termiline töötlemine või UV-töötlus. Lisad http://www.itameriportaali.fi/en/tietoa/en_GB/tietoa/ Läänemere portaal. Ülevaated Läänemere elustikust. Informatsioon võõrliikide kohta. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=525975/Mis+teeb+L %E4%E4nemere+nii+tundlikuks.pdf Mis teeb Läänemere nii tundlikuks? http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf Läänemeri - meie ühine ja kordumatu aare Balti keskkonnafoorum 2009 http://www.visitbalticsea.net/est/index.html Merekaitsealad Läänemere idaosas http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse Eestimaa looduse fond. Mereliikide kaitse. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1037731/290508_Laevaoma nikeLiit_TanelHinno.pdf - Ballastvee käitlemine laevadel
Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Samuti on ääremaadel nõrgemad elektrivõrgud, mis ei võimalda suurte tuuleparkide liitumist. Tuuleenergia kasutamise suurimaks puuduseks on tuule hootisus, mis tähendab, et tuul ei pruugi alati puhuda, kui elektrit vaja on. Seega on tuuleenergia kõikumiste tasakaalustamiseks vaja muid energiaallikaid, näiteks hüdropumpjaamu või kiiresti käivituvaid gaasigeneraatoreid. (Balti Keskkonnafoorum kodulehekülg 24.03.2013) 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis Firmadel on plaanis rajada Eestisse Liivi lahe piirkonda ja Hiiumaa lähistele avamere tuuleparke, kuna avamere tuulepargid toodavad palju energiat. Avamerel on tuuled tugevamad ja päevi tuulega alla 5 meetri sekundi kohta vähem. Tänu sellele on avamere tuuleparkidel suurem tootlikkus kui maismaal asuvatel tuuleparkidel. Kaks suuremat tuuleenergia parkide arendajad on Eesti Energia AS ja Nelja Energia OÜ.
Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon. KKM-i välised organisatsioonid - Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Loodusuurijate Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut, Balti Keskkonnafoorum, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimise põhimõtted planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid 1
ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Valitsusvälised organisatsioonid: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts ELS TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering TÜLKR Roheline liikumine Säästva Eesti instituut SEI Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing 6) Milline objekt ei sobi loetellu ? 7) lünktekst 8) 5 mõistet surve indikaator- kogused mida paisatakse õhku v vette seisundi indikaator- sisalduse tihedus (nt õhu kvaliteet linnas) mõju- 1 asi mõjutab teist (nt. Vihma happelisus mõjutab järvi ) vastumeetmed- mis me püüame selle vastu teha (nt keskkonnatasu) Risk- tõenäosus pluss tagajärjed. Keskkonnarisk- üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju
Põltsamaale ja Põltsamaa ümbruskonna asulatele. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele. 17. AS Wermo projekti ,,AS Wermo tootmisprotsessi vastavusse viimine keskkonnakaitse nõuetega" eesmärgiks on AS Wermo mööblivabrikusse uue viimistlusliini paigaldus, tänu millele vähenevad LOÜ-de heitkogused välisõhku. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada. 18. MTÜ Balti Keskkonnafoorum osales sügisel 2005 koos koostööpartneri Baltijas Vides Forums'iga ürituse ,,Air quality in the Baltic States: reduction of odour nuisance from agriculture & industrial sources" korraldamisel 13.-14. oktoobril 2005 Lätis, Jurmalas. Selle ürituse raames anti välja ka lätikeelse publikatsiooni lõhnaainete teemal, mille vastu kohalikul sihtrühmal oli suur huvi. Samas oli üritusel Eesti delegaatide arv piiratud, samuti ei publitseeritud selle projekti käigus
osutunud aladele kaitsekorralduslikud soovitused. Lisaks avamere aladele koostatakse kaitsekorralduskavad ka juba kuuele olemasolevale peamiselt merre jäävale hoiualale. Projekti raames on plaanis välja anda eesti keelne raamat Eesti vetes olevatest merekaitsealadest. Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel. Projekti tegevustes osalevad lisaks projekti juhtpartnerile Eesti Mereinstituudile veel ka Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Riiklik Looduskaitsekeskus. Projektile lisaväärtuse andmiseks on kaasatud ka kaks välispartnerit Baltijas Vides Forums Lätist ning NIVA Norrast. ELFi rolliks antud projektis on uuritavatel aladel mereimetajate eluolu kohta hinnangute andmine. Projekti raames töötab ELFis Ivar Jüssi. 13 HELCOM
Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon. Valitsusvälised organisatsioonid (VLO): Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, TA Looduskaitse komisjon, Loodusuurijate Selts (LUS), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), Balti Keskkonnafoorum, SA REC Estonia, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
kiirguskeskus. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) 6 Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing Iseloomusta ühte VVOd: Eesti Looduskaitse Selts- mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga.
kiirguskeskus. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) 6 Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing Iseloomusta ühte VVOd: Eesti Looduskaitse Selts- mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga.
N Jacobi & P. R. Jonsson, 2011. Optimal networks of nature reserves can be found through eigenvalue perturbation theory of the connectivity matrix. Ecological Applications 21: p 18611870. Jones, 2001 Peter J.S. Jones, 2001. Marine protected area strategies: issues, divergences and the search for the middle ground, lk 12 Jüssi et al., 2011 I. Jüssi, A. Kalamees, M. Kuris, A. Kuus, G. Martin, T. Möller, M. Vetemaa, 2011. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes, Balti Keskkonnafoorum, lk 6-93 Klein et al., 2008 C. J. Klein, A. Chan, L. Kircher, A. J. Cundiff, N. Gardner, Y. Hrovat, A. Scholz, B. E. Kendall, S. Airam´e, 2008. Striking a Balance between Biodiversity Conservation and Socioeconomic Viability in the Design of Marine Protected Areas, lk 691- 700 Lauringson V., 2005 V.Lauringson, 2005. Eutrofeerumise mõju põhjaloomastiku kooslustele Eesti rannikumeres, Magistritöö, Tartu Ülikool, lk 7 Leppäkoski E et al., 2002 E. Leppäkoski, S
-Keskkonnaalaste andmete edastamine Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA), Euroopa Statistikaametisse (EUROSTAT), ÜRO Keskkonnaprogrammile (UNEP) ja teistele rahvusvahelistele institutsioonidele. Valitsusvälised organisatsioonid Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Loodusuurijate Selts (LUS) • Asutatud 1853.a. • Loodusteaduslik selts, 1500 liiget • Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele • Raamatukogu (150 000 köidet ) • Raamatute kirjastamine, aastaraamatud • Looduseuurijate päev • Projektid (seire, inventuurid jne) • Looduskaitse ümarlaud jne • Sektsioonid Eesti Loodusuurijate Selts
annaabi.ee 
