Koffeiini kahjulikkus noorele organismile Nii täiskasvanutel kui lastel võib koffeiin põhjustada Närvilisust Magneesiumi puudusega kaasnevaid kõhuprobleeme Peavalu Keskendumisraskusi Magamatust Südame löögisageduse kiirenemine Kõrgemat vererõhku Lapsed ei pea palju koffeiini tarvitama, et neid probleeme välja kutsuda Kuna koffeiin on ergutaja, mõjub see kui diureetikum, mis tähendab, et inimene hakkab tarvitades urineerima see võib põhjustada dehüdratsiooni Inimesel võib tekkida kaltsiumi puudus ja on võimalik osteoporosis(haigus, mille käigus inimese kondid nõrgenevad ja purunevad kergemini)
2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärrituvust, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet. Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. TSINK keskmise reageerimisvõimega: 1) Hapetega reageerib kergesti 2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb 3) Reageerib leelistega (eraldub H2)
Tuleb jääda selle süsivesikute koguse juurde, kus kaal enam ei lange, sellest tuleb kinni pidada kogu elu Soovitused Atkinsi põhisoovitused: Kontrollida süsivesikute hulka päevases menüüs Suurendada kehalist aktiivsust Kasutada toidulisandeid Ohud Dieet paneb suure koormuse alla neerud ja maksa Tihti kurdetakse selliste dieetide puhul energia puudust, keskendumisraskusi Suureneb krooniliste haiguste risk Ketoosi peetakse meditsiinis ohtlikuks ja kahjulikuks Kirjandus Maser, M. 2005. Igaühele oma tõde. Tallinn: Pegasus. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/29703/uur http://www.kliinik.ee/koolituskeskus/terviseuudised/ http://www.teadus.ee/?p=1884 http://ee.atkins.com/ http://www.steadyhealth.com/articles/The_facts_ab http://www.cbsnews.com/2100-500165_162-584585
halba enesetunnet, iiveldust, peavalusid või isegi krampe. Alkohol ja langetõve- ehk epilepsiaravimid Alkohol võimendab mõnede epilepsiaravimite toimet ja kõrvalmõjusid, näiteks unisust ja peapööritust. Osa epilepsiaravimeid võivad muuta inimese alkoholi suhtes tundlikumaks. Alkohol ja allergiaravimid Osa allergiavastastest ravimitest muudavad inimese uniseks. Nende tarvitamine koos alkoholiga võib uimasust ja keskendumisraskusi veelgi suurendada. Alkohol ja südameveresoonkonna ravimid Mõned südameveresoonkonna haiguste ravimid võivad alkoholiga koosmõjul põhjustada nõrkust, eriti püstitõusmisel. Alkohol ja valuvaigistid Opioide sisaldavaid valuvaigistid koos alkoholiga on eriti ohtlik kombinatsioon, mis võib põhjustada väga tugevat unisust, madalat vererõhku ja isegi surma. Muud valuvaigistid, näiteks aspiriin, paratsetamool ja
Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühiajaline unetus on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Vaimsel tasandil tekitab unepuudus keskendumisraskusi, mälutõrkeid ja ärrituvust. Uni on oluline inimese funktsio- neerimiseks. Keha vajab rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Minul on näiteks vaja magada 9 tundi, et korralikult välja puhata. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavusest"
tervisele kahjulik. Mõju tervisele on suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel. Mokaubakas Padi, tups just nii nimetavad alaealised nende seas üsna levinud mokatubakat, mis spetsialisti hinnangul pole sugugi ohutu. Mokatubakat saab tarvitada märkamatult, sest see ei levita ebameeldivat lõhna nagu suitsetamine. Nii on osa lapsi juba üsna kogenud mokatubakatarvitajad ning nikotiin kui sõltuvusaine on neil tekitanud ka tähelepanu- ja keskendumisraskusi. Kasutatud kirjandus: 1) http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatooted/suitsetatava d-tubakatooted 2) http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Mis_on_tubakas.pdf 3) http://www.tarbija24.ee/392791/mokatubakas-asendab-alaealistel-sigarette/
aga tagasi tuleb ainult rasv. 4.Kuidas toituda tervislikult? Inimese organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanslus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, siis tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! 4.1 Mitmekülgne toituminerasvasid, mineraalaineid, vitamiine, kiudaineid ja vett. Nende abil toodab meie keha soojust ja energiat ning teisest küljest takistab haigestumist. Mitmekülgne toit on meie tervisele eluliselt tähtis Sama tähtis kui toiduained, on toitumisel puhtuse pidamine
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast.
vaja aneemia olemus täpselt välja selgitada (Everaus, 2013). 3 2. SITUATSIOONI KIRJELDUS 25-aastane naine tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Vastuvõtul ütles patsient, et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire. Samuti tunneb, et ei suuda enam teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning töökohustuste täitmisel puudujääke. Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab. Patsiendi anamneesist tuleb välja, et ta ei suuda end öösel välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust (Siamak, 2018).
otstarbeks sobivate tegevuste kaudu. Muutused eluviisis ei saa toimuda lühikese aja vältel ja ilma spetsialistide toeta. Seetõttu viivad sotsialiseerumist toetavaid programme läbi vastavated institutsioonides sobiva ettevalmistuse saanud töötajad. 22. Ägeda ja kroonilise valu olemus, valubioloogia ja -psühholoogia – mida sellest saab sotsiaaltöötaja/tervisejuht oma töös kasutada. Krooniline valu muudab inimese isiksust, põhjustades unetust, keskendumisraskusi, pettumust, depressiooni, sotsiaalset eraldatust, töövõimetust ja vaegurlust. Toimetulek, valukäitumine ja füüsiline puue sõltuvad enam kognitiivsetest teguritest kui isiksuse omadustest või psühhopatoloogiast (Linder, Posto et al 2000). 23. Haiguse ja puude mõiste. 24. Silma ja kõrva ehitus ja talitlus (miks tekib pimedus, värvipimedus, topeltnägemine, lühi- ja kaugnägevus; kuulmislanguse põhjused tingituna keskkõrvast ja sisekõrvast)
jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanslus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktrsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast.
