See tähendab, et igaüks saab oma kirjutamisoskust parandada. Mõistagi ei piisa oma kirjaliku väljendusoskuse parandamiseks selle või mõne muu materjali lugemisest, akadeemiliste tekstide kirjutamine tahab palju harjutamist. Lisaks sellele on väljendusoskuse arendamise juures oluline veel üks aspekt – saada teadlikuks kirjutamisprotsessist, s.o nendest etappidest ja tegevustest, mida hea teksti kirjutamine endas kätkeb. Siinses teavikus keskendutaksegi selle protsessi kirjeldamisele.“ (Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus, 2013.) ALLIKAD Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus, Tartu Ülikool. 2013. Akadeemiliste tekstide kirjutamine. [21, september 2015]. http://www.keelekeskus.ut.ee/sites/default/files/fl/avok_humaniora_final.pdf Massey University. 2012. What is academic writing? [21, september 2015]. http://owll.massey.ac.nz/academic-writing/what-is-academic-writing.php Tutor Vista. Define Academic Writing. [21, september 2015].
1.Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Järgnevas projektis kirjeltatakse ühe väikefirma klientide teenindamiseks varuosade hankimise ja nende üle arve pidamise infosüsteemi. Projektis keskendutaksegi just sellele, kuidas vajaminevaid varuaosasid tellitakse ja kuidas nad ka samal ajal andmebaasi kantakse. Tegu on ainult ühe väikese osaga firma infrastruktuurist ja selles projektis ei keskenduta firma juhtimisele ega millelegi muule. Kuna tegu on firmaga mille peamiseks tuluallikaks on hooldus, siis varuosade efektiivne hankimine ja arvel hoidmine on väga suure tähtusega. Antud süsteem hõlmab enda alla vaid osa firma töötajatest. Mehaanikud määravad ära
15 2 1Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeltatakse ühe väikefirma klientide teenindamiseks varuosade hankimise ja nende üle arve pidamise infosüsteemi. Projektis keskendutaksegi just sellele, kuidas vajaminevaid varuaosasid tellitakse ja kuidas nad ka samal ajal andmebaasi kantakse. Tegu on ainult ühe väikese osaga firma infrastruktuurist ja selles projektis ei keskenduta firma juhtimisele ega millelegi muule. Kuna tegu on firmaga mille peamiseks tuluallikaks on hooldus, siis varuosade efektiivne hankimine ja arvel hoidmine on väga suure tähtusega. Antud süsteem hõlmab enda alla vaid osa firma töötajatest. Mehaanikud määravad ära
esilekutsumine või mullas oleva seemnetagavara hävimine, metsamaastiku eriilmelisuse suurenemine, muutused maa-alustes taimeorganites. (Dale et al. 2001) 2.2 Tuul Tule kõrval on tuul teine kõige suurem häiringuagent maailma metsades, ning kõige suurem häiringuagent Euroopa metsades. Tuul on metsale mitmel põhjusel kasulik, kahjulikuks muutub tuul siis kui selle kiirus on ~17m/sek, ning torm on siis kui tuule kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011) Tormid võivad põhjustada peaaegu kõikide puude hävimise mingis piirkonnas või vähendada võrade või pude tihedust piirkonnas. Eelmainitud hävingu tagajärjel võivad muutuda kohalikud kliimatingimused (Dale et al. 2001). Tormid võivad veel muuta mullaniiskust (lagedaks jäänud ala võib soostuma hakata), muutub mikroreljeef metsas,
Häda pole aga mitte üksnes globaalprobleemides, vaid ka selles, et need tulevad ette lahendamist vajavate probleemidena. Globaalprobleemide all mõistetakse üldiselt keskkonna seisundi halvenemist ja arengumaade vaesust. Neid probleeme on veelgi ning neid liigitatakse väga erinevalt, aga need nimetatud on kesksel kohal ning nendest teadustöö koosnebki. Nagu ennem juba mainitud sai on globaalprobleemid äärmiselt aktuaalsed, ning sellele põhimõtteliselt keskendutaksegi. Kodanikkude arvates on professionaalid ja juhtkonnad need, kes peavad midagi ette võtma kuid tegelikult on see kõik vastupidi. Planeedi tulevik on rahva kätes. Suur kasu oleks ka kõige tühisematest pisiasjadest, milleks on näiteks prügi sorteerimine või siis elektrisäästmine. Selle teadustöö eesmärk on inimeste tähelepanu pööramine planeedi seisule ning kliimamuutmise probleemidele, tunnetades selle keerukust ja tihedat seost keskonnaga ning tulevikuga.
