konkurentsiolukorda ega looda eelist imporditavale fossiilsele energiale. Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk- järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust. ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja
Võrreldes tavalaenuga on stardilaenu eelis see, et ettevõtjal tuleb oma isikliku varaga vähem riskida. Stardilaenust on abi eelkõige ettevõtetel, kes tegevust alles alustavad, sest neil on lühikese krediidiajaloo tõttu pangalaenu keeruline saada. Laen tuleb võtta panga vahendusel, panga poolt määratava intressi suurus on hinnanguliselt 7,5-12%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda nii panka, EAS-i kui KredEx-isse. Keskkonnakaitse 1.1Keskkonnatasud Keskkonnatasusid tuleb maksta loodusressursside kasutamise ning loodusele saastamisega tekitatava kahju eest. Keskkonnaga seotud tasud jagunevad kaheks suuremaks grupiks – saastetasud ning loodusvarade kasutusõiguse tasud. Keskkonnatasudega puutuvad suure tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad. 1.2 Saastetasu Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning
priori õigust saastata, seda võib erandlikult lubada vaid riik. Saastaja maksab printsiip on olnud üheks peamiseks aluseks Euroopa Liidu riigiabi piiramist reguleerivatele õigusaktidele, kuna selle üheks eesmärgiks on välistada olukorrad, kus soodustatakse ebasäästlikke majanduse osasid või toetatakse ettevõtjat tema poolt tekitatud keskkonnakahjude likvideerimisel. Samuti on printsiip aluseks keskkonnavastutust ning keskkonnatasusid puudutavatele õigusaktidele, mis näevad ette negatiivsete keskkonnamõjude heastamise ja hüvitamise mõjutaja poolt. 9. Kaitstuse kõrge taseme printsiip Keskkonna kaitstuse kõrge taseme põhimõte tähendab üldjoontes seda, et majanduslikku ja sotsiaalset arengut ei tohi edendada keskkonna kahjustamise arvelt. Samamoodi nagu tervisekaitse ja toiduohutus, peab ka keskkonnakaitse kui elusolendite
10 36.47 41.73 41.12 34.00 36.99 62.74 36. 1 39.25 36.11 61.15 41.74 37.34 24.39 45.90 13. Esitage kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele, et Eestis on otstarbekas suurendada tuuleenergia kasutamist. Üks õigesti esitatud poolt või vastuargument andis 1 punkti. (osaülesanne 37) Poolt: 1) Põlevkivivarud saavad varem või hiljem otsa. 2) Põlevkivist energia tootmisel tuleb maksta suuri keskkonnatasusid jms. 3) Tuuleenergia on taastuv ja ei saasta keskkonda. 4) Mereäärne asend annab meile rikkaliku tuuleressursi. (osaülesanne 38) Vastu: 1) Tuulepargid võtavad enda alla palju maad ja rikuvad maastikuilmet 2) Tuulegeneraatorite tootmine nõuab väga palju ressurssi. 3) Energiamajandus ei saa täielikult toetuda tuuleenergiale, sest on ka tuulevaiksemaid perioode. Jms. SA Innove Ülesande nr 13 tulemused
vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu objekti omanik. Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses; saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid heidetakse merevette; saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda jäätmete transportimise käigus; saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata; loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata.
pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks. KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu - keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük;
rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt • Maksab tootja • Läheb tootmiskuludesse • Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu: • maavara kaevandamine • vee erikasutus • metsa raie • jahipidamine • kalapüük Saastetasud heitmete eest: • välisõhku • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse • jäätmete kõrvaldamina
Loodusvara kasutusõiguse tasu on: · kasvava metsa raieõiguse tasu; · maavara kaevandamisõiguse tasu; · vee erikasutusõiguse tasu; · kalapüügiõiguse tasu; · jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Seadusega määratud kõrgendatud ohuga juhtudel saastetasumäärasid suurendatakse. Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui: · saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses; · saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis; · jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · saasteaineid heidetakse merevette; · saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus;
paranema energiatõhusus, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris ning ühe meetmena on osutatud mootorikütuste aktsiisi tõstmisele. Samas näitavad keskkonnamaksude arvepidamise andmed, et kodumajapidamiste sektor on juba niigi suurim keskkonnamaksude maksja. Samuti peab silmas pidama, et kodumajapidamiste keskkonnamaksukoormus võib olla veelgi suurem, sest kodumajapidamised kannavad peale selle veel teisi keskkonnamakse, näiteks keskkonnatasusid varjatuna elektri, vee ja prügiveo teenuste hinnas. 2005. aastast alates on Eestis ellu viidud ökoloogilist maksureformi, mille eesmärk on maksustada rohkem keskkonnakoormust ja vähendada tööjõu maksustamist. Keskkonnamaksude arvepidamine, andes ülevaate keskkonnamaksude jaotusest tegevusaladesse ja sektoritesse maksjate järgi, võimaldab analüüsida keskkonnamaksude koormust ja ökoloogilise maksureformi rakendamist Eestis.
annaabi.ee 
