mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil. Selline keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone. See omakorda mõjutab inimeste suhtumisi ja käitumisi ja kõige selle tagajärjena muutub inimeste tervis ja elukvaliteet paremaks. Tänapäeva halvad kombed, mis muudavad inimeste tervist halvemaks on: passiivne eluviis, autosõit kodust tööle ja koju, kiire eine (tavaliselt mittetervislik), suur närvipinge ning emotsionaalne stress. Kui inimeste tervist suudetakse parandada siis sellega kaasneb ka majandusliku kasu tõus.
Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal- neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma lhenemisest tingitud muutusi oma minas. Laps on rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega kaasnev keskkonnamuutus phjustab hirmu, mis vib vljenduda taandarengus. Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et tema ei ole oma haiguses sdi. Et lapsel ei tekiks haiglas ksijmishirmu, siis tuleb alati leppida kokku koosolemise aeg. ksiolekut leevendavad lapse jaoks armsad asjad. Kuna laps ei oska oma tundeid tiskasvanute kombel vljendada, siis teeb ta kik selleks, et ise stressist le saada. Ta vib pikka aega vaikida vi kva hlega nutta. Neljandal eluaastal pib laps
teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie eelised ja puudused Lihtne korraldada ja Kujunevad ühevanuselised mehhaniseerida metsad Lihtne uuendada Järsk keskkonnamuutus: Lihtne prognoosida a. Kaob vana metsa turve, raiemahtu suureneb külmaoht Lihtne teostada, ei nõua b. Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa eelteadmisi teke Loob soodsad tingimused c. Lõhutakse taimkate ja valgusnõudlike liikide tihti ka metsamuld uuenemiseks d. Võib hoogustuda Raie korraga, ei vigastata soostumine
suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsioon suurendab kohanemust. konstantse väliskeskkonna korral on LV just status quo hoidjaks. LV klassifitseerimine: 1) suunav valik – eelistatud üks äärmuslik fenotüüp; nt piparööliblikas, tõuaretus 2) stabiliseeriv valik – eelistatud optimaalne fenotüüp, surve äärmustele
ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia
ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia
c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1. Inimese juustel: pigmendi (melamiini) hulk, juuste pikkus 2. Lehmadel piimal: hulk (aastane väljalüps 5000 kg 15 000 kg) 2. tunnused on: a) kasulikud. Loomadel: varjevärvuse muutus, karvastiku tihenemine seoses sesoonsete kliimamuutustega, tingitud refleksid ehk uute kogemuste omandamine b) kahjulikud. Loomadel: järsk keskkonnamuutus nullistab varjevärvuse efekti karvkatte helenemine jänestel, aga lund ei tule talvel; arenguhäired (osade meeleelundite mittetalitlemine) või jäävvigastused.(halvasti paranenud murtud jäse) 3. tunnused on: a) pöörduvad ilmnevad ja kaovad seoses neid esile kutsuva teguri mõjuga. 1. Inimene: naha pigmentatsioon, kehakaal, teadmised MÄLU SELEKTIIVSUS ON KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend
heaolule ja tervisele, sest see takistab teiste mikroobide pääsemist samasse piirkonda ja kaitseb nakkuste eest. Puhtuse abil vähendatakse mikroobide liikumist kohtadesse, kus nad võivad säilida ja paljuneda. Inimene hoolitseb oma kehapuhtuse eest sotsiaalse kohustuse tõttu ja heaolutunde suurendamise nimel. Pesemisega kaasneb puhas, lõõgastunud ja meeldiv olek. Pesemine ergutab pindmist vereringet. Haige isikliku hügieeni eest hoolitsemist raskendavad haigus või vigastus, keskkonnamuutus, individuaalsuse ja aktiivsuse minetamine. Vigastus või haigus võib kas osaliselt või täielikult takistada seda, et patsient ei saa ennast ise pesta. Oluline on, et haige teaks oma puudusi ja et teda aidatakse ainult siis kui ta ise hakkama ei saa. Vigastuste või haiguste tagajärjel ei saa osad haiged voodist välja või ei suuda tõusta ja sõltuvad abistajast. Masenduses haiged aga kaotavad hoopis huvi oma väljanägemise suhtes; halb üldseisund
järgarvudena, näiteks:puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Neoklassikalise majandusteaduse kontseptsiooni kohaselt põhineb loodusressursside väärtustamine (hindamine) hinnatavate ressursside võimel mõjutada indiviidide heaolu. Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu. Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks: 1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele kasulik ja mõjutama nende heaolu. 2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus mõjutab) heaolu muutuste summa. ,,Ühiskonda" mõistetakse indiviidide summana. 3) Erinevad väärtused peavad olema võrreldavad (ühismõõtmelised). Mingi hulk raha peab olema asendatav mingi hulga keskkonnakaubaga (keskkonnaväärtusega).
andragoogika, esinemisoskused, õppematerjalide kirjutamine. 141. Loovmõtlemisoskus 142. ·Loovuskoolitused,mis sisaldavad probleemi leidmise, ideede genereerimise ja lahenduste rakendamise treenimist. Täiendab teadmisi ja muudab hoiakuid. 143. ·Rolli-eeskujudloominguliste inimeste modelleerimine. 144. ·Ideepaikade loominekoht (sh virtuaalne) või sündmus, mis stimuleerib loomingulist mõtlemist ja koostööd. Siia kuulub ka keskkonnamuutus ja teistelt õppimine. 145. ·Vabadus vahendite valimisel. Selle alla kuuluvad vaba töögraafik, võimalus valida endale meelepäraseid projekte, loovate meetodite kasutamine töös ja volitused iseseisvaks otsustamiseks. Tuleks fikseerida selgelt ettevõtte eesmärgid ja lasta meeskonnaliikmetel endil valida vahendid eesmärkide saavutamiseks. 146. Motivatsioon 147. ·Töö olulisuse tajumineindiviidi emotsionaalne seotus tööga. Kõrged
või toidu füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste soovimatu muutus, mis võib ebasoodsalt mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust. Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes. Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel. Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel. Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on
0.9’ni. Siis summeeruva 3000 lookuse puhul olekski absurdselt väike arv: 0.9 3000. Kella konstantsus Kella klassikaline näide - hemoglobiini järjestus - näib küll olevat konstantne läbi 400 - 500 MA (vt pilt). Kuid mida see tähendab NT ehk siis NeoD mätta otsast vaadatuna? NeoD kohaselt mõjutab protsessi (evolutsiooni kiirust) nii LV kui mutatsioonide tekkekiirus. Et LV tagaks 500 MA jooksul kella konstantsuse, oleks vaja, et ka keskkonnamuutus selle aja jooksul oleks olnud konstantne. See on aga üpris kaugel tegelikkusest. Ja enamgi - adaptatiivsed muudatused (mis on muidugi LV produkt), ei ole kohe kindlasti tekkinud konstantse kiirusega. Muide, sel põhjusel eelistabki Kimura rääkida NT’st molekulide, mitte aga suurte fenotüübiliste muudatuste tasandil. Head näited - linnu tiib ja elusad fossiilid. Linnu tiib on selge adaptatsiooniline saavutus ja tekkis suhteliselt lühikese aja jooksul - samas