16 8. POHMELL Igaüks, kes on korra alkoholiga liiale läinud, teab kardetud pohmelli tunnuseid. See kohutav tunne hommikul võib erinevatel inimestel oma intensiivsuse poolest erineda, kuid tavaliselt hõlmab see peavalu, halba enesetunnet, peapööritust, vedelikukaotust, kerget kõhulahtisust, väsimust ning nõrkust. Samuti võib pohmell pika aja vältel pärast viimast napsi tekitada keskendumisraskusi, muuta närviliseks ja valgustundlikuks. Pole just parim kombinatsioon, kui soovid järgmist päeva nautida, mitte voodis lamades kannatada. Pohmell ehk abstinentsi sündroom on teisisõnu võõrutusseisund ehk alkoholi väljumine kehast, millega kaasneb nii kehalisi kui ka psüühilisi ilminguid. Pohmelli on kahte liiki. Alkohoolikud ja inimesed, kes pidevalt alkoholi ei tarvita, kogevad pohmelli erinevalt. 17 KOKKUVÕTE
Meelerksus, vähene unevajadus, väike söögiisu, kõrgendatud meeleolu jne. Kahjustused: südameinfarkt,ajuverejooksud ja krambid, kõhnumine, hammaste lagunemine, eriti agressiivne käitumine, emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, meeltesagedus ja mõnikord jäitusmõtted Enamlevinud narkootikumid: Kanep- väikese koguse manustamine põhjustab põhjuseta õnnetunnet ja naeruhoogusid, jutukust ja elavat käitumist, kõrgenenud enesehinnangut, unehäireid, õpi- ja keskendumisraskusi, aeglaseid reflekse, koordinatsioonihäireid. Tugevas kanepijoobes võib väärastuda nägemiskujutis, moonduda tegelikkuse tajumine, ilmneda irratsionaalne käitumine, aeg-ajalt võivad tekkida jälitusmõtted, rahutus ja äng, langeda psühhoosiseisundisse, mis võib olla akuutne ehk mööduv või, siis pikaajalie ehk krooniline. Kanepisõltlase tavalisemad kehalised häired: immuunsuse vähenemine, kopsu ventilatsioonivõime vähenemine, nina- ja suu limaskesta haigused, kurguvalu ning
Kõige enam on 7. ja 8. klassi õpilased tundnud ärevust, 60% kaheksanda klassi õpilastest ja 54% seitsmenda klassi õpilastest. Seejärel depressiooni sümptomeid 7. klassis 46% ja 8. klassi õpilastest 47%. Kõige vähem õpilasi on tundnud liigse alkoholi (7. klass 8% ja 8. klass 20%) või narkootikumide (7. klass 13% ja 8. klassis 20%) tarvitamise sümptomeid. Kõige suurem õpilastest rohkemad (47% vastanutest) tunnevad oma elus mingil perioodil tähelepanu- ja keskendumisraskusi 7. klassi õpilased aga märksa vähem (25% vastanutest). Depressiivsuse sümptomeid kogetakse kahes klassi õpilaste poolt suhteliselt sama palju ehk siis 7. klassi õpilastest 46% ja 8. klassi õpilastest 47% vastanutest. Uurimusliku osa läbiviimise ja tulemuste analüüsimisel sain teada, et Tartu Forseliuse kooli 7. ja 8. klassi õpilaste teadmised vaimse tervise probleemide kohta on üpris head. Küsimustiku
üksi? ülesaneid mida eelistan üksi lahendada. Üksi Kord nii, kord naa Oleneb Rühmasülesandest ja kaaslastega ja loomulikult suheldes. hetke tujust. pigem Mõnikord üksi, sest tahan tihtipeale nokitseda eelistan õppida kaaslastega. on mul aga omaette, keskendumisraskusi, teinekord Uksi. on lõus koos aga kui maarutada teistega olen asjadja endale kuulataise selgeksarvamusi erinevaid teinud, meeldib mulle ning ideid. hiljem kaaslastega sel teemal arutleda Pigem meeldib kaaslastega või üksi. Sõltud sellestsuheldes. kaaslastega milline on ülesanne, aga rühmas üksi lahendada on küll parem ja huvitavam. Rühmas
ühekorraga ühele asjale, olema tähelepanelik. Mänguealine keskendub keskmiselt 1520 minutiks. Koolilapselt eeldatakse veidi pikemat keskendumisaega. Keskendumisvõime puudulikkus võib olla erinevate asjade tagajärg. Lapsel on puudunud keskendumist nõudvad ülesanded, kodu on olnud rahutu, lapsele on asetatud liiga suuri/kõrgeid ootusi jne. Ka ahistus, pinge ja masendus toodavad keskendumisraskusi. Kool eeldab piisavat eneseusaldust, tunnet, et tullakse koolis toime kaaslaste ja õpetajaga, usku oma võimetesse ja soovi õppida. Ka tunnete valitsemine teatud tasemel on vajalik. Piisav iseseisvus on kooliskäimise õnnestumise alus. Laps peab ema ja isata toime tulema koolipäevaga. Vanemad, kelle oma psüühiline tasakaal ootab lapselt tugevat sõltuvust, seovad lapse ebateadlikult