Nad ei ole üksnes liikmesriikide huvide teenrid, vaid on omandanud oma eesmärgid ja institutsionaalsed huvid. Samas tuleb meil endilt küsida, kas ühtse seletuse leidmine, ühes paradigmas kokku leppimine üldse peakski olema eesmärk (ei ole ju olemas ühtset teooriat näiteks Rootsi riigist)? Ehk tuleks EL-i mõtestada kui mitmetahulist sotsiaalset nähtust, mille erinevaid tahke uurivad erinevad distsipliinid? Ühe kõikehõlmava seletuse (grand theory) otsimise asemel keskendutaksegi üha enam nn kesk-tasandi teooriatele, mis uurivad EL-i toimimise erinevaid aspekte (nt otsustetegemise protsess, kohtusüsteem, huvigruppide roll jne). ERISUS 6: Euroopa Liitu peetakse pigem eliidi projektiks kui kodanike huve teenivaks: üldsuse rahulolu, usaldus Euroopa Liidu poliitikate ja institutsioonide suhtes on langenud alates 1992. aastast. Samal ajal on
statistika põhjal. Nende uurimine ütleb kindlasti miks need toimuvad jne. 2. Lisaks tegudele saab uurida ka kurjategijaid. See tähendab eelkõige vangide uurimist. Nende kättesaamine on kõige lihtsam minna vanglasse ja uurida. 3. Kolmas lähenemine kuritegevuse uurimisele on ohvrite uurimine. Ohvriuuring tähendab tavainimeste uurimist. Mõningates uuringutes keskendutaksegi ainult nendele. Võib ka olla juhuvalim ning küsitakse neilt kuritegude ohvriks langemise kohta. · Anoomia Emile Durkheimi arvates on anoomia normideta olukord; varasemad sotsiaalsed normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine. · Kuritegevuse teooria 1. Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) väitis et kuritegevus on
organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi
– organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi
enamikku (mitte kõiki!!!) selle sorte. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid (aga siiski mitte kõik!!!) külmaõrnemad kui rohelisevõrselised. Karmimatel talvedel saavad aga kahjustusi avatud kasvukohtades kasvavad hiigelelupuud. Korea ja jaapani elupuud aga esineb sedavõrd harva, et järelduste tegemine ei oleks õige. Siiski tunduvad nad olevat külmakindlamad kui hiigelelupuu. Nagu eelpool mainitud, on elupuudest enim levinud harilik elupuu, siis keskendutaksegi järgnevalt hariliku elupuu kirjeldamisele. Harilikule elupuule sobivateks kasvukohtadeks on parasniisked saviliivad. Elupuu talub hästi äärmustemperatuure ning lühiajalist põuda. Pikemaajalist põuda ning liiga kuiva ja püsivalt liigniisket mulda talub halvasti. Talvise põua suhtes ei ole tundlik. Ei vaja eriti viljakat mulda. Keskmise valgusnõudlikkusega, kuigi paremini kasvab täisvalguses. Hästi talub linnatingimusi
osa hilinemistega seotud kulutustest. Tihtilugu ei oska lennuettevõtted ise tõelisi kulusid arvestada just puuduliku informatsiooni tõttu. Airbus on väitnud, et kui lennufirma raamatupidajad uuriksid teisi ajaga seotud kulusid, kui nad seda senini teinud on, oleks ettevõttel võimalik olulist edu saavutada. Praktikas aga on keeruline lennuettevõtte finantsanalüütikuid veenda tegevuslikke piirkulusid hindama. Antud uurimuses keskendutaksegi seetõttu hilinemistele lennutranspordis ning hilinemistest põhjustatud kulude juhtimisele. Selleks kalkuleeritakse erinevate lennuetappide piirkulud, mis näitavad lisandunud kulusid ühe minuti opereerimiseks. Seejärel leitakse ühikukulud, mis seotud minutilise hilinemise lisamisel lennugraafikusse enne lendu ning võrreldakse täielikult kasutatud, osaliselt kasutatud või puudu jääva lisaminuti kulusid omavahel. Selleks, et veelgi täpsemalt määrata