pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
valmistatud betoonist Diagramm, millel on kujutatud Constantinuse kaare dateerimist erinevate reljeefidega. Joonis 1 Huvitavad faktid ● Constantinuse triumfikaar on Rooma kolmest allesjäänud keiserlikust triumfikaarest suurim ● Kaare ülaosas olevad kaheksa skulptuuri pärinesid Traianuse foorumist ja kujutavad endast Daakia sõdalasi, keda Troojalased sõjas edukalt võitsid. ● Keskkaare kohal olev kiri on pikk ja kordub mõlemal pool kaare. Tähed oleksid algselt inkrusteeritud kullatud pronksiga. Põhjakülg. Oratio. https://images.squarespace-cdn.com/content/v1/565edc5ee4b0a1cc6f5d911d/1517760845242-M3M65RTUCCGJNHKOWCZN/Constantine+Frieze.png? format=1500w pealdise detail.
osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C voolujoonelisuse tegur, YA õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus m/sek. Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* * V2 * 10-3, kus kL oleneb laine intensiivsusest, Y veetihedus, veealuse osa pindala m2, V laeva kiirus m/sek. Sõukruvi takistus: RPV = 0,5 * (A/Ad) D2SK * V2 [kN] pidurdatud vindi korral ja RVPV = 0,8 * D2SK * V2S tonni vabalt pöörleva vindi korral, kus A Ad sõukruvi ketta suhe, DSK sõukruvi diameeter meetrites, V pukseerimiskiirus m/sek, VS pukseerimiskiirus
meresõidu omadusi. Kasutatavamad tegurid on: veeliinitasandi tegur CWP veeliiniga piiratud tasandiosa pindala AWP suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B : AWP CWP = ; LB keskkaaretasandi tegur CM laeva põiklõike allpool veeliini oleva osa pindala keskkaare kohal AM suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on B ja T : AM CM = ; B T üld- e. blokktegur CB laeva veealuse osa ruumala ehk mahulise veeväljasurve suhe risttahuka ruumalasse, mille servad on L , B ja T :
täidlustegurid , mis ligikaudselt iseloomustavad kogu laeva. Nende tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust , püstuvust jt. Meresõiduomadusi. Kasutatavamad tegiritd on -veeliinitasandi tegur Cwp laeva veeliiniga piiratud tasandiosa pindala Awp suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B Cwp = Awp/L korda B Joonis 4.7.1 -keskkaaretasandi tegur Cm laeva põiklõike veealuseks jääva keskkaare kohal pindala Am suhe ristküliku pindalasse , mille küljed on B ja T Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T. Cv=(tagurpidi kolmnurk / L korda B korda T Joon 4.7.3 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------
· f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT) · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, PT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasapinnaga · veepinnaga ühtiva horisontaale tasapinnaga veeliini tasandiga Laeva kiirus · Laeva kiirus v laeva üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi. Mida suurem on laeva kiirus, seda suurem on tema veovõime, kuid seda suurem on ka kütuse kulu. Laeva projekteerimisel valitakse optimaalne kiirus, sõltuvalt laeva tüübist. Kõige suurem kiirus on reisi-, konteineri- ja külmveolaevadel
Laeva ujuvus L [ ] 2 J x = 2 y 3 dx 2 L 0,5 y 03 + y13 + y 23 + ... + y 93 + 0,5 y103 = 2 L f ( J x ) . 3 L 3 3 -2 Veeliinitasandi piki-inertsimomenti JF läbi pinna raskuskeskme F on vajalik teada laeva trimmi arvutamisel. Arvutus toimub kahes osas algul leitakse piki-inertsimoment Jy keskkaare lõikejoonel ja seejärel lahutatakse parand, mis tuleneb XF -st saadakse JF. Arvutusvalemid on: L 2 J y = 2 yx 2 dx 2(L) 3 f ( J y ) - L2 J F = J y - AWP ( XF ) 2 Näidis 1 Example 1 Arvuta veeliinitasandi pindala, selle raskuskese ja inertsimomendid läbi abstsiss- ja ordinaattelje ning läbi raskuskeskme. Veeliini-tasand on määratud järgmiste poolordinaatidega alates ahtrist. Laeva pikkus on LPP = 220m, s.t. L = 220/10 = 22 m.
keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Nende lõigete abil koostatakse teoreetiline joonis. Teoreetilise joonise abil saab arvutada erinevate kõverpinnaga ääristatud kujundite mahtusi. 47. Kere koefitsendid. Veeliinitäidlustegur (Cw) waterplane coefficent Cw=veeliini pindala/(Lpp*Beam moulded) Lpp_perpendikulaaride vaheline pikkus Beam moulded - maksimaalne laeva laius, mõõdetuna siseplaadistuselt Keskkaare täidlustegur (Cm) midship-coefficent Cm=veeliini pindala/(Beam moulded*draft) Draft – laeva kõrgus mõõdetuna baasjoonest suvise lastiliinini Üldtäidlustegur (Cb) block coefficent Cb= veealuse osa maht/(Lpp*beam*draft) Cb on tähtsaim, seda kasutatakse nii teoreetiliste kui ekspluatatsiooniliste arvutuste tegemisel. Prismategur (Cp) prismatic coefficent Cp= veealuse osa maht/(Lpp*veeliini pidnala) 48. Päästepaadi detailide nimetused. Rool Kompass Vabastuskang Istekohad
7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust.
7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis-plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust.
7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust.
Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta)peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine
..90 cm. Kui lastimise lõpetamisel trimm erineb optimaalsest, tuleb korrigeerida trimmi lasti ümberpaigutamisega vööritrümmidest ahtritrümmidesse vi vastupidi. Laeva püstuvuse ja trimmi arvutused teostatakse allpool toodud tabeli kujul. Laeva püstuvuse ja trimmi arvutus Koormuse Mass Kaugus Moment kiilu Kaugus Moment nimetus kiilust suhtes keskkaarest keskkaare m MZ m suhtes MX Tühi laev Meeskond, pagas Trümm nr.1 Tank 1, kütus Tank 3, vesi etatsentriline kõrgus ja trimm arvutatakse laeva teooriast tuntud valemite järgi. Lastitud laeva raskuskeskme kaugus põhitasandist ja keskkaarest arvutatakse valemite järgi: 58 KG =MZ/ Xg = MX/ Trimm arvutatakse valemi järgi d = (XG XB)/M1m
annaabi.ee 
