turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja
sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon www- worldwide web Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Industriaal Teadmus Töö iseloom Konveiertöö Paindlikum, vabam töökorraldus Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi Töösuhted Masinad Ülemus, alluv Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline
lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud, ha rohkem tekib tkohti, kus ttaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tstusajastul hinnati tlist, kes oskas kiirelt ja tpselt sooritada ht detailset operatsiooni, siis teadmushiskonnas eelistatakse laiaphjalist ettevalmistust ja phioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates t- ja konkurentsitingimustes. Teadmushiskond kannab endas ka ohte. Eesktt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Niteks vimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi ha kiiremini, kasvatada ha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kike, siis kas kik on ka eetiliselt vastuvetav? Kas inimese kloonimine on igustatud lahendus, et korvata rahvastiku vhenemist arenenud maades? Tna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mned valitsused on vtnud vastu
Tootmiseks  masinad Ülemuse ja alluva suhte muutus Otsused: firmajuhid Eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, et saab muutuvates tingimustes kasutada Suurem toodang Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Konveiertöölised 5. Iseloomusta A.Smithi põhimõtteid. Nimeta teoseid. · ,,Rahvastiku rikkus" ?? - tööväärtus · ,,Kõlbeliste tundmuste teooria"  moraal on ......... · Moraal ja kõlblikus on erinevad mõisted kuid mitte vastandlikud · Inimene on egoist - · Propakeeris turumajandust, ei pooldanud selle piiramist · ,,käed vabaks, tee vabaks" loosung 6
teaduslikele analüüsidele. Oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusleiutiste rakendamine. Sellist ühiskonda hakati nimetama teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muudab töö iseloomu  konveieritöö asendub paindlikuma ja vabama töökorraldusega. Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte, mis eeskätt on seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ja keskkonnatasakaalule. Teadussaavutused on võimalikuks teinud suuremate viljade kasvatamise, saada mitu saaki aastas ning nuumata toiduloomad üha kiiremini. Teised probleemid on seotud eetikaga. Kas kõik, mida teadus suudab on ka eetiliselt vastuvõetav (näieteks inimeste kloonimine)? Heaoluriik Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust  valitsevaks oli tehtud vabrikutöö ning kehtestati esimesed
Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond  Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes.
Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond  Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes.
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada üht detailset operatsiooni, siis teadmusühiskonnas eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte. Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on
20. sajandi viimasel veerandil. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Paindlikum ning vabam töökorraldus. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ohud: tootmise ja tehnoloogia mõju loodusele ning keskkonnatasakaalule. Eetilised probleemid. Teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond  kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 1
kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada üht detailset operatsiooni, siis teadmusühiskonnas eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte. Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid
Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia Oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni Avardusid teabe edastamise võimalused *satelliit- ja kaabelTV, mobiiltelefon, internet *muutub ühiskonna tajumine Teadmusühiskond 1970. aastate lõpust Majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele Oluline on töölise loovus ja paindlikkus Ohuks tootmise ja tehnoloogia negatiivne mõju keskkonnatasakaalule Siirdeühiskond Ühiskonna aenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemisega loosungid Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja seotus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste järgimine Infoühiskond Oluline on info kiire hankimine ja töötlemine
võrreldi enda elu vanavanemate omaga, siis nüüd eakaaslaste omaga teistes riikides. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutus oluliseks, poliitilised ja majanduslikud otsused pidid tuginema teadusele, analüüsile  info pidev ja oskuslik kasutamine poliitikas ja majanduses. Töö iseloom muutus  paindlikum ja vabam töökorraldus, loovus, meeskonnatöö, laiapõhjalised teadmised ja ettevalmistus. Teadmusühiskonna ohuks tootmise ja tehnoloogia mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule, eetilised probleemid (kloonimine, GMO). o Siirdeühiskond  ÜHISKONNA ARENGUETAPP, MILLE KÄIGUS DIKTAATORLIKUD VÕIMUSTRUKTUURID JA ÂSUHTED ASENDATAKSE DEMOKRAATLIKEGA, TOIMUB ÃœLEMINEK DIKTATUURILT DEMOKRAATIALE. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõpuks võib pidada hetke, mil demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes.
annaabi.ee 
