2. Miks on eesti mees vastutuskoorma all murdumas? Eesti mees on tänapäeval võtnud endale ühiskonna juhtpositsioonil olles suure koorma ja meie ühiskond pole talle õpetanud paindlikkust ning loobumine ja uuesti valimine tundub olevat neile nõrkus. 3. Mis juhtub, kui inimlikud tunded maha surutakse? Tunded, mida maha surutakse, muutuvad nii öelda kroonilisteks ning tekitavad depressiooni. 4. Mida tähendab artikli autori sõnutsi ,,keskeakriis"? Keskeakriis on arusaamine, et oleme katki ega taha enam teisi ega ennast petta. Väga suurt rolli mängib arusaamine, et väline kultuuri- ja hariduskontekst ei vasta enam meie sisemistele vajadustele. Väljast lahendusi otsides oleme sisemise hääle kuulamata jätnud ja materialistlikku maailma ära eksinud. 5. Mis on meie rahva suurim probleem? Meie rahva suurim probleem on oskamatud ja tahtmatus suhelda. Peaaegu kõikides
• Naised mõtlevad rohkem intiimsusele ja hoolele • Ka lahutanud inimesed ja abikaasa kaotanud avastavad, et nad on kaotanud rohkem, kui nad esialgu arvasid • Kõrge enesekontrolliga inimesed –oskavad jätta head muljet, kuid ei astu kergesti püsivatesse suhetesse • Madala enesekontrolliga – huvituvad enam seesmistest omadustest kui välistest • Sageli saab alguse mitte tavapärasest rahulikust olekust (erutuse, ärrituse tase on keskmisest kõrgem) 12. Mida tähendab keskeakriis? Milles see võib avalduda? Keskeakriis saabub enamasti 40ndate esimeses pooles, nimetus- nn väärtuskriis või teine puberteet. Tajutakse, et loovam osa elust on möödas. Püütakse leida teisi väärtuse, harjumuspärast asja teisiti teha. Teelahkel olek- kas langeda või tõusta uuesti, alles selles faasis kasvab inimesest küps inimene. Töömotivatsioon ja rahulolu langevad. Selles eas töötajale tuleb leida uusi võimalusi eneseteostuseks. Tekib küsimus: mis on mu elu ülesanne?
ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat
Mõlema puhul oli selgelt näha, et tegelikult otsiti seda mida me kõik loodame elus leida õnne. Siiski ei ole võimalik elus saavutada midagi ilma tagasilöökideta. Kristi enesetapp, Mari surm läbi piinade, pettumine revolutsioonis kõik see oli Indrekule õnne leidmises vaid üks käänulise tee nurgelisi kurve. Seega noorus on vaid üks väike osa õnne otsimise teekonnast. Ka järgmistel eluetappidel ei puudu õnneotsingud. Olgu keskeakriis, lihtsalt vanadus või noorukiea lõppemine ikka ja jälle avastad ennast samast olukorrast. Üritad leida paremat eluteed ning rõõmu oma ellu. Juba veidikene vanemas eas esinevad teistmoodi probleemid kui varasemas nooruses. Tekivad konfliktid töökohtades, avalduvad probleemid tülikate naabritega ning kindlasti ei paku kellegile naudingut ka tänapäeval üha populaarsemaks saanud koorem pangalaen. Leidub vaid üksikuid inimesi, kes eelpool nimetatud situatsioonidega kokku
Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse? Teist...
ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt
hakkama, sest me oleme juba loodud selleks, et kellegagi koos oma elu veeta. Ka Aadamale loodi ju Eeva, et ta ei peaks üksi olema ja Paradiisi mõnusid nautima. Täiskasvanuiga möödub igaühel nii nagu ta ise seda tahab. Mul on tuttavaid, kes 25 selt on abielus ja kasvatavad lapsi ning on tuttavaid, kes 30 40 selt pidudelt pidudele käivad ning lihtsalt palgapäevast palgapäevani elavad. Täiskasvanuea kõige ,,oodatum" on keskiga ning sellega kaasnev keskeakriis. Taaskord hormoonidest tingitud füüsilised muutused. Seda aega nimetatakse ka teiseks puberteediks. Lisaks hormonaalsetele muutustele toimuvad ka muud füüsilised muutused, mida nimetatakse ka vananemiseks. Vananemine on elu paratamatu osa, sest keha väsib, kellel kiiremini ja kellel aeglasemini. See sõltub nii geenidest kui ka inimesest endast. Kuidas 6 keegi oma keha eest hoolitseb
(Tall 2012 : 12) 2.9. Hiline küpsusiga Perioodi vanuses 35.–55./60. eluaastani nimetatakse hiliseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. Küps täiskasvanu on võimalik loominguliseks tegevuseks. Perekonna tähtsus väheneb. Lapsed hakkavad suureks saama. Kui täiskasvanu töö pakub rahuldust, siis on selles perioodis võimalik jõuda tippu. (Inimese elukaar ... 2014) Keskeas hakkavad kehalised ning vaimsed võimed üha vähenema ja tervis halvenema. See võib kaasa tuua keskeakriisi. Keskeakriis on tõusu katkemise, oma võimaluste piiratusest teadlikuks saamise kriis. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Võimaluste ja võimete tipp on käes ja kõik saavutatu ei pruugi rahuldust pakkuda. Saavutamata jäänud eesmärgid teevad haiget. Võivad tekkida ka raskused lähisuhetes ja nende ebaõnnestumine. Laste valikud ei pruugi alati meeldida, kuid nende otsused ja valikud mõjutavad ka vanemate elu. Leppida tuleb ka oma vanemate vananemise, haiguste ja isegi surmaga
(manipulatsioon). Agressiivsed (pole harjunud olukorraga, et nad ei saa, mida tahavad). Täiskasvanuiga Olulised muutused bioloogilises kategoorias toimub naisega (menopaus). 25-eluaastast hakkab keha vähemaktiivsemalt toimima ja muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Psühholoogiliselt midagi ei muutu. Kuskil 20-ndates algab oma karjääri üles ehitamine, mis peaks lõppema ~10 aastaga. Sinna sisse peaks kuuluma ka pere loomine (keerulisem naistele). 35-37-eluaasta raskem keskeakriis (ümberorienteerumine ja hindamine, mis tulenevad pere loomisest). Levinsoni puhul on oluline see, et ta on teinud meeste kohta uurimuse 1986.aastal ja see on nagu täiskasvanu mehe arengu mudel. Kuidas täiskasvanueas inimesed arenevad. Levinsoni järgi hakkavad inimised 40-45-aastaselt seadma elu küsimuse alla ja tulevikku orienteerumise asemel hakkavad tagasi vaatama oma elule. Kes positiivselt suudavad hinnata elu, näevad, et kõik, mis tegid
toimuvad muutused füüsilises ja vaimses võimekuses, nendega kohanemine võib tekitada raskusi ja kriisi võimalused muutustega toimetulekuks: ◦ pole keskeakriisi – inimene lepib muutustega rahulikult ◦ hetkeline segadus – inimene mõtleb järele ja siis läheb edasi ◦ inimese elu pidev kriis – mitte ainult keskeas, vaid pidevalt kohanemisraskused ◦ keskeakriis – tekib pikemaajaline kriis, vaja ka järele mõtlemist ▪ Füüsiline areng: nägemisteravuse langus 40-50-aastastes kuulmise langus algab 20. eluaastal, vanusega hakkab kiiremini langema maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine 40-50-aastastes reaktsioonikiiruse alanemine (60.eluaastaks 20%) füüsise vähenemine, kuid inimene suudab kompenseerida tänu kogemustele, teadmistele, varem teada olevatele oskustele, nt maratoni jooksmine
rahulolu tõuseb: märksõnadeks kindlustunne, oskus elada olemas, majanduslik stabiilsus saavutatud. Võetakse vastu ka uusi väljakutseid, laiendatakse võimeid – lapsed suured, majanduslikult polnud enne võimalik. Suhteid osatakse oskuslikumalt reguleerida ja neist rõõmu tunda – pole eesmärgipärased ainult. • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – biases, arvatakse, et on mingi keskeakriis, saadakse tulemus, mida tahakse, küsitavaused metodoloogiliselt nõrgaks kohaks (longituudid näitavad, et keskeakriisi pole – keskkondlik artefakt) Galambos, N.L., Fang, S., Krahn, H.J., Johnson, M.D., Lachman. M.E. (2015). Up, not down: The age curve in happiness from early adulthood to midlife in two longitudinal studies. Developmental Psychology, 51 (11): 1665. Vanadus (alates 60-65 ish kuni 90, kus algab kiire taandareng))
annaabi.ee 
